3-21-991/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-991

Haldusasi

RK Teeninduse OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

30.04.2021 otsuse nr 92-21/234323 tühistamiseks ja Tallinna

linna kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad – RK Teeninduse OÜ, lepingulised esindajad

vandeadvokaat Tanel Mällas, advokaat Priit Kala

Vastustaja

–

Tallinna

linn,

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm

Asja läbivaatamise vorm

07.06.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada menetlus kinniseks Tallinna linna poolt kohtule 18.05.2021 esitatud

menetlusdokumendi

lisa

osas

(fail

nimega

„KONFIDENTSIAALNE.234323_sonumid_hankijale_RK-Teeninduse-OU.pdf“).

Piirata menetlusväliste isikute juurdepääsu kinniseks kuulutatud infole.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista RK Teeninduse OÜ-lt Tallinna linna kasuks välja menetluskuludena 2500 eurot.

Muus osas jätta menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.06.2021. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.03.2021 alustas Tallinna Haridusamet sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidavat

riigihanget „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“ (viitenumber 234323) ning

tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD) Esialgseks pakkumuste esitamise tähtpäevaks

oli 04.05.2021 kl 09:00.

2. Seoses hanke alusdokumentidesse mõningate muudatuste tegemisega avaldas hankija 19.04.2021

hanketeate uue versiooni, mille kohaselt on uueks pakkumuste esitamise tähtpäevaks 06.05.2021 kl

09:00.

3-21-991

2(8)

3. RK Teeninduse OÜ esitas 28.04.2021 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

hankija kohustamiseks viia riigihanke alusdokumendid kooskõlla õigusaktidega. RK Teeninduse OÜ

vaidlustas RHAD-i p-des 8.1.–8.5 ja nende alapunktides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumid.

4. VAKO jättis vaidlustuse (riigihangete seaduse) RHS § 185 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna leidis, et

kaebaja ei ole esitanud vaidlustust tähtaegselt.

5. 10.05.2021 saabus Tallinna Halduskohtule RK Teeninduse OÜ kaebus VAKO 30.04.2021 otsuse

tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

6. Kohus võttis 11.05.2021 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna linna.

7. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus 20.05.2021 määrusega rahuldamata. Kaebaja esitas

määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.05.2021 määrusega rahuldamata.

8. Menetletavateks nõueteks käesolevas asjas on nõue RK Teeninduse OÜ kaebus Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 30.04.2021 otsuse nr 92-21/234323 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks

viia riigihangete alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate seisukoht

9. Kaebaja on seisukohal, et VAKO on otsuse tegemisel rikkunud otsuse põhjendamiskohustust,

ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud RHS § 185 lg-t 3, mis on viinud otsuse kaebaja suhtes ebaõige

lahendi tegemiseni.

9.1. VAKO hinnangul pidi kaebaja oma vaidlustuse esitamisel RHS § 185 lg 3 tulenevalt lähtuma

hankija poolt kehtestatud esialgsest pakkumuste esitamise tähtajast, kuna vaidlusalustes RHAD

punktides hankija poolt hiljem tehtud RHAD muudatused ei olnud sisulised. Hankija on muutnud vaid

numeratsiooni, parandanud lausestust ja õigekirja. VAKO ei ole osundanud sellele, et hankija muutis

mainitud asjaoludel ka RHAD p-s 8.3. sisalduvat tähtaega. Samuti on VAKO jätnud tähelepanuta, et

hankija kehtestas koos pakkumuste esitamise tähtajaga RHAD-i uue tervikredaktsiooni.

9.2. Kaebaja leiab, et RHS § 185 lg 3 viimase lõigu: “… või nendest sõltumatult tehtud muudatuste”

all on seadusandja silmas pidanud selliseid hankija poolt riigihanke alusdokumentides tehtud

muudatusi, mis on tehtud pärast vastava riigihanke suhtes tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse

või kohtuotsuse tegemist ja nende täitmiseks. Praktikas esineb sageli juhtumeid, kus hankijad ei piirdu

pärast vaidlustuskomisjoni otsust või kohtuotsust nendest otsustest vahetult tulenevate muudatuste

tegemisega riigihanke alusdokumentides, vaid muudavad riigihanke alusdokumente ulatuslikumalt.

Sellisel juhul on kaebaja hinnangul mõistetav, et edasises hankemenetluses on isikute vaidlustamise

võimalused piiratud selliste muudatustega.

9.3. Kui lähtuda VAKO tõlgendusest, siis peaksid RHS § 185 lg 3 kohaldamiseks olema samaaegselt

täidetud kaks eeldust: (a) hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja (b) pikendanud pakkumuste,

taotluste ja ideekavandite esitamise tähtaega. Samas on hankijal lubatud pakkumuste esitamise tähtaegu

pikendada ka ilma riigihanke alusdokumente muutmata, mis tähendab et sellisel juhul üks RHS § 185

lg 3 rakendamise eeldus ei ole täidetud ja vaatlusalune säte ka ei kohaldu. On ebaloogiline ja

arusaamatu, miks oleks pidanud olema seadusandja tahe piirata riigihanke alusdokumentide

vaidlustamise tähtaega esialgse pakkumuste esitamise tähtajaga juhul, kui riigihanke alusdokumente on

muudetud, olles samas andnud võimaluse vaidlustada riigihanke alusdokumente ka pikendatud tähtaja

jooksul juhul, kui riigihanke alusdokumente muudetud ei ole.

9.4. VAKO on asunud otsuses ebaõigele seisukohale, et hankija poolt riigihanke alusdokumentides

tehtavate muudatuste osas tuleb isikul vahet teha redaktsiooniliste ja sisuliste muudatuste vahel ning

sellest vahetegemisel on määrav mõju hankemenetluses esitatavate vaidlustuste tähtaegsusele. Selline

RHS § 185 lg 3 tõlgendus on ebaõige kuna vaatlusalune norm kõneleb muudatustest neid kuidagi

3-21-991

3(8)

täpsustamata või piiritlemata, st hõlmates võrdselt nii sisulisi kui redaktsioonilisi muudatusi. Otsuses

sisalduv vaatlusalune RHS § 185 lg 3 tõlgendus toob endaga paratamatult kaasa olulise

menetlusõigusliku segaduse ja riivab ebaproportsionaalselt kaebaja PS §-st 15 tulenevat põhiõigust

tõhusale ja ausale õigusmõistmisele, pannes nii kaebajale konkreetsel juhul kui ka ettevõtjatele laiemalt

riigihanke alusdokumentide suhtes oma kaebeõiguse olemasolu tuvastamiseks ja teostamiseks

ebamõistliku koormuse.

9.5. RHS ei pane hankijale kohustust põhjendada pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise motiive

ega kohustust pakkumuse tähtaega muutes vastavas hanketeates üksikasjalikult loetleda ja kirjeldada

riigihanke alusdokumentides tehtud muudatusi. Veelgi enam, hankijal isegi ei ole kohustust markeerida

riigihanke alusdokumentides tehtud muudatusi uute muudetud riigihanke alusdokumentide RHR-is

avaldamisel. Antud riigihankes hankija seda ka ei teinud ning 19.04.2021 RHR-is avaldatud HT-s oli

ainukene muudatus HT osa IV punkt 2.2. „Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg.“ Seega

tulnuks kaebajal ise tuvastada kõik hankija poolt riigihanke alusdokumentides tehtud muudatused, mis

juba iseenesest on ebamõistlikult koormav. Kuid ka see ei oleks andnud veel kaebajale ammendavat

selgust kaebeõiguse suhtes, sest kaebaja oleks pidanud iga tuvastatud riigihanke alusdokumentide

muudatuse puhul analüüsima, kas muudatus on sisuline või redaktsiooniline. Sellise tõlgendusega

kaasneb kaebaja hinnangul ka hankemenetlustes hankijate poolnekõrgendatud kuritarvituste tekkimise

risk.

10. VAKO vaatlusalusest RHS § 185 lg 3 tõlgendusest realiseeruv PS § 15 lg 1 ls-st 1 tuleneva

kaebeõiguse piirang on kaebaja hinnangul vastuolus PS §-iga 11, kuna muudab õigusvastaste riigihanke

alusdokumentide suhtes õiguskaitse ebamõistlikult keeruliseks. Kaebaja taotleb alternatiivsel

teeltoodud asjaolusid arvestades ning juhindudes PS §-dest 10, 13, 15 ja §152 tunnistada RHS § 185 lg

3 PS-ga vastuolus olevaks ja jätta see käesolevas asjas kohaldamata.

10.1. PS § 13 2. lõikest tuleneb õigusselguse ehk õigusakti arusaadavuse põhimõte, mis väljendab

arusaama, et: “Õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik

avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma käitumist reguleerida. Kodanik

peab saama –kui tarvis, siis asjakohase nõustamise abiga –asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette

näha tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua. Need tagajärjed ei pea olema absoluutse kindlusega

ettenähtavad: kogemus näitab, et see on saavutamatu“ (EIÕK 27.10.1978 otsus kohtuasjas Sunday

Times vs Ühendkuningriik; RKÜK lahend nr 3-4-1-5-02). RKPJK on oma 12.01.1994 otsuses nr III-

4/A-1/94 märkinud, et: „Ebapiisav regulatsioon põhiõiguste ja vabaduste piirangute kehtestamisel ei

kaitse igaüht riigivõimu omavoli eest“ ning on seeläbi vastuolus PS §-ga 12.

10.2. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui saab pidada õiguspäraseks otsuses sisalduvat VAKO poolset

RHS § 185 lg 3 tõlgendust, toob see endaga kaasa olulise õigusliku ebaselguse ja piirab

ebaproportsionaalselt isikute õigust tõhusale ja ausale õigusmõistmisele. Mainitud põhjustel leiab

kaebaja, et RHS § 185 lg 3 on vastuolus PS §-dega 10, 12, 13 ja 15 ja tuleks jätta käesolevas asjas

kohaldamata.

Vastustaja seisukoht

11. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.. Kaebaja on

vaidlustusmenetluses esitanud vaidlustuse hilinenult ning VAKO otsus vaidlustuse läbivaatamata jätmiste

kohta on põhjendatud ja õiguspärane.

12. Kaebaja sisustab RHS § 185 lg-t 3 ebaõigesti. Säte sõnastustest, seadusandja tahtest, haldus- ja

kohtpraktikast ja õiguskirjandusest kõigist nähtub kaebaja tõlgendusele vastupidine arusaam, mis igati

kinnitab, et kaebaja on vaidlustuse hilinenult esitanud. Kaebajale on riigihankest huvitatud isikuna

antud viidatud sätte alusel õigus vaidlustada riigihanke alusdokumente ulatuses, milles hankija on

algseid tingimusi muutnud ning määranud uue pikendatud pakkumuste esitamise tähtaja. Sätte mõtteks

ei ole anda huvitatud isikutele vaidlustuse esitamiseks aega juurde nende tingimuste osas, mida neil oli

võimalik esmase pakkumuste esitamise tähtajani vaidlustada.

3-21-991

4(8)

12.1. Esmalt nähtub kõnealuse sätte grammatilisest esitusest, et lauseosa „või nendest sõltumatult

tehtud muudatusi“, pole kitsalt seotud VAKO või kohtu otsuste täitmiseks tehtavate muudatustega, vaid

hõlmab ka muid riigihanke alusdokumentides tehtud muudatusi. Tegemist on nö eraldiseisva sätte

kohaldumise alternatiiviga. Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas ka seadusandja eesmärgiga RHS § 185

lg 3 kehtestamisel ning sätte väljakujunenud rakenduspraktikaga.

12.2. Kehtiv RHS § 185 lg 3 lisati eelnõule 204 SE selle II lugemise muudatusettepanekuga nr 54

Riigikogus. Muudatusettepaneku ja RHS § 185 lg 3 sõnastus on identne ja see muudatus kandus eelnõu

204 SE väljalangemise järel eelnõusse 450 SE. Olulisimana nähtub eelnõu 204 SE

muudatusettepanekust nr 54 ka seadusandja tahe RHS § 185 lg 3 kehtestamisel. Seadusandja selgitas

sätte eesmärki järgmiselt: „Ettepanekuga reguleeritakse olukorda, kus hankija muudab riigihanke

alusdokumente ja pikendab taotluste, pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtaega. Sellisel juhul

ei tohi olla enam lubatud nende riigihanke alusdokumentide tingimuste vaidlustamine, mis sisaldusid

esialgsetes riigihanke alusdokumentides. Nende vaidlustamise tähtaeg möödub koos esialgse taotluste,

pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtpäevaga, arvestades vaidlustuse esitamise tähtaegu

erinevates menetlustes.“.

12.3. Sedasama mõtet rõhutatakse ka õiguskirjanduses. Näiteks on RHS-i kommentaarides RHS § 185

lg 3 mõtte kohta selgitatud järgmist: „Sellisena tundub säte rõhutavat seda, et riigihankes pakkumuste,

taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja pikendamine ei anna lisaaega selliste RHAD tingimuste

ega hankija otsuste vaidlustamiseks, mille vaidlustamise tähtaeg saabus juba varem.“.

12.4. Samasugusele järeldusele saab jõuda ka analüüsides asjaomast haldus- ja kohtupraktikat. Näiteks

on Tallinna Ringkonnakohus RHS § 185 lg-s 3 sätestatut sisustanud järgmiselt: „Ringkonnakohtu

hinnangul tuleneb eespool viidatud vaidlustuse esitamise õigust ja tähtaegasid reguleerivatest sätetest

nende koostoimes, et avatud riigihankes peab riigihanke alusdokumentide peale esitatud vaidlustus

üldjuhul VAKO-ni jõudma vähemalt viis tööpäeva enne esialgses hanketeates märgitud pakkumuste

esitamise tähtpäeva. [...] Selline tõlgendus võimaldab viia riigihanke läbi mõistliku aja jooksul,

välistades võimaluse hankemenetlust hanke alusdokumentide hilinenud vaidlustamistega pahatahtlikult

venitada. Samal ajal tagab selline tõlgendus ka riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja õiguste

kaitse.“ Sama tõlgendus on juurdunud ka halduspraktikas (vt VAKO otsus vaidlustusasjas nr 10-

19/204256 p 4.1).

13. VaKo on vaidlustatud otsuses korrektselt kohaldanud RHS § 185 lg-s 3 sätestatut. Ühtlasi on VaKo

õigesti piiritlenud erimenetluse korra p-des 8.1–8.5 ja nende alapunktides tehtud muudatused, mida sai

vaidlustada pärast 26.04.2021, ehk nn „uue tähtaja“ jooksul.

13.1. Nendeks muudatusteks on teksti täiendamine kokku kolmeteistkümne komaga ning p-i 8.3.4

järgmise lause lisamine „Juhul kui tavapärane koolitoitlustamine ei alga kuu jooksul alates eeldatavast

lepingu jõustumise ajast (1.08.2021), pikendatakse ökomärgi hankimise aega 3 kuu võrra.“. Seega sai

kaebaja vaidlustuse esitamise aja seisuga (ehk 28.04.2021) erimenetluse korra p-de 8.1–8.5 ja nende

alapunktide osas vaielda üksnes kolmeteistkümne koma ja viidatud täiendavalt lisatud lause üle.

13.2. Eelpoolviidatud muudatused ei saanud iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda või huve kahjustada.

Asjaolu, et ökomärki hindamise ühe alusena kasutatakse, oli kaebajale teada juba riigihanke

väljakuulutamisest peale. Seega, nii nagu VAKO oma otsuses õigesti tuvastas, ületas kaebaja seaduses

sätestatud vaidlustamise tähtaega, esitades vaidlustuse alles 28.04.2021. Selle tähtaja ületamisel oli küll

kaebajal vaidlustuse esitamise õigus, kuid vaidlustuse ese oli muutunud. Seda vaidlustuse eset, mille

üle kaebaja soovis vaielda, muutunud tähtaja jooksul enam eelnevalt esitletud põhjustel vaidlustada ei

saanud.

13.3. Asjaomane teave riigihanke alusdokumentide muutmise kohta on kõigile huvilistele avalikult

riigihangete registrist kättesaadav registri töölehelt „Hanke versioonid“. Klikkides viidatud töölehel

riigihanke alusdokumentide 19.04.2021 versioonil valikule „Mis muutus“, kuvatakse seal esiletõstetuna

nii muudatused hindamiskriteeriumites kui ka üldandmete väljal teave uue pakkumuste esitamise

3-21-991

5(8)

tähtaja kohta. Samamoodi on kõik riigihanke alusdokumendid avalikult riigihangete registrist leitavad

ka töölehelt „Dokumendid“. Lisaks, kui hankija riigihanke alusdokumente riigihangete registris

muudab, siis saadetakse selle kohta riigihanke juurde registreeritud ettevõtjate e-posti aadressidele

teavitus ning suunatakse nad muudetud dokumentidega tutvuma. Seega oli riigihanke

alusdokumentides tehtud muudatustega tutvumine kaebaja jaoks erinevate infotehnoloogiliste

lahendustega vägagi hõlpsaks tehtud. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et kaebaja on riigihankes

esitanud väga aktiivselt küsimusi. Seega jälgis kaebaja aktiivselt riigihangete registri vahendusel

vaidlusaluses riigihankes esitatud küsimusi ja hankija vastuseid ning analüüsis juba alates 29.03.2021

ka riigihanke alusdokumente.

13.4. Liikudes edasi kaebaja väitele, et justkui peaks kaebetähtaja tuvastamiseks analüüsima, kas muudatus

on „sisuline või redaktsiooniline“, siis usutavasti saab igaüks aru, et kui hankija lisab riigihanke

alusdokumendile ainuüksi selle grammatilise korrektsuse tagamiseks kolmteist koma, mis ühelgi juhul

alusdokumentide sisu ega mõtet ei muuda, siis ongi tegemist ainult vormistuslike muudatustega ning

muudatuse olemuse tuvastamine süvaanalüüsi ei vaja. Kui see nii ei oleks, tulnuks kaebajal sisuliselt ära

näidata, milline on sätte muutunud sisu, mis tema õigusi erinevalt varasemast sõnastusest rikub. Kaebaja

poolt vaidlustuses esitatud väited seondusid siiski nö esimese riigihanke alusdokumendi tingimuste

vaidlustamisega.

14. Riigihangete seaduse § 185 lg 3 on põhiseadusega kooskõlas ning õigusselge. Olukorras, kus

kaebajale oli tagatud üle 1 kuu pikkune riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg, mida

kaebaja otsustas asuda realiseerima alles viimasel hetkel, ei seisne probleem vaidlustustähtaja

põhiseaduspärasuses, vaid pakkuja enda sisemises korralduses ning õigeaegsete ettevalmistuste

tegemises.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine

15. Vastustaja esitas 18.05.2021 kohtule vastuse kaebusele. Vastusele oli mh lisatud kaebaja ja hankija

kirjavahetus

vaidlusaluses

riigihankes

(vastuse

lisa

3,

fail

nimega

„KONFIDENTSIAALNE.234323_sonumid_hankijale_RK-Teeninduse-OU.pdf“), mille osas taotleb

vastustaja menetluse kinniseks kuulutamist ning menetlusväliste isikutele juurdepääsu piiramist.

16. HKMS § 77 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks

kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 37-42. Kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või

menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse

hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem (TsMS § 38 lg 1 p

6). Menetlusväline isik ei või tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga (HKMS § 89 lg 2 ls

4).

16.1. Menetluse kinniseks kuulutamiseks ja menetlusvälistele isikutele juurdepääsuõiguse piiramiseks

kaebaja esitatud dokumentide osas peab kohus kaaluma, kas esineb ärisaladuse kaitse vajadus ja huvi

asja avaliku arutelu vastu ei kaalu seda ärisaladuse kaitse huvi üles.

16.2. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2 kohaselt

on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: see ei ole kogumis või üksikosade täpses

paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt

kõnealust laadi teabega tegelevad (1); sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu (2) ja selle

üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda

salajas (3).

16.3. Leian, et vastustaja taotlus on põhjendatud. Tegemist on kaebaja ja hankija vahelise

kirjavahetusega, mis ei ole kolmandatele isikutele (sh kaebaja konkurentidele) riigihangete registrist

kättesaadav. Kirjavahetuses sisalduva teabe avalikuks tulek võib kahjustada kaebaja edasisi

3-21-991

6(8)

konkurentsivõimalusi samas riigihankes, sest küsimusi süstemaatiliselt analüüsides võib ilmsiks saada

kaebaja pakkumise strateegia või ka nt hinnastamisega seotud info. Seega võib see kahjustada pakkujate

hilisemat omavahelist konkurentsi.

16.4. Tunnistan seega menetluse kinniseks vastustaja poolt 18.05.2021 esitatud menetlusdokumendi

lisa 3 osas (fail nimega „KONFIDENTSIAALNE.234323_sonumid_hankijale_RK-Teeninduse-

OU.pdf“) ja piiran menetlusväliste isikutele juurdepääsu kinniseks kuulutatud dokumendi osas.

Kaebuse sisuline lahendamine

17. Esmalt tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsida, kas VAKO jättis õigesti 30.04.2021

otsusega RHS § 185 lg 3 ja § 189 lg 2 p 2 alusel kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata.

18. RHS § 185 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tulenevalt võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja

vaidlustada hankija tegevust, sh riigihanke alusdokumente, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile

sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab

tema huvisid. RHS § 185 lg 3 sätestab, et juhul kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja

pikendanud pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul

vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke

suhtes tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud

muudatusi. RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale reeglina

riigihangete vaidlustuskomisjonile laekuma hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise

pakkumuste esitamise tähtpäeva.

19. Tallinna Ringkonnakohus on RHS § 185 lg 3 tõlgendamise osas leidnud, et erandina on võimalik

vaidlustus esitada RHS § 189 lg 2 p 2 sätestatud tähtajast hiljem juhul, kui hankija on hanke

alusdokumente muutnud ja pakkumuste esitamise tähtaega pikendanud ning vaidlustus puudutab neid

hankedokumentide punkte, mida on muudetud. Selline tõlgendus võimaldab viia riigihanget läbi

mõistliku aja jooksul, välistades võimaluse hankemenetlust hanke alusdokumentide hilinenud

vaidlustamistega pahatahtlikult venitada. Samal ajal tagab selline tõlgendus ka riigihankes osalemisest

huvitatud ettevõtja õiguste kaitse (Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.20218 määrus asjas 3-18-1008 p-d

10-12 ja 28.05.2021 määruse käesolevas asjas punktid 16-18). Sellist tõlgendust toetab ka kehtiva RHS

§ 185 lg 3 lisamise osas koostatud eelnõu (204 SE) seletuskirjast, kus on mh selgitatud järgmist

„Ettepanekuga reguleeritakse olukorda, kus hankija muudab riigihanke alusdokumente ja pikendab

taotluste, pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtaega. Sellisel juhul ei tohi olla enam lubatud

nende riigihanke alusdokumentide tingimuste vaidlustamine, mis sisaldusid esialgsetes riigihanke

alusdokumentides. Nende vaidlustamise tähtaeg möödub koos esialgse taotluste, pakkumuste või

ideekavandite esitamise tähtpäevaga, arvestades vaidlustuse esitamise tähtaegu erinevates

menetlustes.“ Ka RHS-i kommentaarides on RHS § 185 lg 3 mõtte kohta selgitatud järgmist: „Sellisena

tundub säte rõhutavat seda, et riigihankes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja

pikendamine ei anna lisaaega selliste RHAD tingimuste ega hankija otsuste vaidlustamiseks, mille

vaidlustamise tähtaeg saabus juba varem.1“

20. Leian, et kaebuse väited ei anna alust asuda eeltoodud tõlgendusest erinevale seisukohale. Ma ei

nõustu kaebajaga, et vaidlustus oli esitatud tähtaegselt, kuivõrd hankija oli riigihangete alusdokumente

muutnud ja vaidlustuse esitamise hetkel oli vastustaja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega

esialgse tähtajaga 04.05.2021, võrreldes kahe päeva võrra 06.05.2021-ni.

20.1. Asja materjalidest nähtub, et hankija muutis käesoleval juhul 19.04.2021 osaliselt

hindamiskriteeriume, parandades peamiselt lausestuse ja komavigu, lisaks on koolilõuna ökomärgi

kriteeriumi osas muudetud ökomärgi hankimise aja kriteeriumit, pikendades ökomärgi esitamise

tähtaega. Lisaks tegi hankija muudatuse üldandmetes, millega pikendas pakkumuste esitamise tähtaega

1 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2019 vt § 185 lg 3 komm.

39. 3-21-991

7(8)

kuni 06.05.2021 kl 9.00. Riigihangete registris on muudatused kajastatud alamkategoorias ,,Hanke

versioonid“ pdf-failina.

20.2. Kaebaja poolt 28.04.2021 esitatud vaidlustusest nähtub et kaebaja vaidlustas RHAD punktid 8.1–

8.5 ühes vaidlustuses loetletud alapunktidega ja nende alapunktidega. Vaidlustuse sisu analüüsides

selgub, et vaidlustuse põhjendused RHAD p-d 8.1–8.5 punktide õigusvastuse osas ei sõltu hankija

poolt tehtud muudatustest. Vaidlustuse põhiväiteks on, et hankija poolt eduka pakkumuse tuvastamiseks

määratud hindamiskriteeriumid ei ole seotud hankelepingu esemega ega hankelepingu täitmise

kvaliteediga ning nende kaudu ei toimu ega ole tagatud pakkumuste võrdlemine tõelise konkurentsi

tingimustes. Seejuures ei nähtu vaidlustusest, et vaidlustustad hindamiskriteeriumid oleks „muutunud“

õigusvastaseks hankija poolt tehtud lausestuse ja komavigade parandustega. Ka on kaebaja RHAD p-s

8.3.4 sätestatud ökomärgi kriteeriumi vaidlustanud mitte seepärast, et vaidlustaja peaks õigusvastaseks

sinna hiljem lisatud lauset, vaid põhjusel, et vaidlustaja hinnangul on põhimõtteliselt lubamatu hinnata

pakkumusi selle järgi, kas hankelepingu täitmisel kasutatakse teatavaid ökomärgiseid või mitte.

20.3. Seega on ilmne, et hankija poolt tehtud muudatused ei olnud sellise iseloomuga, mille põhjal saaks

asuda seisukohale, et vaidlustuse esitamisel saanuks kaebaja lähtuda RHS § 185 lg-s 3 sätestatud

erandjuhust vaide esitamise tähtaja osas seonduvalt hankedokumentides tehtud muudatustega.

Arvestades RHS § 185 lg 3 eesmärki ja sisu, tuli kaebajal seega järgida RHAD sätestatud

hindamiskriteeriumite vaidlustamisel RHS § 189 lg 2 p 2 sätestatud tähtaega selliselt, et vaidlustus oleks

esitatud viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise algsest tähtpäeva.

21. Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et eelpoolviidatud tõlgendus muudaks RHS § 185 lg 3

põhiseadusega vastuolus olevaks kuivõrd kitsendab kaebaja kaebeõigust. Nõustun vastustajaga, et

kaebajal oli riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustega võimalik riigihangete registri

vahendusel hõlpsasti tutvuda, mistõttu ei ole alust kaebaja väitel, et tehtud muudatuste ja nende sisust

ei olnud kaebajal võimalik ülevaadet saada. Tuleb märkida ka, et kaebaja registreerus riigihangete

registris riigihanke juurde 29.03.2021, seega oli kaebajal veidi rohkem kui üks kuu aega analüüsida

RHAD sätestatud hindamiskriteeriumite vastavust õigusaktidele. Ka seondusid kaebaja poolt

vaidlustuses esitatud väited nö esimese riigihanke alusdokumendi tingimuste vaidlustamisega. Hanke

alusdokumendid on käsitatavad eelhaldusaktina, mis tuleb vaidlustada selleks ettenähtud tähtaja jooksul

(HKMS §-d 46 ja 47) ning selle muutmise korral tekib puudutatud isikul üksnes muutva haldusakti

vaidlustamise õigus, mitte õigus avada vaidlus kogu esialgse (eel)haldusakti üle. Pakkumuste esitamise

tähtaegade määramise regulatsiooni õigustab PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Olukord, kus

hankes osalev isik saab uue võimaluse RHAD punkte vaidlustada iga kord kui hankija pikendab

pakkumuse esitamise tähtaegu – sõltumata konkreetse RHAD sätte seotusest tähtaja pikendamisega –

tooks kaasa hankemenetluse põhjendamatu venimise ega oleks kooskõlas riigihanke efektiivse ning

kiire läbiviimise põhimõttega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus käesolevas asjas p-d

16 ja 18).

22. Eeltoodu alusel leian, et VAKO 30.04.2021 otsus on õiguspärane ja seega jääb tühistamisnõue

rahuldamata. Kaebaja esitas vaidlustuse riigihanke alusdokumentide osas hilinenult ning seega ei ole

alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

Menetluskulud

23. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei

tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.

3-21-991

8(8)

24. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku 2146,25 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv

ja 866,25 eurot on õigusabikulud (ilma käibemaksuta). Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks jaavad

kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

25. Kaebaja esitas 07.06.2021 istungil vastuväite vastustaja menetluskulude osas, viidates, et vastustaja

kui haldusorgani puhul ei ole välise õigusabi kulude väljamõistmine põhjendatud. Leian, et käesoleval

juhul on vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt siiski põhjendatud.

25.1. Haldusorgani esindajatasu väljamõistmist peetakse kohtupraktikas põhjendamatuks juhul, kui

vaidlus on seotud haldusorgani põhiülesannetega. Riigihankeasjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada

haldusorgani põhitegevusena, sest hankemenetluste läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 30–31; 15.01.2015 otsus asjas

nr 3-3-1-68-14, p 33). Küll aga tuleb menetluskulude väljamõistmisel hinnata õigusabikulude

väljamõistmise ulatust.

26. Vastustaja taotleb menetluskuluna õigusabikulude väljamõistmist kokku 3 423 eurot (koos

käibemaksuga). Asja materjalide juures olevatest arvetest nähtub, et vastustajale on osutatud

õigusabiteenuseid kokku 16,3 töötunni ulatuses. Seejuures on arvetel märgitud üksnes osutatud

õigusabiteenuse maht tundides, kuid puuduvad täpsemad selgitused, millest täpsemalt õigusabiteenuse

osutamine seisnes. Arvestades kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud dokumentide mahtu leian, et

õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt kogu ulatuses ei ole põhjendatud. Mõistlikuks ja põhjendatuks

pean õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt kokku 2 500 euro ulatuses

26.1. Seega tuleb kaebajalt menetluskuluna vastustaja kasuks välja mõista 2 500 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma