2-20-5538/48 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-20-5538

1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-20-5538 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi D S hagi T S vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 27. mai 2021 Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: D S (ik XXX) Hageja esindaja: Aivar Haava (lepinguline esindaja) Kostja: T S (ik XXX) Kostja esindaja: Vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada D S ja T S abielu, sõlmitud 22. augustil 1992 Narva Linnavalitsuse perekonnaseisuametis, abieluakt enne 2006 nr 503.

3. Jätta D S menetluskulud tema enda kanda.

4. Jätta T S menetluskulud tema enda kanda.

5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse rahvastikuregistrisse kande tegemiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-20-5538

2(5) Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 22. augustil 1992, mille kohta on Ida-Viru Maavalitsus hagejale välja andnud abielu tõendi nr 115-2020/585.

Hageja väitel on poolte vahel abielusuhted lõppenud, pooled elavad alaliselt lahus alates septembrist 2019 ning hagejal puudub soov kooselu taastamiseks. Perekonnaseisuasutuses ei ole abielu lahutamine võimalik, kuna kostja keeldub selleks nõusolekut andmast. Hageja palub lahutada poolte abielu. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtuistungil avaldas kostja, et abielu lahutamisega ei nõustu. Kostja leiab, et abikaasade suhted on head, abielu on võimalik säilitada.

Kohtuistungil 29. oktoobril 2020 kohus lükkas tsiviilasja arutamise edasi ja peatas menetluse kuni 29. jaanuarini 2021. Kohus andis pooltele lepitusaja 3 kuud Kohus juhtis poolte tähelepanu võimaluse pöörduda abielu säilitamiseks perenõustaja või -lepitaja poole. Kohus uuendas 29. jaanuari 2021 määrusega tsiviilasja menetluse. Kohtuistungil 27. mail 2021 teatasid pooled, et leppimist saavutada ei õnnestunud. Hageja jäi oma nõude juurde abielu lahutada, kostja abielu lahutamisega ei nõustunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. Lähtuvalt PKS § 67 lg 1, lg 2 ja lg 3 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud.

Kohtuistungil 29. oktoobril 2020 avaldas hageja, et pooled elavad eraldi alates 2019. aasta septembri kuust, hagejal on uus elukaaslane 2020. aasta suvest. Hageja elab aadressil XXX, kostja elukohaks on XXX. Hageja väitel on tal uus elukaaslane, kellega hageja elab koos ning neil on

2-20-5538

3(5) ühine majapidamine, kostjaga ühist kooselu ega majapidamist ei ole. Pooled sõlmisid ühisvara jagamise lepingu ja sellest ajast ühisvara puudub. Pooltel alaealisi lapsi ei ole. Hageja leiab, et abielu taastada ei ole võimalik.

Kostja ei vaidle, et pooled elavad eraldi. Kostja selgitas, et alates veebruarist kirjutas abikaasa ennast välja teisele aadressile ja 13. aprillil teatas ta sellest kostjale. Kostja selgitas, et septembris ütles hageja kostjale, et hagejal on uus naine, aga detsembri lõpuni oli hageja kostja juures. Ta ei ööbinud, aga hageja asjad olid kostja juures, samuti oli hageja iga päev kostja juures, aitas suvilas. Mõned asjad on veel praegugi kostja juures. Kostja ei eita, et hagejal võib olla uus elukaaslane, kuid näinud kostja teda ei ole. Lisaks märgib kostja, et kaks aastat ei ole veel möödas ja kostja arvab, et see uus naine on ajutiselt. Kostja nõustub samuti, et pooled sõlmisid ühisvara jagamise lepingu ning et pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi. Kostja ei nõustu abielu lahutamisega ja leiab, et abielu saab taastada.

Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on hageja aadress muutnud 29. märtsil 2020, hageja kirjutas ennast välja kostja elukohast XXX ja 30. märtsist 2020 on kostjal uus aadress XXX. Poolte alaealisi lapsi rahvastikuregistrist ei nähtu.

Kohus järeldab, et pooled vaidlevad abielu lahutamise üle ning abielu lahutamise vaidluse saab lahendada kohtus. Samuti järeldab kohus, et pooled elavad eraldi vähem kui kaks aastat ning seega ei saa eeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Kohus võttis tarvitusele meetmeid abikaasade lepitamiseks ning lükkas asja arutamise edasi. Kohus peatas 02. novembri 2020 määrusega tsiviilasja menetluse ning andis pooltele leppimiseks tähtaja kolm kuud. Kohus juhtis abikaasade tähelepanu, et neil on võimalik pöörduda abielu säilitamiseks perenõustaja või psühholoogi poole, et saavutada perelepitust. Kohus uuendas 29. jaanuari 2021 määrusega tsiviilasja menetluse.

Kohtuistungil 27. mail 2021 jäi hageja endiselt oma nõude juurde ja palus abielu lahutada. Kostja lahutamisega nõus ei olnud. Pooled teatasid, et perenõustaja või psühholoogi poole nad ei pöördunud.

Kostja selgitas, et tema arvates on hageja teise naise mõju all, aga see ei tähenda, et poolte suhted oleks lõppenud. Hageja uus naine on joodik ja ilmselt ei saa hagejal olla edasist kooselu temaga, see naine läheb hageja juurest ära. Kostja selgitas, et hageja kinkis kostjale lilled, kostja suhtles hagejaga, kirjavahetus toimus „Viberi“ kaudu, helistati teineteisele, kuid nad ei kohtunud enne aprilli kuud. Kostja arvab, et leppimist segas asjaolu, et hageja teine naine lihtsalt keelab hagejal kostjaga kokkusaamist, ja hageja on ilmselt selle naise mõju all. Kostja kutsus hagejat mitu korda, kuid kahjuks ei saanud hageja teha nii, nagu kostja palus.

Hageja eitas suhete paranemist. Hageja leiab, et suhtlemine ei tähenda abielusuhete taastamist. Kui ühel poolel on kindel soov abielu lõpetada, siis ei saa kuidagi sundida teda abielu jätkama. Hageja hinnangul kohtu antud kolm kuud leppimisaega ei andnud midagi, et abielusuhteid saaks taastada. Hageja väitel elab ta teise naise juures alates 03. septembrist 2019 ja endiselt soovib abielu lahutada.

Kostja võtab omaks hageja väite, hageja elab teise naise juures alates 03. septembrist 2019 . Kostja ei tea, millised on hageja suhted uue naisega, kuid kostja arvates tahab hageja säilitada suhteid kostjaga. Kostja võtab ka omaks, et hageja elab aadressil XXX.

Pooled ei vaidle, et peale ühisvara jagamist pooltel ühist majapidamist ei ole, raha on kummalgi abikaasal eraldi, seksuaalsuhted puuduvad. Kevadel 2020 tagastas hageja kostjale korteri võtmed.

2-20-5538

4(5) Hageja peale veebruari kuud 2021 kostja elukohas viibinud ei ole, kohtumised toimusid tänaval paar korda. Samuti ei ole kostja viibinud hageja elukohas.

Hageja kinnitab, et abielu taastamine ei ole võimalik, abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja leiab, et abielu on võimalik taastada.

Kohus järeldab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik. Abikaasad elavad juba üle aasta eraldi erinevatel aadressidel, neil puudub ühine majapidamine, ühine raha, ühisvara on jagatud, alaealised lapsed puuduvad, abikaasade vahel seksuaalsuhteid ei ole. Hagejal on vähemalt poolteist aastat uus elukaaslane, kellega hageja elab koos ja neil on ühine majapidamine. Kohtu meetmed abikaasade lepitamiseks tulemust ei andnud. Tsiviilasja menetlus on kestnud juba üle aasta ja muutusi poolte suhetes toimunud ei ole. Hageja nõuab endiselt abielu lahutamist.

Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited, et abielu saaks taastada, põhinevad kostja enda subjektiivsel arvamusel, kuna pooled on säilitanud head ja inimlikud suhted, abikaasa on toonud kostjale kingituseks lilli, abikaasa aitab kostjat suvilas, jalutab ühiseid koeri või kohtub kostjaga tänaval. Kohus, arvestades hageja toodud objektiivseid asjaolusid, ei nõustu kostjaga, et hageja käitumine viitaks võimalusele abielusuhted taastada. Arvestades poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti kogumis, leiab kohus, et abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Lisaks märgib kohus, et abielu on pooltele vabatahtlik, mis järeldub PKS § 7 lg 2 ja lg 3, § 9 lg 1 p 3, § 10 p 3, et abielu sõlmitakse kummagi poole vaba tahte väljenduse alusel. Kui üks pool enam kooselu ei soovi, ei saa kohus teda selleks sundida ega jätta abielu lahutamata, kui on täidetud PKS § 67 lg 1 sätestatud tingimused: poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus tuvastas, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik. Kuigi abikaasad on elanud vähem kui kaks aastat eraldi, ei saa kohus jätta abielu lahutamata, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Hagihind

Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohtuotsuse saatmine

2-20-5538

5(5)

Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik