4-21-2410/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2021.a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-21-2410 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.07.2016.a

otsus väärteoasjas nr 2330,16,002855; täiteasi nr 158/2017/887

Taotlus sissenõudja taotlus L.N-ile (L.N) asenduskaristuse kohaldamiseks Menetlustoiming asenduskaristuse kohaldamine

Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Jõhvi politseijaoskond asukoht Rahu 38, Jõhvi; e-post ida@politsei.ee

Süüdlane L.N

isikukood XXX; elukohtXXX; XXX; telefoni nr XXX; e-post: XXX Tõlk Regina Laiapea Kohtuistung 9. juuni 2021.a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada sissenõudja taotlus L.N-ile (L.N) asenduskaristuse

kohaldamiseks.

2. KarS § 72 lg 1 ja KarS § 69 alusel asendada L.N-ile Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.07.2016.a otsusega väärteoasjas nr 2330,16,002855 määratud tasumata rahatrahv 60 (kuuskümmend) trahviühikut, so

240 (kakssada nelikümmend) eurot arestiga 6 (kuus) päeva ning arest asendada omakorda 6 (kuue) tunni üldkasuliku tööga.

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud

alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kui kohtumäärust ei vaidlustata, siis jõustub see 26.06.2021.a.

4. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, L.N-ile , Tartu Vanglale ja

kohtutäitur Raigo Pärsile.

5. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele.

Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral

2 (3)

tuleb pöörduda Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna poole telefoninumbril 5304 6913 või saata e-kiri aadressil virukrho@just.ee . Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 01.07.2016.a otsusega väärteoasjas nr 2330,16,002855 määrati L.N-ile karistuseks karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahv 60 trahviühikut ehk 240 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 19.07.2016.a.

Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati 22.05.2017.a tema suhtes täitemenetlus. 16.12.2019.a. teavitas kohtutäitur Raigo Pärs kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 04.06.2021.a esitas sissenõudja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Tartu Maakohtule taotluse L.N-ile asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna rahatrahvi sundtäitmine on isiku materiaalsest seisundist tulenevalt võimatu.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHT L.N avaldas istungil, et ta on nõus asenduskaristusena tegema üldkasulikku tööd.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-

le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud

rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

L.N ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud. Kohtutäitur Raigo Pärsi kinnitusel ei ole L.N ka sellist vara, millele sissenõuet pöörata. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et L.N-ile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.07.2016.a otsusega väärteoasjas nr 2330,16,002855 määratud rahatrahv tuleb asendada

3 (3)

arestiga, kuivõrd isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda. L.N avaldas nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Viru Maakohtu 19.09.2019.a otsusega tunnistati L.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.02.2018.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10

kuu 10 päeva vangistuse ehk 310 tunni üldkasuliku töö võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses

viibitud aeg, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti L.N-ile lõplikult

ärakandmisele 1 aasta 8 kuud 7 päeva vangistust. L.N-i karistusaeg algas 21.10.2019.a ja lõppeb 28.06.2021.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole trahvi sissenõudmine KarS § 82 lg 4 mõtte kohaselt aegunud, sest täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb tõdeda, et see on ühiskonnale kasulikum kui süüdlase poolt aresti kandmine. L.N avaldas kohtuistungil, et ta soovib teha üldkasulikku tööd. Samuti kinnitas seda, et peale vabanemist tal kindlat töökohta pole, kuid asub seda koheselt otsima läbi Töötukassa. Kohus on seisukohal, et L.N-ile

võib anda võimaluse asenduskaristusena teha üldkasulikku tööd. Peale vangistusest

vabanemist oleks tal seeläbi võimalik enne töökoha leidmist teha üldkasulikku tööd, mis võimaldaks tal tööellu sisse elada. Kohus on L.N-ile selgitanud, et juhul kui ta ei tee talle määratud üldkasuliku töö tunde ära, siis tuleb tal asenduskaristus kanda arestina. L.N-ile on määratud KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 60 trahviühikut, so 240 eurot, mis on tervikuna tasumata. KarS § 72 lg 2 alusel vastab 60 trahviühikule 6 päeva aresti (60/10). Asendades süüdlase nõusolekul 6 päeva aresti 6 tunni üldkasuliku tööga, määrab kohus, et L.N tuleb lähtuvalt KarS § 69 lg-st 3 temale määratud üldkasulik töö ära teha 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik