2-20-1368/103 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1368

Kohtuasi

OV hagi Aiandusseltsi Sever vastu Aiandusseltsi Sever

30. novembri

2019.

a

üldkoosoleku

otsuste

vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. märtsi 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OV apellatsioonkaebus

Aiandusseltsi Sever vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

OV apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Aiandusseltsi Sever vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OV (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja Aiandusselts Sever (registrikood 80123751),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-1368 osaliselt

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jaotada maakohtus kantud menetluskulud ja määrata need kindlaks

vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta

maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada ja muuta otsuse õiguslikke

põhjendusi.

2. Rahuldada OV apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta Aiandusseltsi Sever vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta hagi rahuldamata.

4.2. Jätta maakohtus kantud menetluskulud OV kanda, välja arvatud asja

arutamise edasilükkamise, kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud

täiendavate menetluskulude osas. Jätta asja arutamise edasilükkamise, kaja

esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad maakohtus kantud

menetluskulud Aiandusseltsi Sever kanda.

4.3. Jätta

ringkonnakohtus

kantud

apellatsioonkaebusega

seotud

OV

menetluskuludest 20% Aiandusseltsi Sever kanda ja Aiandusseltsi Sever

menetluskuludest 80% OV kanda ning vastuapellatsioonkaebusega seotud

menetluskulud Aiandusseltsi Sever kanda.

4.4. Määrata kindlaks OV maakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus ja

mõista Aiandusseltsilt Sever OV kasuks välja menetluskulud 220 eurot.

4.5. Määrata kindlaks Aiandusseltsi Sever maakohtus kantud menetluskulude

rahaline suurus ja mõista OVlt Aiandusseltsi Sever kasuks välja menetluskulud

1800 eurot.

4.6. Määrata kindlaks OV ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline

suurus ja mõista Aiandusseltsilt Sever OV kasuks välja menetluskulud 108

eurot.

4.7. Määrata

kindlaks

Aiandusseltsi

Sever

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude rahaline suurus ja mõista OVlt Aiandusseltsi Sever kasuks

välja menetluskulud 300 eurot.

4.8. Tasaarvestada

pooltelt

vastastikku

väljamõistetud

menetluskulud

(tervikresolutsiooni p-d 4.4–4.7) ning tasaarvestuse tulemusena mõista OVlt

Aiandusseltsi Sever kasuks välja menetluskulud 1772 eurot.

4.9. Kohustada OVt tasuma väljamõistetud menetluskuludelt Aiandusseltsile Sever

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OV (hageja) esitas 27. jaanuaril 2020 (täpsustatud 11. märtsil 2020) Harju Maakohtule

Aiandusseltsi Sever (kostja, ühing) vastu hagi kostja 30. novembri 2019. a üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt toimus 30. novembril 2019 aadressil Karjääri 4,

Maardu kostja üldkoosolek (üldkoosolek). Üldkoosoleku päevakord oli juhatuse ja

revisjonikomisjoni valimine ning maa võõrandamisest ühingule. Hageja sai üldkoosolekust

teada Maardu Rahvamaja seinale pandud üldkoosoleku kokkukutsumise teatest. Üldkoosoleku

protokollis on märgitud, et ühingul on 220 liiget ja koosolekule on registreerunud 163 liiget,

mis moodustab liikmete koguarvust 74%. Üldkoosolekul osalesid aga ka isikud, kes ei ole

ühingu liikmed. Üldkoosolekul saab osaleda ja hääletada vaid ühingu liige isiklikult (põhikirja

p-d 4.1 ja 4.4). Hageja oli üldkoosolekul kohal, kuid ei osalenud hääletamisel, sest juhatus

keelas tal üldkoosolekul osalemise ja liikmete nimekirja allkirja andmise.

Üldkoosolekul võeti vastu otsuseid küsimustes, mida ei olnud päevakorras. Päevakorra punkt

3 oli maa võõrandamisest ühingule, kuid selle raames otsustati Jõelähtme vallalt Lõunapilpa

kinnistust (kinnistu) osa ostmine hinnaga 594 369,21 eurot ja sellega seotud kulutuste

kandmine. Samuti otsustati, et liikmetel tuleb tasuda 3,5 eurot iga tema ainukasutuses oleva ühe

ruutmeetri maa eest juhatuse esitatavate arvete alusel 17. jaanuariks 2020. Kuivõrd

üldkoosolekul ei osalenud kõik ühingu liikmed, siis ei saanud kinnistust osa ostmist päevakorda

võtta ja hääletusele panna ning kuna kinnisasjaga seotud tehingud peavad olema notariaalses

vormis, siis ei saanud otsust vastu võtta liikmete häälteenamusega. Ühingu liikmetel ei olnud

võimalik enne üldkoosolekut tutvuda kinnistu ostuprojektiga. Otsus on tühine ka vorminõude

järgimata jätmise tõttu. Samuti jäeti üldkoosolekul otsustamata, kes on ühingu esindaja vastava

tehingu tegemisel (põhikirja p 4.3). Lisaks on üldkoosoleku otsus vastuolus ühingu põhikirjalise

eesmärgiga (põhikirja p 1.4). Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on nõutav kõigi liikmete

nõusolek (põhikirja p 4.5).

Üldkoosoleku kokkukutsumise aluseks oli mh asjaolu, et ühingu juhatuse liikmete volitused

olid lõppenud. Ajal, mil ühingu juhatus otsustas otsustuskorras kinnistust osa ostmise, ei olnud

juhatusel kehtivaid volitusi. Juhatuse liikmete volitused ei muutu tähtajatuks tegevuse

jätkamisega. Kui see aga selliselt on, siis muutusid ka hageja juhatuse liikme volitused

tähtajatuks. Kuivõrd üldkoosolekul osalesid ja hääletasid isikud, kellel ei olnud selleks õigust,

siis ei ole kehtiv päevakorrapunkti 1 osas vastu võetud otsus, mistõttu ei ole ühingu praegustel

juhatuse liikmetel kehtivaid volitusi ja seega ei olnud nad ka õigustatud tehingut tegema.

Kostja väide, et hageja on ühingu juhatuse 17. jaanuari 2020. a otsusega (juhatuse otsus) alates

18. jaanuarist 2020 ühingust välja arvatud maa väljaostmise arvete tasumata jätmise tõttu, ei

oma asja lahendamisel tähtsust ega ole kostja tõendanud, et ta on sellekohase teate hagejale

edastanud. Sealjuures oli maa väljaostmiseks raha laekumise tähtpäev 18. jaanuar 2020 kell

00:00, kuid hageja väljaarvamine otsustati 17. jaanuaril. Samuti ei ole kostja esitanud tõendit,

kust nähtuks, millal ja mis summas tuli makse tasuda. Maa väljaostmise makse sisaldab ka

põhjendamatult kõrvalkulusid, millel ei ole puutumust maa ostuhinnaga.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt puudub hagejal õiguslik huvi ühingu otsuste vaidlustamiseks, sest

hageja ei ole enam ühingu liige. Hageja arvati juhatuse otsusega alates 18. jaanuarist 2020

ühingust välja rahalise võlgnevuse tõttu. Otsus saadeti hagejale tema soovil e-postiga ja selle

sisust teavitati hagejat ka telefoni teel. Hageja vastas e-kirjale, et ta ei ole nõus. Hageja ei ole

väljaarvamise otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud.

Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud selleks ettenähtud korda, sest maa ühingule

võõrandamine ja maa ostmine ühingu poolt on ühe ja sama tehingu erinevad nimetused. Maa

ostmine on kooskõlas ühingu eesmärkidega, sest otsustati osta kasutuse jätkamiseks maa, mis

oli ühingu kasutuses aastakümneid ning kui ostu ei toimuks, siis nõuaks Jõelähtme vald maa

tagastamist. Tõendamata on hageja väide, et üldkoosolekul osalesid liikmete asemel võõrad

isikud. Ruumis ei olnud kohti võõraste isikute jaoks, seega sai koosolekust osa võtta ainult

registreerimislehe alusel. Samuti ei oma tähtsust registris märgitud juhatuse liikmete volituste

kestus, sest juhatuse liikmete volitused olid tähtajatud või isegi kui olid tähtajalised, siis

juhatuse liikmed jätkasid oma tööd, mh nt majandusaasta aruande koostamisega ja üldkoosolek

kiitis volituste pikenemise aruande kinnitamisega heaks. Tõendamata on hageja väide, et tal

keelati koosolekust osa võtta. Hageja keeldus registreerimisest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 3. märtsi 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda, välja arvatud kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud

täiendavad menetluskulud, millised jättis maakohus kostja kanda. Maakohus määras kostjale

hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1800 eurot ja hagejale hüvitatavate menetluskulude

suuruseks 150 eurot. Pärast vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust mõistis

maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1650 eurot ja seadusjärgses määras

viivise sellelt.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 24 alusel ühingu otsuseid vaidlustada üksnes juhul, kui ta on ühingu või selle organi

liige. See kehtib sõltumata sellest, kas taotletakse otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks

tunnistamist. Hageja ühingust väljaarvamise teate kättesaamist tõendab hageja 24. jaanuari

2020. a e-kiri, milles hageja väljendab vastumeelt väljaarvamise osas, ning kinnitus 23.

veebruari 2021. a maakohtu istungil. Hageja ei ole enda väljaarvamist tähtaegselt vaidlustanud

(MTÜS § 24 lg-d 1 ja 7), mistõttu puudub alus tunnistada juhatuse otsust kehtetuks.

Juhatuse otsust ei ole ka alust pidada tühiseks. Otsuses on korrektselt viidatud ühingu põhikirja

p-dele 2.9 ja 3.3, mis koos p-ga 2.11 andsid õiguse hageja ühingust välja arvata. Otsuse tühisust

ei tingi ka asjaolu, et maa väljaostmiseks raha laekumise tähtpäev oli 18. jaanuar 2020. a kell

00:00, kuid väljaarvamine otsustati varem, kuivõrd otsuses on viidatud, et hageja arvatakse

välja üksnes siis, kui tähtpäevaks on raha laekumata. Hageja kinnitas 23. veebruari 2021. a

kohtuistungil, et enne üldkoosolekut oli veel üks mitteametlik üldkoosolek, millel edastati info

kuhu ja kui suur summa tasuda ning et temaga käidi isiklikult rääkimas ja pakuti krediiti. Nõuet,

et ühingu liikmete volitatud isikud peavad olema ühingu liikmed, ei tulene MTÜS § 21 lg-st 5

ega ühingu põhikirja p-dest 4.1 ja 4.4. Juhatuse otsuse tühisust ei tingi ka hageja etteheide, et

talle ei olnud arusaadav maa väljaostuhinna kujunemine ja tasumise kord ning kahtlused

juhatuse liikmete volituste osas, sest seaduse säte, mida on rikutud, peab olema kehtestatud

võlausaldajate või avaliku huvi kaitseks. Tühisust ei tooks kaasa ka vormivead (MTÜS § 241

lg 1). Seega puudub hagejal kui ühingu liikmeks mitteoleval isikul õigus vaidlustada

üldkoosoleku otsuseid.

Isegi hagi rahuldamine ei parandaks hageja õiguslikku positsiooni, mistõttu puudub hagejal

õiguslik huvi otsuste vaidlustamiseks. 23. veebruari 2021. a kohtuistungil esitatust tulenevalt

on hageja sooviks, et kostja annaks hagejale võimaluse tema kasutuses olnud maatükk osta välja

hageja poolt mõistlikuks peetava hinnaga. Ühestki õigusaktist ei tulene hagejale sellist

nõudeõigust. Samuti, kuna ostu-müügileping on sõlmitud ja selle alusel tehtud kanded

kinnistusraamatusse, siis puuduks mõte ka sellel, kui üldkoosolek arutaks uuesti kinnistust osa

ostmist ja hinda, sest kostja ei saa oma ühepoolse otsusega muuta ostu-müügilepingut ja

kinnistusraamatu kandeid. Hagejal puudub ka õigus vaidlustada ostu-müügilepingut, mille

osaliseks hageja ei ole ja ka see ei tekitaks hagejale õigust osta maatükk tema poolt sobilikuks

peetava hinnaga.

Menetluskulud jäävad hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1), v.a

kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud menetluskulud, millised jäävad kostja kanda

(TsMS § 169 lg 2). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot (koos käibemaksuga)

asemel on põhjendatud tunnitasu 150 eurot (koos käibemaksuga). Asi ei ole keskmisest

keerukam ning esindaja koostas ainult ühe sisulise dokumendi, mis oli lihtne ja lühike.

Hagiavaldusele vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute vajalik ajakulu on 6 tundi ja

kõikide teiste toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kuni 23. veebruari 2021. a istungiks

valmistumiseni on 2 tundi. Nimetatud perioodil ei esitanud esindaja kohtule ühtegi sisulist

menetlusdokumenti, mis oleks olnud oluline asja lahendamiseks. 23. veebruari 2021. a

istungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise põhjendatud ajakulu on 2,75 tundi, kuivõrd

istungil ei kuulatud üle tunnistajaid ega arutatud keerulisi õiguslikke küsimusi.

Istungiprotokolli ja toimiku analüüs koos 25. veebruari 2021. a teatise esitamisega on

põhjendatud 0,75 tunni ulatuses. Põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks

on 0,5 tundi. Analüüsimata menetluskulude kirjete puhul on ajakulu täies ulatuses

põhjendamatu. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses kaja

esitamisega ja menetluse taastamisega on 2,5 tundi. Tunnitasu 60 eurot on mõistliku suurusega.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi

uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Maakohus on rikkunud kohustust hinnata tõendeid ning põhjendamis- ja selgitamiskohustust,

mistõttu on otsus üllatav. Samuti hindas kohus juhatuse otsuse tühisust, kuigi sellist nõuet ei

esitatud, ning jättis üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamata. Kohus leidis ebaõigesti, et

hagejal puudub õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, sest kui üldkoosoleku otsused on

tühised, siis on tühine ka juhatuse otsus hageja ühingust väljaarvamise kohta. Menetluskulude

jaotus on üllatav, sest asja arutamise edasilükkamise tõttu kaasnenud menetluskulud tuli jätta

kostja kanda. Kuivõrd kostja ei ilmunud esimesele kohtuistungile ega teatanud õigeaegselt

mõjuvast põhjusest, siis tekkisid hagejale põhjendamatud menetluskulud seoses lepingulise

esindaja istungiks ettevalmistumisega ja sellel osalemisega.

Apellatsioonkaebuses kordas hageja suures osas maakohtus väljatoodut. Üldkoosolekul

osalesid ühingu liikmeks mitte olevad isikud, kuigi põhikirjas ei ole ette nähtud, et ühingu

liikmel on õigus osaleda ka esindaja kaudu. Kuivõrd üldkoosolekul ei osalenud kõik ühingu

liikmed, siis ei saanud otsustada kinnistust osa ostmist. Päevakorrapunkti nr 3 sõnastuse järgi

ei saanud ükski mõistlik liige eeldada, et see võib hõlmata ka selle otsustamist, kuidas

kaasnevad liikmetele rahalised kohustused. Rikkumine seisneb ka selles, et jäeti otsustamata

ühingu esindaja tehingus. Samuti on päevakorrapunkti nr 3 all vastu võetud otsus tühine

notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu ja seetõttu, et ühingu eesmärgiks ei ole kinnistute

ostmine, vaid aiandusmaade rentimine ühingu liikmetele. Lisaks ei kostja tõendanud

üldkoosoleku kutse saatmist hagejale. Hagejale ei saadetud koosoleku teadet registreeritud

aadressile ega sõnumina, vaid hageja sai üldkoosolekust teada Maardu Rahvamaja seinal olnud

teate kaudu. Hageja ei saanud üldkoosolekul hääletada, sest kostja ei võimaldanud hagejal end

registreerida.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

6. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

jäeti menetluskulud kostja kanda, ei määratud kostja menetluskulusid kindlaks 1800 eurot

ületavas osas, väljamõistetud menetluskulud tasaarvestati ja jäeti viivis välja mõistmata 1650

eurot ületavalt osalt. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud

hageja kanda ja rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täielikult.

Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kõik menetluskulud tuli jätta hageja kanda, sest TsMS § 169 lg 2 kohaldub üksnes juhul, kui

tagaseljaotsus tehakse menetluse venitamise tõttu. Praegusel juhul jäi kostja esindaja haigeks

ja teavitas sellest kohut samal päeval. Haigestumist käsitles ringkonnakohus 9. veebruari 2021.

a määruses mõjuva põhjusena. Samuti on ebaõige tunnitasu määra vähendamine, sest kostja

vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 166,67 eurot (käibemaksuta) vastab õigusturu keskmisele

tunnitasule. Lisaks ei vasta ausa kohtumenetluse põhimõttele see, kui kohus avaldab, et hindab

eeltöö mahtu, kuid vähendab ikkagi menetluskulude suurust, heites ette, et kostja ei esitanud

rohkeid mittevajalikke dokumente, vaid piirdus lühikeste ja konkreetsetega. Kostja esindaja

pidi iga asjas esitatud dokumendiga tegelema ja selle sisu kostjale selgitama. Vajalik on ka

detailne menetluskulude nimekiri ning asjaolu, et pärast istungiks ettevalmistust oli 24.

novembri 2020. a istungile ilmumine takistatud, ei muuda ettevalmistust põhjendamatuks.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas

uue otsuse, millega jaotab maakohtus kantud menetluskulud ja määrab need kindlaks vastavalt

kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse

resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid täiendada ja muuta tuleb otsuse

õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus

jääb rahuldamata.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² alusel.

9. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma

kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist ning kui on, siis

kas esineb otsuste tühisuse või kehtetuse alus. Maakohus leidis, et hagejal puudub õiguslik huvi

kostja üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks, mistõttu jättis hagi rahuldamata. Kolleegium

nõustub maakohtu lõppjärelduse, kuid mitte hagi rahuldamata jätmise põhjendustega, mistõttu

tuleb selles osas muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.

10. Esmalt käsitleb kolleegium hagejal kostja 30. novembri 2019. a üldkoosoleku otsuste

vaidlustamise õiguse olemasolu. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et maakohus leidis

ebaõigesti, et hagejal puudub nimetatud üldkoosoleku otsuste vaidlustamise õigus, mistõttu

tuleb selles osas muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ebaõigesti seisukohale, et hagejal oleks õigus nõuda

kostja üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist üksnes juhul, kui

ta oleks kostja liige või kostja organi liige. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et

mittetulundusühingu liikme tuvastushuvi juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise vastu ei

lõppe liikme väljaarvamisega pärast otsuse tegemist (vt Riigikohtu 15. oktoobri 2003. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-03, p 17; 14. märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15491/44, p

16).

Praeguses asjas vaidlustab hageja ühingu üldkoosoleku 30. novembri 2019. a otsuseid. Hageja

arvati ühingust välja ühingu juhatuse 17. jaanuari 2020. a otsusega (kd I, tl 117–118), s.o pärast

nimetatud üldkoosoleku otsuste tegemist. Seega oli hageja üldkoosoleku otsuste tegemise ajal

ühingu liige. Tuvastamise hagi esitamiseks sellest piisab, sest ühingu liikmena oli hagejal

õigustatud huvi üldkoosoleku otsuste seaduslikkuse osas ja seega ei pidanud ka hageja oma

tuvastushuvi täiendavalt põhistama ega tõendama. Isegi, kui hageja arvati hiljem ühingust välja,

siis ei võta see õigust saada teada, kas üldkoosoleku otsused rikkusid tema kui liikme õigusi.

Eelnevat arvestades asus maakohus ka ebaõigesti hindama ühingu juhatuse 17. jaanuari 2020. a

otsuse tühisust, mistõttu jätab kolleegium sellekohased põhjendused maakohtu otsuse

põhjendustest välja.

11. Järgmisena käsitleb kolleegium seda, kas esinevad kostja 30. novembri 2019. a

üldkoosoleku otsuste tühisuse või kehtetuse alused. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku

otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul

notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda,

otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud

seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt saab kehtetuks

tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.

Maakohus jättis üldkoosoleku otsuste tühisusega või kehtetuks tunnistamisega seoses poolte

esitatud väited ja tõendid käsitlemata, sest leidis, et hagejal puudub õiguslik huvi otsuste

vaidlustamiseks. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436

lg 1, § 442 lg 8), kuid see rikkumine ei mõjuta maakohtu otsuse lõppjäreldust, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Kolleegium saab selle rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu otsuse

põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

12. Kolleegium käsitleb kõigepealt nõude täpsustamisega seotud asjaolusid.

12.1. 11. märtsi 2020. a hagi terviktekstis palus hageja tuvastada kostja 30. novembri 2019. a

üldkoosoleku otsuse tühisuse päevakorrapunkti 3 osas või alternatiivselt tunnistada

päevakorrapunktis 3 vastu võetud otsused kehtetuks. Alternatiivselt palus hageja tuvastada

üldkoosoleku otsuse tühisus päevakorrapunktide 1 ja 2 osas või alternatiivselt tunnistada

päevakorrapunktides 1 ja 2 vastu võetud otsused kehtetuks (kd I, tl 73 pöördel). 23. veebruari

2021. a maakohtu istungil märkis hageja, et vaidlustab üldkoosolekul päevakorrapunktide 1 ja

2 osas vastuvõetud otsused põhinõudena. Kostja vaidles sellele vastu, leides, et tegemist on hagi

muutmisega (kd II, tl 41 ja pöördel). Maakohus märkis nimetatud kohtuistungil, et käsitleb seda

lahendi tegemisel, kuid jättis selle kohta otsuses selge seisukoha võtmata, märkides otsuses, et

hageja esitatud nõuete esitamise eelduseks on hageja liikmelisus ühingus sõltumata sellest, kas

tegemist on põhi- või alternatiivsete nõuetega (vt maakohtu otsuse p 32).

12.2. Kolleegium

ei

nõustu

kostja

seisukohaga,

et

hageja

esitas

nõude

ainult

päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsuste osas. Hageja on hagiavalduse terviktekstis

vaidlustanud alternatiivselt ka päevakorrapunktide 1 ja 2 osas vastuvõetud otsused. Kõnealune

nõue esitati enne 11. märtsil 2020 hagi menetlusse võtmist (kd I, tl 76). Samuti leiab kolleegium

erinevalt kostjast, et tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes, kui hageja palub

algselt alternatiivselt esitatud nõudeid käsitleda hiljem kumulatiivsena. Sellist täpsustust saab

pidada ka lubatavaks, sest selle esitamine ei mõjutanud asja menetlemist, kuivõrd hageja

tugines päevakorrapunktide 1 ja 2 tühiseks või kehtetuks pidamisel samadele rikkumistel, mis

päevakorrapunkti 3 osas vastu võetud otsuste puhul.

Nõude täpsustamine ei mõjuta ka tsiviilasja hinda, sest kui samadest asjaoludest lähtuvalt

palutakse tuvastada kõigi samal koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus, loetakse hagihinna

arvestamiseks need otsused üheks otsuseks (Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-65-08, p 41).

13. Hageja tugineb sellele, et üldkoosolekul osalesid ka isikud, kes ei ole ühingu liikmed.

Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et ühingu üldkoosolekul võis osaleda ka esindaja

kaudu ja seejuures ei pidanud volitatud esindaja olema ühingu liige.

13.1. MTÜS § 21 lg 5 esimese lause kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada

mittetulundusühingu liige. Sama lõike teise lause järgi võib mittetulundusühingu liikme

esindaja üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud

sättest tulenevalt võib mittetulundusühingu liiget üldkoosolekul esindada teine isik ning

seejuures ei pea mittetulundusühingu liikme esindaja üldkoosolekul olema teine

mittetulundusühingu

liige

(mittetulundusühingute

seaduse,

sihtasutuste

seaduse,

tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 271 SE seletuskiri, lk 8).

13.2. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et ühingu põhikirjas on ette nähtud teisiti, sest

põhikirja p 4.1 kohaselt on ühingu kõrgemaks organiks selle liikmete üldkoosolek, kus võivad

osaleda kõik ühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (kd I, tl 10). Kolleegium

märgib, et põhikirja p-s 4.1 on korratud peaaegu sõna-sõnalt MTÜS § 18 lg-s 1 kindlaks

määratut, mis sätestab, et liikmed on mittetulundusühingu kõrgeim juhtimistasand ja annab

mittetulundusühingu igale liikmele õiguse osaleda mittetulundusühingu juhtimises. Õiguse

üldkoosolekust osa võtta ka esindaja vahendusel annab MTÜS § 21 lg 5 teine lause.

13.3. Kolleegium märgib, et järeldust ei muudaks ka see, kui põhikirja sisu kindlaks määrata

tõlgendamise teel võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid

kasutades (vt ka Riigikohtu 4. veebruari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-09, p 11),

arvestades ka asjaoluga, et ühist tahet ei ole võimalik praegusel juhul kindlaks teha, mistõttu

tuleb põhikirja VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada mõistliku isiku positsioonilt. Kuna põhikirja

p-s 4.1 on kasutatud fraasi „kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“, mis tavapäraselt tähendab, et

sellele eelnev kohaldub vaid juhul, kui seaduses ei ole reguleeritud teistmoodi ja seega on

tahetud järgida kehtivas õiguses sätestatut, siis mõistab mõistlik isik põhikirja p-i 4.1 selliselt,

et põhimõte, mille järgi võivad üldkoosolekul osaleda ühingu liikmed, kohaldub vaid juhul, kui

seadus ei näe ette teistmoodi. Praegusel juhul näeb seadus ette erisuse, sest MTÜS § 21 lg 5

teine lause võimaldab mittetulundusühingu liikmel määrata enda esindajaks isikut, keda ta

soovib. Seega ei pidanud ühingu liikmed valima endale esindajat teiste ühingu liikmete hulgast.

13.4. Kolleegiumi hinnangul ei anna alust asuda seisukohale, et üldkoosolekul saab osaleda ja

hääletada üksnes ühingu liige ka hageja viidatud põhikirja p 4.4, mille järgi on üldkoosolek

otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmeist ja põhikirjaga

ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet (kd I, tl 10). Nimetatud põhikirjapunkt reguleerib

seda, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline,

mitte ei piira mittetulundusühingu liikmete õigust võtta üldkoosolekust osa vabalt valitud

esindaja vahendusel. Kui üldkoosolekul esindab mittetulundusühingu liiget teine isik, siis on

esindaja osalemine võrdsustatud liikme enda osalemisega.

14. Samuti väidab hageja, et kinnistust osa ostmist ei olnud üldkoosoleku päevakorras.

Koosoleku kokkukutsumise teate järgi oli päevakorrapunkt 3 maa võõrandamisest ühingule (kd

I, tl 59). Kolleegiumi hinnangul on hageja käsitlus ebaõige.

14.1. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et maa ühingule võõrandamine ja maa ostmine

ühingu poolt on ühe ja sama tehingu erinevad nimetused, seega otsustati üldkoosolekul

küsimus, mis oli eelnevalt päevakorrana näidatud. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust ka

hageja viide sellele, et päevakorra täiendamise nõuded ei olnud täidetud, kuivõrd kolleegiumi

hinnangul võeti üldkoosolekul vastu otsus päevakorrana välja kuulutatud küsimuses.

14.2. Täiendavalt selgitab kolleegium, et päevakorra välja kuulutamise eesmärk on tagada

ühingu liikmetele võimalus koosolekuks ette valmistada. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud

faktilised asjaolud. Hageja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatud

asjaolusid, et enne 30. novembrit 2019 toimus veel üks mitteametlik üldkoosolek, kus anti mh

hagejale info paberil kuhu ja mis summa tuleb maa väljaostmiseks tasuda ning et hagejaga käidi

maa väljaostumakse tasumise osas ka isiklikult rääkimas (vt maakohtu otsuse p 36). Seega saab

kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et hageja oli enne vaidlusalust üldkoosolekut piisavalt

teadlik, milline otsus on kavas vastu võtta ja milline rahaline kohustus sellega kaasneb. Eelnevat

arvestades on põhjendamatu ka hageja etteheide, et ühingu liikmetel ei olnud võimalik enne

üldkoosolekut tutvuda kinnistu ostuprojektiga.

15. Kolleegium ei nõustu ka hageja seisukohaga, et päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsus

on tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu.

15.1. Üldkoosoleku protokoll peab MTÜS § 21 lg 8 järgi olema notariaalselt tõestatud

õigustatud isikute nõudel. Asjas ei ole esile toodud, et esitatud oli nõue vaidlusaluse

üldkoosoleku protokolli notariaalseks tõestamiseks.

15.2. Kolleegiumi hinnangul ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale ka hageja märgitu,

et kinnistu ostuga seotud kokkulepped, sh eelleping, peavad olema notariaalses vormis.

Iseenesest märgib hageja õigesti, et kinnisasja omandamisele või võõrandamisele suunatud

võlaõiguslik leping ja kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peavad olema

notariaalselt tõestatud (asjaõigusseaduse § 119 lg 1 ja § 120 lg 1). Asjas on aga esile toodud, et

kinnistust osa ostmiseks sõlmitud lepingu koostas ja tõestas notar Priidu Pärna.

Kuigi ka kinnisasja müügilepingu eelleping peab olema notariaalselt tõestatud vormis, siis ei

saa kolleegiumi hinnangul käsitada kostja üldkoosoleku otsust eellepinguna. VÕS § 33 lg 1

järgi on eellepingu sisuks kohustus sõlmida põhileping. Liikmed ei andnud otsuse vastu

võtmisega üldkoosoleku nimel Jõelähtme vallale kui müüjale kinnistust osa ostmise kohta

kinnitust, vaid liikmete üldkoosolek kui ühingu kõrgeim juhtimistasand (MTÜS § 18 lg 1)

kujundas ühingu tahte, mida ühingu juhatus seejärel kohustus ellu viima (MTÜS § 26 lg 1).

16. Lisaks tugineb hageja sellele, et üldkoosolekul vastu võetud otsus osta kinnistust osa ei ole

kooskõlas ühingu põhikirjalise eesmärgiga, sest ühingu eesmärgiks ei ole kinnistute ostmine,

vaid aiandusmaade rentimine ühingu liikmetele. Ühingu põhikirja p 1.4 järgi on ühingu

eesmärgiks aiandusmaade haldamine, harimine, rentimine ühingu liikmetele, aiandussaaduste

kasvatamine ühingu liikmetele ja mahepõllumajanduse propageerimine (kd I, tl 9). Kolleegiumi

hinnangul ei ole kõnealuse otsuse vastu võtmine vastuolus ühingu põhikirjaga.

16.1. Kolleegium selgitab, et TsMS § 231 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole vaja tõendada

asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Sama lõike teise lause järgi võib kohus lugeda üldtuntuks

asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kolleegiumi

hinnangul ei ole alust lugeda üldiselt teadaolevaks kostja esitatud asjaolu, et kui kinnistust osa

ei oleks ostetud, siis oleks Jõelähtme vald nõudnud maa tagastamist, mistõttu oleks kostja sõnul

muutunud võimatuks ühingu põhikirjaline tegevus.

16.2. Samas ei pidanud kolleegium vajalikuks anda kostjale võimalust seda asjaolu tõendada,

sest asja materjalid kinnitavad kostja esile toodut, et kasutuse jätkamiseks osteti maa, mida

eelnevalt Jõelähtme vald rentis ühingule. Põhikirjas kokku lepitud ühingu eesmärk rentida

aiandusmaad ühingu liikmetele tagab liikmetele võimaluse kasutada aiandusmaad. Vastuvõetud

otsus teenib seda eesmärki ning hageja ei ole ka esile toonud, et muutunud oleks näiteks ühingu

eesmärk kasvatada aiandussaadusi. Kuivõrd üldkoosolekul vastu võetud otsus on kooskõlas

ühingu põhikirjalise eesmärgiga, siis ei olnud tegemist ühingu tegevuse eesmärgi muutmisega,

milleks on põhikirja p 4.5 järgi nõutav kõigi liikmete nõusolek (kd I, tl 10).

17. Hageja märkis ka seda, et ta ei saanud üldkoosolekul hääletada, sest tal ei võimaldatud

liikmete nimekirja allkirja anda. Kostja selle etteheitega ei nõustunud, märkides, et hageja ise

keeldus registreerimisest. Kolleegium märgib, et hageja väide, mille kohaselt keelas ühingu

juhatus tal üldkoosolekul osalemise, on tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal

tõendamiskoormis nende asjaolude tõendamiseks, millele tugineb tema nõue ja seetõttu võib

kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni

hageja tõendeid pole esitanud (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-

07, p 13).

18. Hageja väitis ka seda, et kostja ei ole tõendanud üldkoosoleku kutse saatmist hagejale.

Kolleegium leiab, et see väide on esitatud hilinenult. Sellele asjaolule ei ole hageja 11. märtsi

2020. a hagiavalduses, mille maakohus menetlusse võttis, tuginenud ning hageja tugines sellele

rikkumisele maakohtu 23. veebruari 2021. a istungil, sealgi alles kohtuvaidlustes (vt protokoll,

kd II, tl 44 pöördel; kohtukõne teesid, kd II, tl 37 pöördel).

18.1. Kolleegium selgitab, et kohtuvaidlus on TsMS § 399 järgi istungil asja läbivaatamisel

viimane staadium. Kohtuvaidluse kohtukõnes võib TsMS § 402 lg 2 teise lause järgi viidata

üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.

Kohtuvaidluses võib menetlusosaline esitada kohtule kohtukõne seisukohad TsMS § 402 lg 7

järgi kirjalikult. Seega saab kohtuvaidluses tugineda üksnes varem menetluses käsitletud

asjaoludele. Praeguses asjas viitas hageja rikkumisele koosoleku teate saatmise osas maakohtus

alles pärast asja sisulise arutamise lõppemist, mistõttu esitati selline väide hilinenult.

Kolleegium märgib, et asjas lõppes eelmenetlus juba 1. juulil 2020 (kd I, tl 155). Menetlus

taastus pärast kostja tagaseljaotsusele esitatud kaja rahuldamist TsMS § 417 lg 2 järgi

olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

Viimaseks oli praeguses asjas 24. novembri 2020. a maakohtu istung.

18.2. Uue asjaolu menetlemise otsustamine on kohtu kaalutlusõigus, kuid maakohus praegusel

juhul TsMS § 331 lg-st 1 tulenevat kaalutlusotsust ei teinud, jättes selle koos teiste

üldkoosoleku otsuste tühisusega või kehtetuks tunnistamisega seoses esitatud väidetega

käsitlemata (vt maakohtu otsuse p 44). Seega hindab kolleegium ise, kas hageja uus väide

tulnuks erandkorras TsMS § 331 lg 1 järgi vastu võtta. Hageja ei esitanud hilinemise kohta

mingit mõjuvat põhjust, mis õigustanuks selle menetlemist ja selle menetlemine oleks

põhjustanud lahendamise viibimise. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium selle tähelepanuta

ja lähtub sellest, et pooled ei vaidle selle üle, et üldkoosolekust teatati hagejale nõuetekohaselt.

18.3. Hageja koosoleku teate saatmata jätmisele tuginemine on kolleegiumi arvates ka

vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium selgitab, et hea usu põhimõtte kohaldamine on

õiguse kohaldamise küsimus, mida saavad kohtud teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest

(vt Riigikohtu 22. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-15, p 13). Mittetulundusühingu

suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud ning ühingu ja liikme suhetes tuleb arvestada

mh hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32 ja § 138, VÕS § 6). Hea usu

põhimõtte funktsiooniks on seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine,

millisel juhul ei kohalda kohus seadusest tulenevat (Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Kolleegium märgib, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord

peab tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada (Riigikohtu

3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391/43, p 37).

Kolleegiumi hinnangul ei saa hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks pidada hageja vastuolulist

käitumist, kus ta oli üldkoosolekul kohal ning on hagiavalduse terviktekstis kinnitanud, et ta ei

vaidlusta üldkoosolekust õigeaegselt teada saamist (kd I, tl 70), kuid hiljem asub ette heitma, et

üldkoosolekust ei teatatud talle nõuetekohaselt. Samuti oli hageja kui kostja endise liikme

kohustuseks ühingut kahjulike tagajärgede vältimiseks toetada, sealhulgas teavitada

otsustusprotsessis esinenud protseduurilistest eksimustest võimalikult varakult. Seega leiab

kolleegium, et hageja on kaotanud õiguse tugineda vastuvõetud otsuste tühisusele koosolekust

isiklikult teatamata jätmise tõttu ja kohus ei kohalda selle väidetava rikkumise suhtes

MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatut.

19. Lisaks on praeguse õigusvaidluse seisukohast asjakohatu hageja viide sellele, et ajal, mil

ühingu juhatus otsustas otsustuskorras kinnistust osa ostmise, ei olnud juhatusel kehtivaid

volitusi. Samuti ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust hageja esile toodu, et

üldkoosolekul jäeti otsustamata ühingu esindaja kinnistust osa ostmiseks sõlmitava tehingu

tegemisel. Kolleegium märgib, et need väited seonduvad Lõunapilpa kinnistu müügilepinguga

ja sellele eelnenud võimalike tehingutega, mille kehtivust käesolevas asjas ei hinnata. Seega

kolleegium neid apellatsioonkaebuse väiteid ei analüüsi. Samuti sisaldab hageja 26. mai 2021. a

seisukoht asjaolusid, mis ei ole TsMS § 331 lg 1 ja § 634 järgi lubatavad.

20. Neil põhjendustel jätab kolleegium maakohtu otsuse lõppjärelduses, et hagi tuleb jätta

rahuldamata, muutmata. Kostja 30. novembri 2019. a üldkoosoleku otsused ei ole MTÜS § 241

lg 1 alusel tühised ega ole neid alust tunnistada MTÜS § 24 lg 1 esimese lause alusel kehtetuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Maakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda, välja arvatud kaja

esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud, millised jättis

maakohus kostja kanda, ning määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1800

eurot ja hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 150 eurot. Mõlemad pooled

vaidlustasid maakohtu kindlaks määratud menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.

Vaatamata sellele, et kolleegium jätab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas

muutmata, tuleb kolleegiumi hinnangul osaliselt muuta maakohtu märgitud menetluskulude

jaotust ja sellest tulenevalt ka menetluskulude rahalist suurust.

22. Esmalt võtab kolleegium seisukoha maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas.

22.1. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohtul oleks tulnud jätta kõik

menetluskulud hageja kanda. TsMS § 169 lg 2 sätestab mh, et tagaseljaotsuse peale kaja

esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda. Viidatud säte on erinorm TsMS § 162 lg 1 suhtes, st ka hagi rahuldamata jätmisel ei pea

hageja üldjuhul kandma kaja esitamisega seotud menetluskulusid (Riigikohtu 10. juuni 2009. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-09, p 14). Seega jättis maakohus põhjendatult kostja esitatud

kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda.

Kolleegiumi hinnangul on ebaõige kostja käsitlus, et TsMS § 169 lg 2 kohaldub üksnes juhul,

kui tagaseljaotsus tehakse menetluse venitamise tõttu, aga praegusel juhul esines kostjal mõjuv

põhjus haigestumise näol. TsMS § 169 lg 2 kohaldamise eelduseks on menetlusosalise toiming

või tegevus, mis põhjustab menetluse venimist. Kuigi ringkonnakohus tuvastas 9. veebruari

2021. a määruses, et kostja lepingulisel esindajal esines mõjuv põhjus istungilt puudumiseks

(kd II, tl 19 pöördel), mistõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kostja esindaja venitas

menetlust, siis tingis istungilt puudumine siiski menetluse venimise.

Kolleegium selgitab, et reeglina kannab kaja esitanud menetlusosaline kajamenetluse kulud

sõltumata põhjusest, mis tingis kaja esitamise vajaduse. Erandina saab kohus kaaluda

TsMS § 162 lg 4 alusel ka kajaga seonduvate kulude jätmist iga poole enda kanda, kui kaja

esitamise vajaduse tingis hageja või kohtu tegevus, aga praegusel juhul ei põhjustanud kaja

esitamist hageja käitumine ega kohtu tegevus, sest kostja lepinguline esindaja teatas oma

haigestumisest pärast kohtuistungi toimumist ja tagaseljaotsuse tegemist ning minetusi kohtu

tegevuses ei tuvastanud ka ringkonnakohtus kaja rahuldamata jätmise peale esitatud

määruskaebust lahendades (kd II, tl 19–20). Seega tuleb kostjal kanda kajast tingitud

täiendavate menetluskulude riski.

22.2. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et maakohus leidis ebaõigesti, et kostja

lepingulise esindaja 24. novembri 2020. a istungiks ettevalmistamine on põhjendamatu toiming,

sest kostja lepinguline esindaja sellel ei osalenud. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas

9. veebruari 2021. a määruses, et kostja esindaja haigestus istungipäeval (kd II, tl 19 pöördel),

siis ei saanud ta mõjuval põhjusel istungile ilmuda. Samas ei muuda see kolleegiumi hinnangul

lõpptulemust, sest kõnealuseks istungiks ettevalmistamisega seotud kulud tuleb TsMS § 169

lg 1 alusel jätta kostja enda kanda. Nimetatud paragrahvi alusel saab jätta asja arutamise

edasilükkamisest tingitud menetluskulud istungilt puudunud menetlusosalise kanda sõltumata

sellest, kas menetlusosalisel oli istungile ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

22.3. Hageja tugineb sellele, et asja arutamise edasilükkamise tõttu kaasnenud maakohtu

menetluskulud oleks tulnud jätta kostja kanda. Arvestades, et maakohus jättis kaja esitamise,

menetlemise ja menetluse taastamisega seotud menetluskulud TsMS § 169 lg 2 alusel kostja

kanda, siis saab kolleegium aru, et maakohus jättis hageja 23. veebruari 2021. a menetluskulude

nimekirjas p-de 1–3 all märgitud toimingutega, s.o sisuliselt alates kostja esitatud kajaga

tutvumisest kuni ringkonnakohtu 9. veebruari 2021. a määrusega tutvumiseni (kd II, tl 33

pöördel), kaasnenud kulud kostja kanda. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et

24. novembri 2020. a maakohtu istungiks ettevalmistamisega ja sellel osalemisega seotud

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 169 lg 1 alusel samuti kostja kanda, kellest tingituna jäi

kohtuistung ära ja hagejal tuli kanda seetõttu täiendavaid ja asjatuid kulusid.

23. Järgmisena

võtab

kolleegium

seisukoha

maakohtus

kantud

menetluskulude

kindlaksmääramise osas.

23.1. Kostja väidete kohaselt on maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu

suuruse kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab

TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis

põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu

kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56). Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega maakohtule seoses tunnitasu määra

vähendamisega. Maakohus lähtus tunnitasu hindamisel õigesti tsiviilasja keerukusest ning

menetlustoimingute ja -dokumentide mahust ning ei ole ületanud diskretsioonipiire, leides, et

150 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud tunnitasumäär praeguses asjas.

Kolleegium leiab, et alusetu on ka kostja väide justkui oleks maakohus ette heitnud, et kostja ei

esitanud rohkeid mittevajalikke dokumente. Maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja

toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti ning on oma sellekohaseid järeldusi

piisavalt põhjendanud. Kohus saab põhjendatud kulu suuruse määramisel arvestada, kas

esitatud

on

põhjalikke

seisukohti

ja

sisukat

õiguslikku

põhjendust

sisaldavaid

menetlusdokumente. Kuigi kostja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis hindamata eeltöö

mahu, siis on maakohus märkinud, et võttis põhjendatud ja vajalikus ulatuses arvesse lisaks

menetlusdokumendi faktilisele kirjutamisele dokumentidega tutvumist ja analüüsi (vt

maakohtu otsuse p 52) ning kolleegiumi arvates on maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu

kooskõlas menetlusdokumentide ja -toimingute sisu ja mahuga.

23.2. Menetluskulude jaotuse muutmise tõttu mõistab kolleegium kostjalt hageja kasuks välja

täiendavad menetluskulud. Hageja 24. novembri 2020. a menetluskulude nimekirja järgi kulus

hageja lepingulisel esindajal 24. novembri 2020. a maakohtu istungiks ettevalmistamiseks

3 tundi ja sellel osalemiseks 2 tundi (kd I, tl 184). Arvestades vaidluse sisu ja mahtu, sh

menetlusdokumentide ja tõendite arvu ning asjaolu, et asjas ei olnud planeeritud tunnistajaid,

peab kolleegium kõnealuseks kohtuistungiks ettevalmistamise mõistlikuks ajakuluks 1 tundi.

Sellele tuleb juurde arvestada istungi kestusele vastav ajakulu 10 minutit (istung avati kell 14:05

ja lõppes 14:15; kd I, tl 179 ja pöördel). Seega mõistab kolleegium kostjalt hageja kasuks

täiendavalt välja koos käibemaksuga menetluskulu 70 eurot (= 1 tund ja 10 minutit x 60 eurot).

Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

24. Viimaks määrab kolleegium kindlaks ringkonnakohus kantud menetluskulude jaotuse ja

hüvitatavate kulude suuruse.

25. TsMS ei sisalda otseselt erinorme apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise kohta.

Riigikohtu praktikas on märgitud, et seadus ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid

poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes, ning leitud, et lähtuda tuleb hagi

rahuldamise ulatusest ja selle puhul menetluskulude jaotust reguleerivast TsMS §‑st 163

(Riigikohtu 27. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 18). Kolleegiumi hinnangul

ei ole viidatud Riigikohtu seisukoht praeguses asjas kohaldatav. Vaatamata hageja

apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele ei muutu hagi lahendamise tulemus, sest kaebus

rahuldatakse osaliselt menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas. Kuivõrd kohtul tuleb tagada,

et menetluskulude jaotus oleks õiglane, siis tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada seda, et

hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja kostja vastuapellatsioonkaebus jäetakse

rahuldamata.

Kolleegium lähtub menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-s 1 ja § 171 lg-s 1 sätestatust

ning jätab apellatsioonkaebusega seotud hageja menetluskulud 20% ulatuses kostja kanda ja

kostja menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda ning vastuapellatsioonkaebusega seotud

menetluskulud kostja kanda. Arvestada tuleb ka TsMS § 178 lg 4, mille järgi menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

26. Tulenevalt menetluskulude jaotusest määrab kolleegium TsMS § 173 lg 1 alusel kindlaks

ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

26.1. Hageja

ringkonnakohtule

esitatud

menetluskulude

nimekirjast

nähtub,

et

apellatsioonimenetluses oli lepingulise esindaja ajakulu 5,2 tundi tunnitasuga 60 eurot

(käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi tulenes hageja lepingulise esindaja kulu

ringkonnakohtus järgmistest toimingutest: maakohtu otsusega tutvumine, õiguslik hinnang ja

apellatsioonkaebuse koostamine ning kohtumäärusega tutvumine, õiguslik hinnang ja kliendile

edastamine koos selgitustega. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks veel

kulu apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivule 300 eurot (kd II, tl 82).

Arvestades asja keerukust ning menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, mh asjaolu, et

apellatsioonkaebuses korratakse maakohtus esitatud seisukohti, on kolleegiumi hinnangul

apellatsioonkaebuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute ajakulu vajalik ja põhjendatud

4 tunni ulatuses. Kuivõrd kolleegium mõistab menetluskulude jaotuse järgi kostjalt välja hageja

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud osaliselt, aga hageja esitatud menetluskulude

nimekirja põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, millise kohtumäärusega seoses on kaebuse

koostamisele järgnenud toimingud teostatud, siis jätab kolleegium selles osas menetluskulud

kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 60

eurot (käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust

tulenevalt on hageja taotletavatest apellatsioonkaebusega seotud lepingulise esindaja kuludest

TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud koos käibemaksuga 240 eurot (= 4

tundi x 60 eurot), millele lisandub põhjendatud riigilõivu kulu 300 eurot ehk kokku 540 eurot.

Vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid ei ole hageja menetluskulude nimekirjast

võimalik tuvastada.

Kuna

menetluskulude

jaotuse

järgi

tuleb

apellatsioonkaebusega

seotud

hageja

menetluskuludest 20% kanda kostjal, siis tuleb kostjalt hageja kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskuludena välja mõista 108 eurot (= 540 x 0,2).

26.2. Kostja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi tulenes kostja

lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus järgmistest toimingutest: maakohtu otsuse analüüs

ja arutelu kostja juhatuse liikmetega, apellatsioonkaebuse analüüs ja arutelu kliendiga,

formaalsuste kokku leppimine ja täitmine, vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse koostamine,

kohtu kirja analüüs, kliendi informeerimine, menetluskulude nimekirja analüüs. Kostjale on

osutatud õigusabi tunnihinnaga 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 10).

Arvestades, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest,

apellatsioonkaebuses ei tõstatanud hageja olulisel määral uusi õiguslikke probleeme, sama

vandeadvokaat on kostjat esindanud kogu menetluse käigus ning apellatsioonkaebuse vastus on

sisult lühike ega ole õiguslikult keerukas, on apellatsioonkaebusele vastamise ja sellele

eelnenud toimingute (sh kliendiga suhtlus) ning apellatsioonkaebusega seotud osas

menetluskulude kindlaksmääramise toimingu ajakulu põhjendatud 2,5 tunni ulatuses.

Kolleegium märgib, et kuigi esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema, siis saab pidada

sellega seonduvat esinduskulu vajalikuks menetluskuluks üksnes mõistlikus ajamahus. Kostja

lepingulise esindaja tunnitasu tuleb vähendada 150 euroni (koos käibemaksuga) (vt käesoleva

otsuse p 23.1). Kolleegium selgitab, et kuigi kohtupraktikas on peetud põhjendatuks ja

vajalikuks ka 150 eurot ületavat tunnitasu, tuleb tunnitasu TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata iga

üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes. Kolleegiumi hinnangul ei esine praegusel juhul

asjaolusid, mis võimaldaksid pidada 150 eurot ületavat tunnitasu põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt on kostja taotletavatest apellatsioonkaebusega seotud lepingulise esindaja

kuludest TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud koos käibemaksuga 375 eurot

(= 2,5 tundi x 150 eurot). Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus kostja

vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb apellatsioonkaebusega seotud kostja menetluskuludest

80% kanda hagejal, siis tuleb hagejalt kostja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskuludena

välja mõista 300 eurot (= 375 x 0,8).

26.3. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kolleegium

otsuse resolutsioonis menetluskulude nõuete osas vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele

tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista

menetluskulud 1772 eurot (= 2100 – 328). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest

tasuma

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

TsMS § 177 lg 4

järgi

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

27. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)