4-21-1359/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generated4-21-1359
Legislator headnote
AI generated4-21-1359/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: 4-21-1359
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-21-1359
1 (7)
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai
2021. a, Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-21-1359 (2670,21,000553) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi
R.K kaebus Politseija Piirivalveameti
Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III 08.03.2021. a otsusele väärteoasjas nr 2670,21,000553 Kaebuse esitaja R.K (ik: XXX; elukoht: xxx e-post xxx xxx) ; töökoht: Kohtuväline menetleja
Politseija Piirivalveamet Lääne prefektuur Pärnu
politseijaoskond menetlusgrupp III (registrikood:
70008747; aadress: Pikk tn 18, Pärnu linn, Pärnu maakond) Kohtuvälise menetleja esindaja
Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu
politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kask RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 227 lg 3; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133
- 135 kohus otsustas:
1. R.K kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Jätta Lääne
prefektuuri 08.03.2021. a otsus Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteoasjas nr 2670,21,000553 muutmata.
2. Rahatrahv 400 eurot
tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011
SEB Pangas, a/a- -le le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a
EE701700017001577198 Luminor pangas, . viitenumber 10220215017467 Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kui süüdlane ei tasu
4-21-1359
2 (7) nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lg le 3 kümne päeva jooksul a - lates kohtulahendi
jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.
3.
d Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 3 kuu hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse
äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
4. pposa saata kaebuse esitajale
Kohtuotsuse lõ ja kohtuvälisele menetlejale ning jõustumisel teadmiseks Transpordiametile.
Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. VTMS § 156 lg 1 sätestab,
et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.
Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 11.06.2021.a.
Asjaolud ja menetluskäik
08.02.2021. a koostas Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna piirivalvur N.T R.K 08.02.2021 kella 19.43 ajal x väärteoprotokolli selle kohta, et maakonnas x linnas XX mnt x. kilomeetril suunaga x poole juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kus suurim lubatud kiirus on määratud liikluskorraldusvahendiga 70 km/h, millega ületas juht kiirust 115 (± 4 km/h) mitte vähem kui 41 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseerita
v LS § 227 lg 3 järgi.
08.03.2021. a otsusega nr 2670,21,000553 määrati kohtuvälise menetleja poolt
eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks LS § 227 lg 3 R.K-le
alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 € ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristuseks juh kuuks. timisõiguse äravõtmise 3
Kaebuse sisu 24.03.2021. a esitas R.K kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud
otsuse . le Kaitsja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on
ebaproportsionaalne, võttes arvesse toime pandud rikkumist, rikkumise asjaolusid ja menetlusalust isikut ning kergendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja taotleb tühistada kohtuvälise menetleja 08.03.2021 otsuse lisakaristuse osas ning teha uus otsus, millega jätta lisakaristus kohaldamata. Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja 08.03.2021 otsus nii põhi kui lisakaristuse osas ja määrata menetlusalusele isikule põhikaristusena rahatrahv - suuremas ulatuses kui vaidlustatud otsuses.
Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele
Politsei- Aime ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna üleminspektor
4-21-1359
3 (7)
Kask oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja R.K kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et lisakaristuse
kohaldamata jätmine ei ole põhjendatud. Rikkumine on tuvastatud õigesti ning karistus määratud vastavalt teo raskusele ning menetlusaluse isiku eelnevale liiklusalasele käitumisele. Isik pani teo toime tahtlikult pimedal ajal talviste teeoludega. Teo toimepanemise ajal olid koos
juhiga sõidukis 3 isikut, sealhulgas ka laps. Trahv on määratud keskmises karistusmääras,
lisakaristus on määratud lisakaristuse alammääras. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et
antud tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt, arvestades teo ohtlikkust, menetlusaluse isiku kahetust ja tema eelnevat liiklusalast käitumist.
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
Kaebuse esitaja taotles lisakaristuse jäi oma kaebuse juurde ja tühistamist, kuna põhi pere sissetulekuallikas on tema ja kui 3 kuuks a kaotab võetakse load ära, on suur risk, et t oma töö ja väheneb ka pere sissetulek. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning kaebus tuleb jätta
rahuldamata.
Pärnu Maakohtu seisukoht
Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas
kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
R.K ei vaidlusta väärteo toimepanemist, seega selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Kohus leiab samuti, et R.K käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja talle süüks arvatud väärtegu on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega.
R.K-le lg 5 3 umist ning pannakse süüks LS § 50 p nõude rikk sellega LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõidukijuhina lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest – 41 60 kilomeetrit tunnis.
LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
LS § 227 lg 3 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse
ületamine – 41 60 kilomeetrit tunnis.
Kohus on seisukohal, et R.K - 3 on täitnud LS § 227 lg s sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.
08.02.2021. a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et R.K juhtis 08.02.2021 kella
19.43 ajal x maakonnas x linnas xx mnt x. kilomeetril suunaga x poole mootorsõidukit
asulavälisel teel kiirusega 115 (± 4 km/h) d kiirus on määratud , kus suurim lubatu
liikluskorraldusvahendiga 70 km/h, millega ületas kiirust mitte vähem kui 41 km/h. Kohtuistungil menetlusalune isik . tunnistas kiiruse ületamist ja rikkumist ei vaidlustanud
Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist kinnitab lisaks veel kiirusmõõturi kasutamise
protokoll ja videosalvestis. Videosalvestise ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et 08.02.2021 kella 19.43 ajal mõõdeti R.K poolt juhitud mootorsõiduki Peugeot Boxer (reg märk sõidu km/h teelõigul, kus suurim xxx) kiiruseks 115 km/h +/- 4 aks lubatud sõidukiiruseks oli 70 km/h. Seega ületas R.K lubatud sõidukiirust vähemalt
4-21-1359
4 (7) 41 km/h võrra. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik
on läbinud mõõtealase koolituse ning kiirusemõõteseade Stalker DSR 2X oli taadeldud 28.08.2020. XX
Kiiruse mõõtmisega seotud asjaolusid kinnitab ka tunnistaja ütlused.
Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et R.K on 08.02.2021 kella 19.43 ajal j x maakonnas x linnas xx mnt x. kilomeetril suunaga x poole uhtinud mootorsõidukit , ületades seejuures lubatu km/h. Seega on tuvastatud R.K d sõidukiirust mitte vähem kui 41 tegevuses LS § 227 lg 3 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine – 41 60 kilomeetri tunnis.
Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.
Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem
kavatsetus. Kohus on seisukohal, et R.K pani
väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
O R.K n üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka R.K , kes omab juhilube ja on läbinud selle saamiseks vastava koolituse. Seega oli
teadlik, et tulenevalt LS § 50 lg 5 p 3 ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust. Ületades sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h, ei saanud see R.K-le jääda märkamatuks, tegemist on piisava kiirusevahega, millest pidi isik aru saama ja millise kiiruse saavutamiseks, pidi isik käituma teadlikult ja tahtlikult. Isegi kui R.K arvas, et antud teelõigul on lubatud suurim sõidukiirus 90km/h, siis kiirust ületas ta ikkagi lubatust rohkem. Seega ei ole alust rääkida eksimusest. Kaebuses väidetakse, et kiiruse ületamine toimus seetõttu, et tehti möödasõitu põhjendamatult aeglaselt liikuvast sõidukist
. Samas ei ole R.K
kordagi menetluses, s.o väärteoprotokollis ja kohtuistungil antud ütlustes ega ka
vastulauses, osalvestuselt, et R.K väitnud, et ta tegi möödasõitu. Samuti ei nähtu vide tegi möödasõitu. Lisaks nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et mootorsõiduk liikus üksinda. Seega on alust arvata, et tegemist on kaitsja kui kaebuse koostaja simusega. ek Eeltoodu alusel kohus leiab, et R.K teadis väga hästi, et ta ületab sõidukiirust ja tegi seda tahtlikult. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta ei sooritanud antud teelõigul möödasõitu ning tal puudus ka muu objektiivne vajadus/põhjus kiiruse ületamiseks. Kohus leiab, et R.K teadis väga hästi, et antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h, kuivõrd ta sõidab
seda teelõiku enda ütluste kohaselt igakuiselt. ütlused selle kohta, et ta ei R.K pannud märke tähele, kuna rääkis kaasreisijatega juttu, on vastuolulised. Nimelt andis R.K
ta vaatas, et a kiirendas. ka ütlusi, et sula on läbi ja seetõttu Seega nimetatud ütlused jätab kohus kui ebausaldusväärsed tõendina kõrvale.
Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et pani LS § 227 lg järgi R.K 3
kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega, see tähendab ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust, kuid ei teinud midagi, et sõidukiirust vähendada
, tegi seda alles siis, kui politsei oli tema kiiruse fikseerinud.
Seega on R.K -s 3
täitnud KarS § 227 lg sätestatud väärteo koosseisu.
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et R.K-le omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase
4-21-1359
5 (7) teoga.
Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §
-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.
Käesolevas väärteoasjas on põhiküsimus on selles, kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvesta ud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate asjaoludega. n
Kohtuväline menetleja on R.K-le karistuseks määranud LS § 227 lg 3 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 € ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse
äravõtmise 3 kuuks. Kaebuse esitaja leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud.
Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel
arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
L
ristusena ette rahatrahvi kuni 2 S § 227 lg 3 näeb põhika 00 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise k Seega on seaduses ette nähtud põhikaristuse uni 12 kuuks. kolm liiki rahatrahv, arest – ja juhtimisõiguse äravõtmine – kiiruse ületamise eest määras, mis ületab
41 60 2
– km/h. LS § 227 lg 5 p alusel võib LS § 227 lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni kuue kuuni.
R.K süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning R.K pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt vähemalt otsese tahtlusega, on tegemist asjaoluga,
mis viitab isiku suurele süüle. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et R.K poolt
ületatud kiiruse määr (vähemalt 41 km/h üle lubatud sõidukiiruse) on LS § 227 keskmisest
suurem rikkumine, seega saab antud süüteokoosseisu arvestades rääkida keskmisest suuremast süüst.
Kohus nõustub kaitsjaga selles, et varasemad karistused ei ole karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes. Samas, arvestades menetlusalusele isikule
mõistetud karistuse määra ja liiki, ei ole sellise asjaolu arvestamine kaasa toonud ebaõiget karistusotsust. Karistust kergendava
asjaoluna arvestab kohus kahetsust. Kohtuistungil R.K kahetsust ei otsesõnu avaldanud, kuid R.K ühtlustest kogumis võib järeldada, et ta kahetseb toimepandut.
Kaitsja kaebuses leidis, et kohtuväline menetleja on jätnud täielikult arvestamata väidetavalt toimepandud teoga. Arvestamata on jäetud, et väidetav rikkumine pandi toime maanteel, valgel ajal, hea nähtavuse ning heade teeoludega. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub
videosalvestiselt, et tegemist on pimeda ajaga ning lumi on maas. Seega ei saa rääkida heast nähtavusest olukorras, kui isik sõidab suurel kiirusel pimedal ajal ja headest teeoludest talviste teeoludega. Samuti arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaolu, et rikkumine pandi toime maanteel, mis on tiheda liiklusega ala ja kus on kiirused suuremad. Liiklustihedust kinnitab videosalvestuselt
. Samuti on nähtu. Nimelt möödus 3 minuti jooksul politseiautost 3 sõidukit maantee lähedal asulad. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et R.K süü
on keskmisest suurem. I
hea, siis kiirused on seal segi juhul, kui nähtavus on antud teelõigul suured, mistõttu ohu vältimine on raskendatud. Seetõttu on just sellistel teelõikudel eriti oluline järgida lubatud sõidukiirust. Seega hea nähtavus ei tähenda, et oht kolmandatele isikute varale, elule ja tervisele on vähene või üldse puudub.
4-21-1359
6 (7)
Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas
on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. R.K
Karistusregistrist nähtuvalt oli süüteo toimepanemise ajal R.K 1 kehtiv väärteokaristus, mis on määratud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Viimase rikkumiste eest
on R.K-le mõistetud karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut ja juhtimisõiguse
äravõtmine 2 mõjutanud hoiduma kuuks. Vaatamata sellele ei ole varasem karistus R.K
uute rikkumiste toimepanemisest. Seega on R.K
oma käitumisega näidanud, et sanktsiooni keskmääras mõistetud karistused ja lisakaristuse kohaldamine ei ole takistanud teda rohkem samalaadseid rikkumisi toime panemast, vaid tema rikkumise on läinud
raskemaks. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid süütegude
jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest.
Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid
kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Maanteel kus on kiirused suured ja
pimedas, R.K toime enamohtliku lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise, sh enda kaasreisijate. Lubatud sõidukiiruse ületamine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, mil
lega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on
suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama .
toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eeltoodut
kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt R.K-le põhikaristuseks määratud rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot, vastab R.K
süü suurusele ning üld ja eripreventiivsetele eesmärkide - le. Seega puudub kohtu alus põhikaristuse muutmiseks.
Kohus leiab, et R.K poolt toime pandud teo puhul ei saa rääkida juhusesüüteost. R.K on varasemalt karistatud kiiruse ületamise eest ning kohtuistungil selgus, et teda on ka , seega pärast 08.02.2021 rikkumist karistatud lühimenetluses kiiruse ületamise eest
kohus leiab, et R.K etajaga, kelle puhul on tegemist süstemaatilise kiiruse ül
mõjutamiseks seaduskuulekalt käituma tuleb võtta tarvidusele rangemad meetmed. Kuivõrd
R.K ei ole endale eelmisest karistusest järeldusi teinud, ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Eeltoodule tuginedes, sh arvestades R.K süü suurust ja varasemaid karistusi, leiab kohus, et ainult põhikaristusena rahatrahvi mõistmine
ei vasta eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu tuleb R.K suhtes rakendada
karistuse eesmärkide saavutamiseks nii põhikui ka lisakaristust.
R.K leiab, et lisakaristus tuleb tühistada, kuna juhtimisõigusest ilma jäämise korral võib ta kaotada töökoha ja seetõttu väheneks ka pere sissetulek. Ühtegi tõendit R.K
oma esitanud ei ole. majandusliku olukorra ja töökoha kohta Selles osas märgib kohus, et nimetatud asjaolud ei mõjuta mitte kuidagi isiku poolt toimepandud teo süü suurust. Tegemist
on rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muude ebameeldivate tagajärgedega, millele isik oleks pidanud aga mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule mugav ega ka kerge kanda. R.K oli väärteo toimepanemise ajal teadlik sell ta est, et talle on juhtimisõigus vajalik, kuid ei teinud sellest vajalikke järeldusi või suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt öökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest . T
mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. Lisaks eeltoodule ei ole Andero
4-21-1359
7 (7)
Markov esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tal on vaja tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes
isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul
menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. uhtimisõigus on eriõigus, on mootorsõiduki J mille omandamiseks juht
läbinud koolituse. Seega on mootorsõiduki juht teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega
sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema
õigusvastase käitumisega kaasnevad ning dliku käitumisega on tal võimalik kohusetun tagajärgedest hoiduda. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema
olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra, kui
ta oleks
hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate, sh kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid.
Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (RKKKo nr 3-
1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt R.K-le
lisakaristusena määratud 3 kuu pikkune juhtimisõiguse keeld vastab käesoleval juhul koos
isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld ja eelkõige - eripreventiivsetele eesmärkidele. Seda eriti olukorras, kus R.K on samalaadsete
rikkumiste eest , kuid see ei ole isikut juba karistatud mh juhtimisõiguse äravõtmisega
mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kohtuvälisel menetlejal on lisakaristuse määranud
sanktsiooni miinimummääras ning eeltoodud põhjustel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ka lisakaristuse o 3 kuuks) muutmata. sas (juhtimisõiguse äravõtmine
Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et R.K süüline käitumine LS § 50 lg 5 p 3 nõuete
rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud
materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Samuti vastab
R.K-le R.K määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III 08.03.2021. a otsuse . väärteoasjas nr 2670,21,000553 muutmata
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Tammeniit Kohtunik