2-19-10324/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

11. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10324

Tsiviilasi

VV ja AA avaldus kohustuse puudumise

tuvastamiseks ja Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx

korteriühistu kohustamiseks võimaldama tutvuda

dokumentidega. Menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise vaidlustamine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21. novembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad (vastustajad määruskaebemenetluses): VV

(isikukood xxxxxxxxxx) ja AA (isikukood xxxxxxxxxx),

ühine lepinguline esindaja Lilia Kožina

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn,

Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu (registrikood

xxxxxxxx), lepinguline esindaja Marina Suhnjova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21. novembri 2019 määrus jätta menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotada ja määrata kindlaks järgmiselt:

2.1. menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud kulud jätta puudutatud isiku

Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu kanda;

2.2. menetluskulude rahalise kindlaksmääramisega seotud kulud jätta iga

menetlusosalise enda kanda;

2.3. rahuldada osaliselt avaldajate taotlus määruskaebemenetluse kulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks;

2.4. määrata avaldajate vajaliku ja põhjendatud menetluskulu summaks

määruskaebemenetluses 80 eurot ning mõista see summa välja puudutatud

isikult Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistult avaldajate VV ja AA kasuks

solidaarselt;

2.5. määruse jõustumisest kuni täitmiseni kohustada puudutatud isikut tasuma

välja mõistetud menetluskulu summalt avaldajatele viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

2 (4)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. VV ja AA (avaldajad) esitasid 9. juulil 2019 Harju Maakohtule avalduse, paludes

tuvastada, et neil ei ole kohustust tasuda Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu (puudutatud

isik, korteriühistu) esitatud arvel nr 04-127 (arve) märgitud „muud summat“ 45,44 eurot, ja

kohustada korteriühistu juhatust võimaldama avaldajatel tutvuda korteriühistu juhatuse

28. veebruari 2019 koosoleku protokolli originaaliga.

2. Puudutatud isik võttis 28. oktoobri 2019 vastuses nõuded õigeks. Korteriühistu tühistas

10. oktoobril 2019 nii arve 45,44 euro osas kui ka juhatuse 28. veebruari 2019 otsuse.

3. Avaldajad loobusid 26. novembril 2019 avaldusest, sest korteriühistu täitis nõuded pärast

avalduse esitamist. Avaldajad palusid jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

4. Korteriühistu selgitas 29. novembri 2019 seisukohas, et ta ei andnud oma käitumisega

põhjust avalduse esitamiseks, mistõttu ei ole õiglane jätta menetluskulusid tema kanda. Ta palus

jätta menetluskulud avaldajate kanda.

5. Avaldajad esitasid 8. novembril 2019 menetluskulude nimekirja summas 925 eurot, sh

riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 800 eurot. Avaldajatele osutati õigusabi tunnihinnaga

80 eurot. Avaldajate esindajal kulus kliendiga kohtumiseks ja asja arutamiseks 1 t, avalduse

koostamiseks ja dokumentide uurimiseks 3 t, täpsustuse koostamiseks 0,5 t, loobumisavalduse

koostamiseks 3 t ning vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 2,5 t. Samuti palusid

avaldajad mõista välja viivise hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult.

6. Korteriühistu esitas 29. novembril 2019 menetluskulude nimekirja summas 300 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus võttis 21. detsembri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldusest

loobumise vastu, lõpetas asja menetluse ja jättis menetluskulud korteriühistu kanda. Maakohus

mõistis korteriühistult avaldajate kasuks solidaarselt välja menetluskulu 490 eurot ja kohustas

teda tasuma selletl summalt viivist.

8. Menetluskulude jaotust põhjendas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168

lg-ga 5. Selle sätte alusel tuleb kulud jätta korteriühistu kanda, sest avaldajad ei pöördunud

kohtusse põhjendamatult. Avaldajad nõudsid 24. mail 2019 korteriühistult, et viimane muudaks

arvet, ja esitasid 19. juunil 2019 nõudekirja, milles soovisid tutvuda juhatuse koosoleku

protokolli originaaliga. Korteriühistu tühistas arve alles 10. oktoobril 2019. Asjas esitatust ei

nähtu, et avaldajatel oleks võimaldatud juhatuse koosoleku protokolli originaaliga tutvuda.

3 (4)

9. Avaldajad esitasid ühes avalduses kaks hagita menetluse nõuet, seega tuli riigilõivuseaduse

§ 59 lg 5 alusel tasuda avalduselt riigilõivu 100 eurot. Avaldusest loobumise tõttu võivad

avaldajad TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi taotleda poole tasutud riigilõivu (50 eurot) tagastamist.

Võttes arvesse asja mahtu ja vähest õiguslikku keerukust, ei saanud asjaolude

väljaselgitamisele, tõendite kogumisele ja avalduse koostamisele kuluda üle 3 t. Põhjendatud

ajakulu koos menetlustoimingutele kulunud ajaga on kokku 5,5 t. Avaldajatele osutati

õigusabiteenust tunnihinnaga 80 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt on avaldajate põhjendatud ja vajalik

menetluskulu kokku 490 eurot (= 5,5 × 80 + 50).

MÄÄRUSKAEBUS

10. Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas,

millega kohus jättis menetluskulud tema kanda, mõistis välja 490 eurot ja kohustas tasuma

sellelt summalt. Ta palus teha uue määruse, millega jätta kulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire, kui ei arvestanud

asjaoluga, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetava menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul

ületada tsiviilasja hinda.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

11. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 7. septembri 2020 määrusega vaidlustatud määruse osas,

millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks välja menetluskulude hüvitise

95,44 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis

avaldajate menetluskulu kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Menetluskulude puudutatud

isiku kanda jätmise osas jäi maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse menetlemise kulud

jäid menetlusosaliste endi kanda.

12. Riigikohus tühistada 14. aprilli 2021 määrusega ringkonnakohtu määruse puudutatud

isikult avaldajate kasuks 95,44 eurot ületava menetluskulude hüvitise välja mõistmata jätmise

ja määruskaebuse menetlemise kulude jaotamise osas ning saatis asja tühistatud osas uueks

lahendamiseks ringkonnakohtule.

Riigikohus märkis, et maakohtu määrus on jõustunud tsiviilasja menetluse lõpetamise osas.

Ringkonnakohtu määrus on jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse

muutmata, st millega jäeti maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust vastavalt

kaebuse ulatusele. Ühtlasi saab kaebuse pärast Riigikohtu menetlust uuesti läbi vaadata vaid

ulatuses, milles seda ei ole veel lõplikult lahendatud. Eespool p 12 teise lõigu järgi on praeguse

menetluse ese üksnes maakohtu otsustus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel.

Menetluse lõpetamise ja menetluskulu jaotuse otsustused on jõustunud.

14. Vaidlustatud määrus on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas seaduslik ja

põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659

alusel jätab ringkonnakohus määruse selles osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

15. Ringkonnakohus ei nõustu korteriühistu seisukohaga, et rahalise nõude puhul tuleb

menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda üksnes tsiviilasja hinnast. Nähtuvalt Riigikohtu

praktikast tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda asja keerukusest ja mahukusest

ning menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, st esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust. Nii on tsiviilasja hind vaid üks näitaja, millest menetlusosalise lepingulise esindaja

kulude hüvitamisel lähtuda.

4 (4)

16. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb

lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil

oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses,

mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt

eespool p-s 12 viidatud Riigikohtu määruse p 19 kolmas lõik).

17. Praeguses asjas on maakohus hinnanud avaldajate lepingulise esindaja kulude põhjendatust

ja vajalikust mh vaidluse keerukust silmas pidades. Maakohus lähtus avaldajate lepingulise

esindaja õigusabikulude hüvitamise määramisel põhjendatult asja vähesest keerukusest ning

õigustoimingute ulatuse põhjendatuse hindamisel õigesti menetlusdokumentide mahust, sisust

ja nendes sisalduvast õiguslikust argumentatsioonist. Menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14,

ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile

kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire

ületanud. Korteriühistu ei väitnud määruskaebuses, et mõni maakohtu poolt vajalikuks ja

põhjendatuks hinnatud toiming tegelikult neile tingimustele ei vastanud.

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel korteriühistu kanda. Siiski puudutab see üksnes menetluskulude jaotuse

vaidlustamise kulu, sest TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks

avaldajatele väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses.

19. Avaldajad esitasid asja esimest korda ringkonnakohtus läbivaatamisel kulunimekirja

summas 280 eurot, mis oli tasu 3,5 t õigusabi eest tasumääraga 80 eurot/t. Riigikohtule esitatud

nimekirja kohaselt oli selles kohtuastmes avaldajate menetluskulu kautsjon 50 eurot. Asja uuel

läbivaatamisel ringkonnakohtus avaldajad menetlustoiminguid ei teinud.

20. TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 kohaselt määrab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks

vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Arvestades kaebuse ja vastuse väited, on avaldajate

lepingulise esindaja ajakuluna menetluskulude jaotusega seotud osas põhjendatud üks tund.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 80 eurot (käibemaksuta) on tavapärane tasumäär,

millest lähtuvalt peab vaidluse teine pool kulud hüvitama. Kautsjon tagastati Riigikohtu

määruse alusel, mistõttu pole seda vaja hüvitada.

21. Eelneva põhjal tuleb korteriühistult avaldajate kasuks solidaarselt välja mõista

õigusabikulu hüvitis 80 eurot. Vastavalt avaldajate taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4

peab korteriühistu maksma tasumisega viivitamise korral avaldajatele viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

22. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)