4-21-1680/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2021, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-21-1680

Kohtunik Heli Väinaste

Väärteoasi Aarne Tiiki väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. (M.) 09.04.2021 otsus väärteoasjas nr: 2590,20,000461

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik Aarne Tiiki (isikukood 38708095214, elukoht xxxx, viibib vahi all xxxx); Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Aarne Tiiki kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. (M.) 09.04.2021 otsus väärteoasjas nr: 2590,20,000461, millega määrati Aarne Tiiki’le NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, muutmata.

Määratud rahatrahv 240 eurot tuleb tasuda hiljemalt 11.10.2021 Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220215026911.

Menetluskulud kogusummas 323 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või

2

EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220215026911.

Kohtuotsus toimetada kätte Aarne Tiikile ning saata kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.03.2021 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja I. P. väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,20,000461 Aarne Tiiki suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt Aarne Tiiki 04.02.2020 kell 02.53 viibides F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Aarne Tiiki läbivaatuse käigus avastati tema jope taskust minigrip kott kollakasvalge massiga, fooliumpaber valge pulbri jääkidega ja süstal. 11.03.2021 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja I. P. täiendava väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,20,000461 Aarne Tiiki suhtes. Täiendava väärteoprotokolli kohaselt Aarne Tiiki 04.02.2020 kell 02.53 viibides F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet (amfetamiin) ilma arsti ettekirjutuseta. Isik omas väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiin. Sellega rikkus menetlusalune isik NPALS § 3 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti NPALS § 151 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik Aarne Tiiki ei ole esitanud vastulauset väärteoprotokollile. Protokolli koostamisel on Aarne Tiiki palunud määrata trahvi tasumine ositi, 20 eurot kuus, kuna tal on tasumisel varasemad trahvid kohtutäituri kaudu.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. 09.04.2021 otsusega väärteoasjas nr: 2590,20,000461 määrati menetlusalusele isikule Aarne Tiikile NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Määratud rahatrahv 240 eurot tuleb tasuda hiljemalt 11.10.2021. Samuti mõisteti menetlusaluselt isikult välja menetluskulud kokku summas 323 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul, st hiljemalt 27.04.2021.

Otsuse kohaselt Aarne Tiiki 04.02.2020 kell 02.53 viibides F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet (amfetamiin) ilma arsti ettekirjutuseta. Isik omas väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiin. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja tutvunud väärteoasja materjalidega selgitas välja, et 04.02.2020 kell 02.53 teostati menetlusalusele isikule Rakvere F. R. Kreutzwaldi 5a turvakontroll, mille käigus avastati väike kogus narkootilist ainet – amfetamiini. Lisaks oli Aarne Tiiki eelnevalt, st enne 04.02.2020 kell 01.40 tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini. Aarne Tiiki ei kahetsenud oma tegusid, mida ta oli toime pannud. Samuti keeldus ütlusi andmast. Väärteoprotokolli koostamise ajal oli Aarne Tiiki oma suhtumist muutnud ja oli kõigega nõus. Aarne Tiiki oma toimepandud teoga rikkus NPALS § 3 lg 1, antud tegu on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku

3

käitumises tahtluse. Sellise käitumisega näitab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist ja, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui sellise isiku karistamisel lähtuda karistuse alammäärast, annaks see ühiskonnale vale signaali. Iga inimene peab tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist levinud väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) peab arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et lähtudes eeltoodust, õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb menetlusalusele isikule määrata rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Rahatrahv määrati tasumisele ositi, viimase osa maksmise kuupäev on 11.10.2021. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 27.04.2021.

3. 15.04.2021 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetlusaluse isiku Aarne Tiiki kaebus kohtuvälise menetleja 09.04.2021 otsusele väärteoasjas nr: 2590,20,000461. Kaebuse kohaselt palub menetlusalune isik määrata talle väiksem rahatrahv ja teha maksegraafik. Ta suudab hetkel tasuda iga kuu 20 eurot. Ta elab miinimumpalgaga, kuna kohtutäiturid võtavad ülejäänud ära, siis on see trahv talle üle jõu käiv.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 20.04.2021 määrusega väärteoasjas nr 1-21-1680 jäeti Aarne Tiiki kaebus käiguta ning anti kaebuse esitajale tähtaeg – 15 päeva määruse kättesaamisest – kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

27.04.2021 esitas menetlusalune isik Aarne Tiiki kohtule uue kaebuse, mille kohaselt palub ta tühistada täies ulatuses talle määratud rahatrahv, kuna teda on 2 kuuks võetud vahi alla ja nüüd puudub tal igasugune sissetulek trahvi tasumiseks. Kui pole võimalik täies ulatuses tühistada talle määratud rahatrahvi, siis palub ta selle asendada arestiga. Kohtuistungist ta osa võtta ei soovi ja annab nõusoleku asi lahendada kirjalikus menetluses.

4. 11.05.2021 kohtule saabunud vastuskirjas Aarne Tiiki kaebusele märgib kohtuväline menetleja, et väärteomenetleja K. M. võimaldas isiku palvel oma otsusega (09.04.2021) menetlusalusele isikule karistusena määratud rahatrahvi 240 eurot tasumise hiljemalt 11.10.2021. Seisuga 11.05.2021 ei ole menetlusalune isik näidanud üles head tahet alustamaks rahatrahvi tasumist. Mis puudutab aga isikule määratud menetluskulusid kogusummas 323 eurot, siis seda summat ajatada ei saa ja menetluskulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul nagu otsuses toodud (27.04.2021). Seega palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,20,000461 muutmata ja Aarne Tiiki kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

4

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

7. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Menetlusalusele isikule Aarne Tiikile on 09.04.2021 otsusega väärteoasjas nr: 2590,20,000461 määratud NPALS § 151 lg 1 alusel karistus selle eest, et ta 04.02.2020 kell 02.53, viibides F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet (amfetamiin) ilma arsti ettekirjutuseta. Isik omas väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiin.

8. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Aarne Tiiki poolt väärteo toimepanemise tõendatuks täiendavas väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on vallasasja hoiulevõtmise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekiri, tunnistaja A. S. ülekuulamise protokoll 04.02.2020, isikusamasuse tuvastamise protokoll, ekspertiisimäärus, uuringuakt nr 315T 02.03.2020, vaatluse protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokollid, narkootilise aine ekspertiis, menetlusaluse isiku Aarne Tiiki ülekuulamise protokoll 04.02.2020, väärteoprotokoll: Aarne Tiiki 01.03.2021, kutse Aarne Tiiki ja isiku turvakontrolli protokoll.

5

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Aarne Tiiki poolt narkootilise või psühhotroopse aine (amfetamiini) tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta ning väikeses koguses narkootilise aine amfetamiini omamine.

Tunnistaja A. S. ütlustega (tl 19-20) on tõendatud, et 04.02.2020 oli ta patrullteenistuses koos patrullpolitseinik T. L.iga. Kella 01.10 paiku said nad väljakutse xxxx, kus elukaaslane tuli kallale emale, helistaja oli poeg. Kohale saabudes antud aadressile oli maja ees avaldaja K. S. ja piirivalveametnikud. K. S. avas korteri ukse nr xxxx. Kui nad sisenesid korterisse, tuli korteri esikusse naisterahvas, kellel oli silma all sinakas hematoom, naisterahvas oli politsei vastu ja hakkas karjuma, miks nad korterisse sisenesid. Nad märkasid köögis kahte meesterahvast, kes istusid pimedas. Nad andsid korralduse ükshaaval meestel välja tulla köögist, mehed selle peale ägestusid ning hakkasid neid ebatsensuursete sõnadega solvama. Üks meestest, kes hiljem kontrollimise käigus osutus Aarne Tiikiks, hakkas tulema köögist välja, kuid hoidis paremat kätt selja taga. Ta andis talle korralduse käsi selja tagant ette tuua ning siis näitas Aarne Tiiki, et tal on nuga käes. Ta andis Aarne Tiikile korduvaid seaduslikke korraldusi nuga käest ära panna eesti ja vene keeles, mille peale Aarne Tiiki pani noa kapi servale. Korduvate korralduste peale köögist välja tulla solvas ja ähvardas Aarne Tiiki politseiametnikke. Mingi moment õnnestus Aarne Tiiki köögist välja tõmmata korteri esikusse, kus patrullpolitseinik T. L. ja piirivalveametnikud jõu kasutamise käigus panid Aarne Tiikile käerauad peale, kuna Aarne Tiiki osutas tugevat vastupanu. Aarne Tiiki toimetati Rakvere politseijaoskonda, kus ta turvakontrolli käigus avastas tema jope paremast taskust minigrip kotikese, milles oli läbipaistev kollakas aine, hõbedases pakendis valge aine ja süstal.

Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 28) nähtub, et 04.02.2020 on vaadeldud Aarne Tiiki jope taskust turvakontrolli käigus avastatud oranži värvi korgiga plastmassist valget värvi süstalt, läbipaistvas minigrip kotis kollast värvi tahket ainet ja fooliumkilesse pakendatud valget värvi pulbrilaadset ainet.

Menetlusalune isik Aarne Tiiki keeldus ütluste andmisest (tl 21).

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 17) nähtub, et 04.02.2020 kell 17.13 Rakveres F. R. Kreutzwaldi 5a allutati kontrollile Aarne Tiiki ning kasutades indikaatorvahendit Drug Control DOA Urine Cup Secure 1 008LC1015-190513, mille kehtivusaeg/kasutamisaeg on 2021-08 oli indikaatorvahendi näit positiivne. Indikaatorvahend reageeris ainetele: AMP, THC, MDA. Kontrollitaval esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused, uriiniproov edastatakse riiklikule meditsiiniasutusele. Kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused: süstejäljed vasakul käel, silmade punetus, viimase 24 tunni sündmusi mäletab osaliselt.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja uuringuaktist 315T (tl 16) nähtub, et 04.02.2020 kell 17.13 Aarne Tiikilt analüüsiks võetud uriinis tuvastati amfetamiin.

Ekspertiisiaktist nr 20E-AN0328 (tl 14) nähtub, et ekspertiisiks esitati tühi 1 ml plastsüstal; ainejälgede ja filtritükiga soonsulguriga kilekott; valge pulber massiga 0,016 g fooliumpakendis. Uurimistulemusena selgus, et plastsüstlas on amfetamiini jäljed; soonsulguriga kilekotis on amfetamiini ja tõenäoliselt 4-metamfetamiini (4-metüülamfetamiin; 4-MA) jäljed; pulber

6

sisaldab amfetamiini, mille protsentuaalset sisaldust polnud võimalik määrata ekspertiisimaterjali vähesuse tõttu.

Eelpool kirjeldatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik Aarne Tiiki rikkus NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtule esitatud kaebuses ei ole Aarne Tiiki väärteo toimepanemist vaidlustanud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus leiab, et NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Aarne Tiiki toime tahtlikult, sest tarvitades narkootilist ainet amfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta ning omades väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiin peab isik teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtma või vähemalt möönma seda. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Aarne Tiiki teos ei esine. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel.

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Aarne Tiiki.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Aarne Tiiki puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega peaks Aarne Tiikile NPALS § 151 lg 1 järgi määratav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on NPALS § 151 lg 1 alusel määranud Aarne Tiikile karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, milline on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem.

Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning Aarne Tiiki pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd väikeseks pidada.

7

Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid.

Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist (tl 30) nähtub, et Aarne Tiikil on 5 kehtivat väärteokaristust, neist 2 karistust on samuti määratud NPALS § 151 lg 1 alusel, seega on tegemist isikuga, keda on ka varasemalt karistatud analoogsete väärtegude toimepanemise eest. Isikule karistuseks määratud rahatrahvid on tasumata.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud väärteo eest Aarne Tiikile määratud karistus, rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, ei kuulu vähendamisele, sest isikule määratud karistus on, arvestades tema süü suurust ja isiku varasemat karistatust, isegi leebe.

Menetlusalune isik on kaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamisel taotlenud talle määratud rahatrahvi tühistamist täies ulatuses või selle asendamist arestiga. Kohus leiab, et rahatrahvi tühistamiseks alus puudub ning selle asendamine arestiga ei ole samuti võimalik. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Sellest tulenevalt ei ole võimalik tühistada kohtuvälise menetleja otsust karistuseks määratud rahatrahvi osas ning karistada isikut arestiga. Samuti ei ole käesolevas menetlusetapis võimalik rahatrahvi asendamine arestiga, seda saab sissenõudja (s.o kohtuväline menetleja) taotleda kohtult siis, kui süüdlane talle määratud rahatrahvi ei tasu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et NPALS § 151 lg 1 alusel Aarne Tiikile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, on põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. KarS § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohtuväline menetleja on oma otsusega võimaldanud menetlusalusel isikul tasuda määratud rahatrahv hiljemalt 11.10.2021. Kohus jätab ka selles osas kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, sest arvestades, et Aarne Tiiki ei ole asunud rahatrahvi ositi tasuma ja käesolevalt viibib vahi all ning on taotlenud rahatrahvi tühistamist täies ulatuses, kuna tal puudub igasugune sissetulek, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud tasumise tähtaja täiendav pikendamine.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133-134 jätab kohus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. 09.04.2021 otsuse väärteoasjas nr: 2590,20,000461 muutmata ja Aarne Tiiki kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik