2-19-6995/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-6995

Kohtuasi

OÜ Tallchart hagi XX vastu nõude tunnustamiseks

täitemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Tallchart (registrikood 10541719), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus menetluskulude kindlaksmääramise

osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud suuremas

summas kui 2260 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude alajaotuse

punkt 2) ja viivise suuremalt summalt kui 2260 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni menetluskulude alajaotuse punkt 3). Muus osas, s.o asja sisulise

lahendamise ja menetluskulude jaotuse osas, on maakohtu otsus jõustunud.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 2260 eurot (s.o riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1960 eurot) ning

vastavalt summalt viivis.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. OÜ Tallchart hagi XX vastu nõude tunnustamiseks täitemenetluses rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega.

3.2. Tunnustada pandipidaja OÜ Tallchart nõuet summas 67 590 eurot XX suhtes

algatatud täitemenetluses nr 022/2018/7479.

2-19-6995

3.3. Tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS

§ 468 lõike 1 punkt 1).

3.4. Jätta menetluskulud täies ulatuses XX kanda.

3.5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

XX-lt välja OÜ Tallchart kasuks menetluskuluna riigilõiv 300 eurot ja

esindajatasu 1960 eurot, kokku 2260 eurot.

3.6. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XX-l tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt OÜ Tallchart kasuks viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

6. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud hüvitamisele ei kuulu.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 08.05.2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles peale nõude

täpsustamist palus tunnustada hageja nõuet summas 67 590 eurot kostja suhtes algatatud

täitemenetluses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja võttis 06.10.2020 avalduses hagi õigeks.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas hagi 25.11.2020 õigeksvõtul põhineva otsusega ja tunnustas

hageja nõuet summas 67 590 eurot kostja suhtes algatatud täitemenetluses nr 022/2018/7479.

Kohus tunnistas otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lõike 1 punkti 1 alusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

riigilõivu 300 eurot ja esindajatasu 2240 eurot, kokku 2540 eurot. Kohus märkis, et lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude

kindlaksmääramise osas, paludes tühistada otsuse resolutsiooni menetluskulusid puudutava osa

2-19-6995

punktid 2 ja 3 ning teha selles osas uus lahend, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu kokku 660 eurot, s.o riigilõiv 300 eurot ja esindajatasu 360 eurot.

5. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 175 lõiget 1. Kohus jättis

kostjalt küsimata seisukoha hageja menetluskulude nimekirja kohta, st rikkus oluliselt

ärakuulamise põhimõtet. Lisaks ei hinnanud kohus hageja lepinguliste esindajate kulunud aega

iga menetluskulude nimekirjas toodud kulurea kohta. Kuigi kohus võib õigeksvõtul põhineva

otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, ei tulene seadusest, et sarnane võimalus on ka

menetluskulusid kindlaks määrates.

6. Hageja on menetluses esitanud kaks dokumenti – hagiavalduse ja seisukohad kostja

vastusele. Hagi esitamine ei eeldanud keerukate õigusküsimuste lahendamist ega mahuka

faktoloogia lahti kirjutamist. Hagi tekstiosa moodustab napilt 3 lk. Mõistlik ja põhjendatud

ajakulu ei ületa seega 2 t. Seisukohad kostja vastusele ei eeldanud samuti keerukate

õigusküsimuste analüüsimist, vaid piirdusid eluliste asjaolude selgitamisega. Mõistlik ja

põhjendatud ajakulu sellise dokumendi koostamiseks on maksimaalselt 5 t.

7. Tegemist ei olnud keskmisest keerukama kohtuasjaga, mistõttu advokaadi tunnitasu

mõistlikuks suuruseks on 120 eurot. Hageja ei ole põhjendanud kahe lepingulise esindaja

kasutamise vajadust. Asi ei olnud keerukas, kuivõrd puudus vajadus eri õigusaktide sätete

süstemaatiliseks tõlgendamiseks, ka ei esitatud rohkelt dokumentaalseid tõendeid. Seega ei

olnud kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Kahe lepingulise esindaja kasutamise

põhjendatusel olnuks mõistlikud ja vajalikud kulud esindajatele 720 eurot. Arvestades, et kahe

esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud, tuleb hageja esindajakulusid 50% võrra vähendada,

kuivõrd kohaldub eeldus, et esindajad on osalenud asjas võrdses mahus (vastupidist ei ole

võimalik menetluskulude nimekirjast järeldada). Põhjendatud kulud lepingulisele esindajale on

seega 360 eurot.

Vastustaja seisukoht

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kooskõlas TsMS § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on

vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Seega

asja sisulise lahendamise ja menetluskulude jaotuse osas on otsus jõustunud.

10. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS

§ 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas,

millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud suuremas summas kui 2260 eurot

(s.o resolutsiooni menetluskulude alajaotuse punkt 2 ja sellega seoses ka suuremalt summalt

kui 2260 eurolt viivise väljamõistmist käsitlev punkt 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega vähendab kostjalt hagejale väljamõistetavat menetluskulude hüvitist 280

euro võrra. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel

rikkunud menetlusnormi. Praegusel juhul tegi maakohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

TsMS § 440 lõike 1 järgi rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt võib kohus

2-19-6995

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 444 lõikes 3 sätestatud võimalus teha õigeksvõtul põhinev

otsus kirjeldava ja põhjendava osata kehtib üksnes hageja nõude lahendamise kohta, kuivõrd

olukorras, kus kostja on hagi õigeks võtnud, puudub tal eelduslikult tahe ning sisuliselt ka alus

ja võimalus vaidlustada otsust hageja nõude rahuldamise osas. Õigeksvõtu vaidlustamine saab

põhineda üksnes selle kehtetusel ning kõrgema astme kohus peabki kontrollima seda, kas

õigeksvõtmine kehtib (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn 2017, § 440 kommentaar, punkt 3.5 c). Sellest tulenevalt ei ole vajalik ka

nõude rahuldamise osas otsuse põhjendamine. Sama ei saa aga öelda õigeksvõtul põhineva

otsusega kindlaksmääratud ja väljamõistetud menetluskulude kohta. Ringkonnakohtu

hinnangul kohalduks TsMS § 444 lõikes 3 sätestatu otsusele ka menetluskulude

kindlaksmääramise osas üksnes juhul, kui kostja oleks hagi ka menetluskulude osas õigeks

võtnud (sellisel juhul peab õigeksvõtt menetluskulude osas olema selgelt arusaadav) ja / või

väljamõistetavate menetluskulude suurus jääb alla TsMS § 178 lõikes 2 sätestatud määra (200

eurot), millisel juhul on edasikaebeõigus välistatud. Juhul, kui väljamõistetavate

menetluskulude suurus ületab 200 eurot, on kostjal TsMS § 178 lõikest 2 tulenevalt õigus

lahendit vaidlustada, mis aga eeldab lahendi vastavas osas põhjendamist TsMS § 442 lõike 8

järgi, et lahendi vaidlustamise korral saaks kõrgema astme kohus kontrollida selle põhjendatust.

12. Praegusel juhul ei nähtu kostja 06.10.2020 hagi õigeksvõtu avaldusest, et õigeksvõtt

laieneks menetluskuludele. Samuti ületavad väljamõistetavad menetluskulud oluliselt TsMS

§ 178 lõikes 2 sätestatud suurust. Seega tulnuks maakohtul vaidlustatud otsust menetluskulude

kindlaksmääramise osas põhjendada. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui alama

astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kuivõrd vaidlustatud lahendis puuduvad täielikult

põhjendused, on tegemist TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud kohustuse rikkumisega ja ühtlasi

diskretsioonipiiride ületamisega. Ringkonnakohus saab ise nimetatud rikkumise kõrvaldada,

hinnates TsMS § 175 lõike 1 järgi hageja esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust.

13. Kaebuses leiab kostja veel, et maakohus rikkus lahendi tegemisel ka ärakuulamise

põhimõtet, jättes kostjalt hageja menetluskulude nimekirja osas seisukoha küsimata.

Kolleegium selles osas kaebajaga ei nõustu. TsMS § 176 lõigete 7 ja 8 kohaselt toimetab kohus

menetluskulude nimekirja ja tõendid vastaspoolele kätte ning määrab tähtaja menetluskulude

kohta seisukoha esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 12.10.2020

menetluskulude nimekirja, millele maakohus küsis korduvalt, s.o nii 13.10.2020 kui 03.11.2020

e-kirjadega (t lk 85, 87) kostja seisukohta, määrates tähtajaks 3 päeva dokumendi

kättesaamisest. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja menetluskulude nimekiri kostjale

07.11.2020 kätte toimetatud. Seega jättis kostja ise maakohtus seisukoha esitamise võimaluse

kasutamata. Samas ei muuda vastuväidete esitamata jätmine asjaolu, et maakohtul tulnuks

otsustust menetluskulude väljamõistmise kohta põhjendada. TsMS § 174 lõike 8 ja selle kaudu

kohalduva § 477 lõike 5 järgi tuleb kohtul hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust

ka siis, kui teised menetlusosalised kulude suurusele vastu ei vaidle.

14. Järgnevalt annab kolleegium hinnangu hageja õigusabikulude põhjendatusele. Hageja

menetluskulude nimekirja järgi on esindajakulu maakohtus kokku 2240 eurot, s.o 16 t õigusabi

eest tunnitasuga 140 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kulude nimekirjast nähtuvalt on hageja

esindajal kulunud materjalidega tutvumiseks, analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks kokku

4,75 t. Arvestades käesoleva vaidluse sisu ja asjaolusid ning hagiavalduse mahtu, on

kolleegiumi hinnangul tegemist täies mahus põhjendatud ajakuluga. Vastuseks kostja väitele,

et hagi koostamiseks on põhjendatud 2 t selgitab ringkonnakohus, et kostja on jätnud seejuures

2-19-6995

arvestamata, et mõistetavalt eelneb hagiavalduse koostamisele asja materjalidega tutvumine ja

(vajadusel) õiguslik analüüs. Hageja esindajal nendeks tegevusteks kulunud aega 1,5 t ei saa

pidada antud juhul ebamõistlikuks. Samuti on kooskõlas hagiavalduse sisu ja mahuga selle

koostamiseks kulunud aeg 3,25 t. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud

märgitud ajakulu 2,25 t 10.06.2019 seisukoha koostamiseks. Arvestades, et tegemist on

menetlusdokumendiga, mis käsitles peamiselt tsiviilasja hinnaga seonduvat, ei olnud mõistlik

ega põhjendatud selle koostamisele kulutada üle 1 t. Seega vähendab ringkonnakohus

taotletavat ajakulu 1,25 t võrra. Hagejal kulus kostja vastusega hagile tutvumiseks 0,5 t ning

omapoolse seisukoha koostamiseks kokku 6,75 t. Kolleegiumi hinnangul on kostja vastusega

tutvumise ajakulu põhjendatud täielikult. Seisukoha koostamise mõistlikuks ja põhjendatud

ajakuluks peab ringkonnakohus 6 t, arvestades mõlema menetlusdokumendi (kostja vastuse ja

hageja seisukoha) sisu ja mahtu, sh kostja vastuväidete sisu. Seega vähendab ringkonnakohus

taotletavat ajakulu 0,75 t võrra. Ülejäänud toimingute osas (istungiks ettevalmistumine,

menetluskulude nimekirja koostamine) ei ole kostja vastuväiteid esitanud, samas ei loe kostja

neid toiminguid ka põhjendatuks. Arvestades, et asjas oli määratud istung toimuma 07.10.2020

(sh soovis asja läbivaatamist istungil just kostja, hageja nõustus hagis asja läbivaatamisega

kirjalikus menetluses), oli põhjendatud hageja esindajal päev varem 06.10.2020 istungiks ette

valmistuda ja 1,25 t oli selleks toiminguks ka mõistlik ja tavapärane ajakulu. Samuti on

põhjendatud ja lepingulise esindaja kuluna hüvitatav menetluskulude nimekirja koostamise

ajakulu (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-18-7550, punkt 15), milleks 0,5 t saab pidada mõistlikuks.

Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus taotletavaid õigusabikulusid kokku 2 t (1,25 +

0,75) osas ning loeb hageja esindamise ajakulu põhjendatuks 14 t ulatuses.

15. Kostja käsitlus hageja poolt kahe lepingulise esindaja kasutamise ja selle põhjendamatuse

osas on alusetu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejat esindanud menetluses algusest

peale üks esindaja – vandeadvokaat Erik Lepikson. Ka menetluskulude nimekirjast ei nähtu

mitme lepingulise esindaja kasutamine (sh istungiks ettevalmistumisel). Hageja on vastuses

apellatsioonkaebusele selgitanud, et teda oleks planeeritud kohtuistungil esindanud kaks

esindajat, kuid istung jäi hagi õigeksvõtu tõttu ära, mistõttu kahe esindaja kulu ei tekkinud.

Menetluskulude nimekirjas märgitud istungiks ettevalmistamiseks kulunud 1,25 t on

tavapärane ajakulu ühe esindaja puhul. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja

etteheited, mille kohaselt ei ole kahe esindaja kulu väljamõistmine põhjendatud. Samuti ei ole

põhjendatud kostja soov jagada väljamõistetud lepingulise esindaja kulu kahega.

16. Kostja on esitanud kaebuses vastuväite hageja lepingulise esindaja tunnitasu osas, leides, et

kuivõrd vaidlus ei olnud keskmisest keerukam, on põhjendatud tunnitasuna 120 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb

kohtul hinnata ka ühe tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et

tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist (vt nt lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu (140 eurot, ei

sisalda käibemaksu) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Vandeadvokaadist

esindaja puhul on tunnitasu 140 eurot mõistlikus suuruses ja vastab turutingimustele keskmise

keerukusega vaidluste puhul.

17. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 14 t eest tunnitasuga 140 eurot,

s.o kokku 1960 (14 x 140) euro ulatuses. Ringkonnakohus vähendas hagejale hüvitatavaid

lepingulise esindaja kulusid 280 euro võrra.

18. Lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista käibemaksuta, kuivõrd hageja on TsMS § 174

lõike 10 alusel kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja taotleb kulude hüvitamist

2-19-6995

käibemaksuta. Hageja on küll vastuoluliselt eelnevaga palunud kulud välja mõista koos

käibemaksuga, kuid arvestades, et hageja on ka ise arvestanud hüvitatavate kulude summa

käibemaksuta ja eelnevalt esitanud kinnituse käibemaksu tagasi arvestamise võimaluse kohta,

lähtub kolleegium sellest ja jätab tähelepanuta ilmselt ekslikult taotlusesse märgitu kulude

hüvitamise kohta koos käibemaksuga.

19. Lisaks tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõiv 300 eurot, mille väljamõistmist ei ole kostja

apellatsioonimenetluses ka vaidlustanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud TsMS 163 lõike 1 järgi (koosmõjus § 639

lõikega 1) poolte endi kanda.

21. TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/