3-21-996/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-996

Haldusasi

365JP

OÜ

kaebus

tühistada

minikonkursi

„Kuivtoidupakid“ (viitenumber 231342) raames tehtud

Riigi

Kaitseinvesteeringute

Keskuse

29.03.2021

otsused, millega lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus ja

tunnistati edukaks OÜ Kommivabrik pakkumus, ning

tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.04.2021

otsus nr 69-21/231342

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.05.2021 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – 365JP OÜ, esindaja v.adv

Marko Mehilane

Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus, volitatud esindaja Merle Vilu

Kolmas isik – OÜ Kommivabrik, esindaja v.adv Eve

Fink

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Kommivabrik määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Kommivabrik määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.05.2021

määruse resolutsiooni punkt 7 haldusasjas nr 3-21-996 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7,

§ 280 lg-d 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab raamlepingu alusel minikonkurssi

„Kuivtoidupakid“ (viitenumber 231342) hankelepingu sõlmimiseks tähtajaga 48 kuud ühe

pakkujaga.

2. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 29.03.2021 otsustega: 1) tunnistati minikonkursis

mittevastavaks ja lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus; 2) tunnistati minikonkursis vastavaks ja

3-21-996

2(7)

edukaks OÜ Kommivabrik pakkumus. Hankija põhjendas kaebaja pakkumuse mittevastavaks

tunnistamist ja tagasi lükkamist sellega, et juhuhindajatega tehtud kuivtoitude maitsmistestil

said kaebaja põhitoitudest üle 1/3 keskmise hinde alla viie.

3. 365JP OÜ esitas 05.04.2021 vaidlustuse, paludes tühistada Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse 29.03.2021 otsused, millega lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus ja tunnistati edukaks

OÜ Kommivabrik pakkumus.

4. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 30.04.2021 otsusega nr 69-21/231342 jäeti

vaidlustus rahuldamata.

5. 365JP OÜ esitas 10.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada minikonkursi

„Kuivtoidupakid“ (viitenumber 231342) raames tehtud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

29.03.2021 otsused, millega lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus ja tunnistati edukaks OÜ

Kommivabrik pakkumus, ning tühistada VAKO 30.04.2021 otsus nr 69-21/231342. Kaebus

sisaldas taotlust keelata esialgse õiguskaitse korras minikonkursis “Kuivtoidupakid”

(viitenumber 231342) hankelepingu sõlmimine kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, kuna selle mittekohaldamisel saab hankija

sõlmida edukaks tunnistatud kolmanda isiku Kommivabrik OÜ-ga hankelepingu. Seeläbi

muutuks võimatuks kaebaja tühistamiskaebuse realiseerimine. Kaebaja tühistamiskaebusel on

tugev ja reaalne eduväljavaade. Hankija 29.03.2021 otsuste ja VAKO otsuse puhul on kaebaja

hinnangul eiratud minikonkursi alusdokumentide otseseid nõudeid, riigihangete seaduse (RHS)

§ 3 üldpõhimõtteid ning riigihangete tõlgendus- ja kohtupraktikas juurdunud käsitlust, et

hankemenetluses peab hankija kinni pidama alusdokumentides sätestatud tingimustest ning ei

saa neid valikuliselt kohaldamata jätta. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista siinkohal

kolmanda isiku või avalik huvi. Vastupidi, ka avalik huvi on suunatud sellele, et avalikke

rahalisi vahendeid kasutatakse võimalikult läbipaistvalt ja kontrollitavalt (RHS § 3). Seda enam

praegusel juhul, kus minikonkursi tulemusel sõlmitakse hankeleping 48 kuuks ja lepingu

rahaline eeldatav maht oleks 17 miljonit eurot.

6. Vastustaja palus 12.05.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebus on perspektiivitu, kuna vastustaja pole rikkunud minikonkursi läbiviimise korda.

Vaidlustatud otsused puudutavad minikonkurssi, mille esemeks on Kaitseväele tarnitavad

kuivtoidupakid väliõppeks. Lepingud, mille alusel hetkel Kaitseväele kuivtoidupakke

hangitakse, komplekteeritakse ning laiali jaotatakse, lõppevad/on lõppenud. Riigihanke nr

178586 alusel sõlmitud raamleping lõppes märtsis ning riigihanke nr 185476 leping lõppeb

juuli alguses. Taotluse rahuldamisel ei saaks vastustaja sõlmida minikonkursi tulemusena

kolmanda osapoolega hankelepingut kuni käesolevas kohtuasjas lahendi jõustumiseni, mis

tähendab, et lepingu saaks sõlmida alles juulis ja ka samas kuus saaks vastustaja teha

kuivtoidupakkide tellimused. Kuivtoidupaki tellimisest kuni kättesaamiseni kulub kuid, seega

esimesed kuivtoidupakid saabuksid alles aasta lõpus/järgmisel aastal. Vastustaja ei ole

arvestanud sellise tarne viibega. Vastustajal ei ole võimalik enam Kaitseväele kuivtoidupakke

juurde tellida ning olemasolevatest kogustest ei jätku järgmise aastani. Seega ei ole Kaitseväe

ajateenijad ja tegevväelased väliväljaõpeteks kuivtoidupakkidega varustatud ja hetkel puudub

vastustajal tegutsemiseks alternatiiv. Sellises olukorras kaalub avalik-õiguslikke ülesandeid

täitva isiku tegevus üles kaebaja erahuvi kasumile.

7. Kolmas isik palus 12.05.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuna

kaebus on perspektiivitu. Minikonkursi tingimused olid sätestatud hanke tingimustes. Neid

tingimusi oleks saanud vaidlustada hanke väljakuulutamisel, kuid mitte hanke praeguses etapis.

Kaebaja peamine etteheide seisneb selles, et osale alla 5,0 hindepunkti saanud toitudele pani

hindeid vähem kui 30 hindajat. Vaidlustaja ei ole aru saanud, et 30 oli hindajate arv, kellele

3-21-996

3(7)

toitu pakuti, ja mitte hindajate arv, kes pidid ka hinde panema ‒ hinnet panema ei saa kedagi

sundida, tegemist on inimese subjektiivse suhtumise väljendamisega. VAKO on oma otsuses

näidanud ka ära, et isegi kui kõik hinnet mitte pannud hindajad oleks toidule andnud

maksimumhinde, ei oleks see tulemust muutnud, keskmine hinne oleks jäänud alla 5,0. Kaebaja

ei ole esitanud sisulisi ja põhjendatud etteheiteid seaduse või hankereeglite rikkumise kohta.

Analoogne toitude hindamissüsteem on kasutusel paljudes NATO armeedes, seega on tegemist

tavapärase hindamisprotseduuriga. VAKO on teinud ära põhjaliku töö, andnud korduvalt

võimaluse nii vaidlustajale, vastustajale kui kolmandale isikule esitada seisukohti ning jõudnud

ühesele ja selgele järeldusele, et seadust ja hankereegleid rikutud ei ole. Esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamine peataks käimasoleva protsessi teadmata ajaks. Ühe olemuselt

avantüristliku vaidlustuse tõttu ei saa panna riski alla Eesti kaitseväelaste, sealhulgas

missioonidel olevate võitlejate toitlustamist. Vaidlustaja ei ole kunagi tegelenud kaitseväe

varustamisega, ilmselgelt puudub tal ettekujutus neist ootustest, mida hankija esitab

kaitseväelastele pakutavatele toitudele. Hanke raames tuleb eelduslikult tarnida kaitseväele

kaupu väärtusega üle 4 000 000 euro aastas, mis tähendaks kaebajale üle 50-kordset käibekasvu.

Aruandest nähtuvalt puuduvad ettevõttel nii struktuur kui ka vahendid sellise hanke täitmiseks.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.05.2021 määruse resolutsiooni p-ga 7 esialgse

õiguskaitse taotluse ja keelas hankelepingu sõlmimise minikonkursi „Kuivtoidupakid“

(viitenumber 231342) raames esimese kohtuastme menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Olukorras, kus hankelepingut on võimalik sõlmida

peale ooteaja lõppu (15.05.2021), ei oleks kaebajal kolmanda isiku asemel enam võimalik

hankijaga lepingut sõlmida. Kohtul ei ole HKMS § 267 lg 3 kohaselt võimalik kehtivat

hankelepingut ka tühistada. Kohus võib küll tuvastada hankelepingu tühisuse RHS-s sätestatud

alustel, kuid tegemist on väga piiratud juhtudega. Kaebajal on võimalik hankelepingu

sõlmimiseni jõuda, sest minikonkursil esitati üksnes kaks pakkumust ning hankija vaidlustatud

otsuste tühistamise korral võib kaebaja pakkumus osutuda soodsamaks.

Kaebus ei ole perspektiivitu. Üks peamisi vaidlusküsimusi seondub sellega, kas kaebaja toitude

hindamisel järgiti korra p 3.5, mille kohaselt iga komponendi hindamisel osaleb vähemalt 30

inimest, kes valitakse juhuslikult tegevteenistujate ja ajateenistujate hulgast. VAKO on

tuvastanud, et tarbijakatsel, mis on läbi viidud 18.03.2021 Tapa sõjaväelinnaku sööklas, osales

298 inimest, iga komponenti hindas 23-30 inimest. VAKO on analüüsi tulemusel jõudnud

järeldusele, et hindamise korda siiski ei rikutud ja ka rohkemate hindajate arvesse võtmine ei

oleks tulemust muutnud. Välistada ei saa siiski seda, et VAKO ei ole korda õigesti tõlgendanud

ning menetluslikud minetused võivad viia hankija otsuste tühistamiseni. Kaebuse perspektiivi

täpsem hindamine eeldab kõigi tõendite põhjalikku analüüsimist, mis esialgse õiguskaitse

taotluse kiireloomulisust arvestades ei ole võimalik. Pole põhjust ka eeldada, et kaebuse

esitamine lähtub pelgalt avantürismist ning et kaebajal puudub tegelikult võimekus

hankelepingut täita.

Hankemenetluses viib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine selleni, et kaebus esitatud kujul

muutub eesmärgipäratuks, kuna kehtivat hankelepingut saab tühistada erandlikel juhtudel.

Seetõttu peab avalik huvi leping sõlmida vaidluse lõpptulemust ära ootamata olema eriti

kaalukas, sest sel juhul kontrollitaks hankija otsuste õiguspärasust teiste nõuete

(hüvitamiskaebus) raames, mis võib rahuldamise korral kaasa tuua riigieelarvele suure

koormuse (käesoleval juhul on hankelepingu eeldatavaks maksumuseks 17 miljonit eurot).

Kaebaja on 12.05.2021 esitanud seisukoha vastustaja 12.05.2021 vastusele, milles on esitanud

usutavad väited, et hankelepingu sõlmimisega ei ole niivõrd kiire. Sellises olukorras on

põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et keelata hankelepingu sõlmimine

esimese kohtuastme menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Praegu ei ole hankelepingu

sõlmimise pakilisus hankija poolt piisaval määral põhistatud.

3-21-996

4(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kommivabrik OÜ palub 17.05.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

määruse resolutsiooni punkt 7.

Kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kaebuse perspektiivikuse hindamise intensiivsus võib sõltuda

huvide konflikti olulisusest. Kaebaja vaidlustus põhineb formaalsel argumendil, et neljale tema

poolt pakutavale põhitoidule, mis said vähem punkte kui minimaalne 5,0, pani hindeid 30

hindaja asemel vähem hindajaid: kolmel juhul 29 hindajat ja ühel juhul 27 hindajat. Hanke

reeglid ei kohustanud 30 maitsjat hinnet panema, hanke reeglid kohustasid 30 maitsjale toitu

pakkuma. Isegi kui hindajad, kes toidule hinde panemata jätsid, oleks toidule andnud

maksimumhinde, ei oleks see tulemust muutnud, keskmine hinne oleks ka siis jäänud alla 5,0

ning pakkumus oleks ka sellisel juhul tagasi lükatud. Muud kaebaja esitatud etteheited

süüdistavad hindamist subjektiivsuses – kuna maitsetest oma olemuselt subjektiivne ongi, oleks

sellise hindamismeetodi pidanud vaidlustama siis, kui oli tähtaeg hanketingimuste

vaidlustamiseks. Vaidluse all ei ole mitte maksumus, vaid pakutatavate toodete kvaliteedi

sobivus Eesti kaitseväelastele, mida hinnati kaitseväelaste maitsetesti teel. Vastavalt

hankereeglitele lükati tagasi pakkumus, kus üle 1/3 pakutavatest põhitoitudest said vähem

punkte kui 5,0. Kuna kaebaja pakkumises oli selliste toitude arv üle 1/3, lükati tema pakkumus

tagasi. Seega juhul, kui mingitel formaalsetel alustel peaks kaebus rahuldatama, ei muuda

selline kohtuotsus tooteid maitsvamaks, ei tõsta neile antavaid keskmisi hindepunkte.

Vaidlustajaga on sõlmitud raamleping, mis annab talle võimaluse järgmisel minikonkursil taas

osaleda, teha uus ja parema kvaliteediga pakkumine.

Halduskohus on jätnud avaliku huvi hindamata ja pole isegi vaevunud välja selgitama, milles

see seisneb. Kaitseväelaste toitlustamine on kõige otsesemalt seotud põhiseadusest tuleneva

avaliku huviga kindlustada Eesti riiki. Kohus on vaidlustatud määruses jätnud tähelepanuta

asjasse puutuvad õigusnormid (riigikaitseseaduses, kaitseväeteenistuse seaduses), mis nõuavad

kaitseväelaste toiduga varustamist. Seadus ei võimalda võtta riski, et kaitsevägi jääb toiduta.

Hankelepingu sõlmimise peatamine seab ohtu meie kaitseväelaste toitlustamise. Kui hankija,

kes vastutab Eesti Kaitseväe kuivtoidupakkidega toitlustamise eest, on kohtule teada andnud,

et ta vajab hankega ostetavaid toidupakke ning tal puuduvad sõlmitavale hankelepingule

reaalsed alternatiivid, on põhistused piisavad ja seda ei saa ümber lükata ühe vaidlustaja väited,

et tema meelest nii ei ole. Kaitseväel ei ole võimalik esitada kohtule täpseid laovarusid,

Kaitseväe sisedokumente kohustuslike varude suuruse, planeeritavate õppuste ja sealse

isikkoosseisu suuruse, õppustel plaanitud kuivtoidupakkide kulu ja muu seonduva teabe kohta,

sest see ei ole avalik teave. Kuivtoidupakid ei ole ette nähtud ainult jooksvaks toitlustamiseks

väliväljaõppel; kuivtoidupakkidest moodustub ka mobilisatsioonivaru, mille suurus sõltub

konkreetse ajahetke ohuhinnangust. See, milline on käeoleval hetkel ohuhinnang ning kui

suured peavad olema sellest tulenevalt varud, on riigisaladus, mida Kaitsevägi ilmselt selle

vaidluse raames ei saa avaldada. Kui esimese astme otsus edasi kaevatakse, jääb kehtima ka

keeld hankelepingut sõlmida. Vaidlus kolmes kohtuastmes võtab aega minimaalselt 1–1,5

aastat ja seega keeld hankelepingut sõlmida saab kõige varem läbi 2022. a kevadel. Kohus ei

ole hinnanud ka puudutatud isiku õigusi ja ettenähtavaid tagajärgi, mis kaasnevad esialgse

õiguskaitse kohaldamisega kolmandale isikule.

Piisava tähelepanuta on jäetud asjaolu, et VAKO on asja põhjalikult kaalunud ning teinud

põhjendatud otsuse. Esialgse õiguskaitse rakendamine peaks olema erakorraline meede

juhtudeks, kui kohus näeb, et VAKO on asja lahendades teinud olulisi vigu ja asunud ilmselgelt

valedele seisukohtadele. Kui kohus alati esialgse õiguskaitse korras lepingute sõlmimise

keelaks, ei oleks VAKO-l kui hankemenetlust kiirendaval kohtueelse vaidluse lahendamise

organil mingit mõtet. See teeks omakorda riigi hankemenetluse pikaks ja kohmakaks. Kohus ei

ole tuvastanud VAKO otsuses ühtegi selget rikkumist ega valele järeldusele jõudmist.

3-21-996

5(7)

Huvide kaalumisel ei ole pööratud tähelepanu vaidlustaja usaldusväärsuse küsimusele ja kohus

ei ole arvestanud neid asjaolusid, mis olid talle teada või on avalikest allikatest väga kiiresti

leitavad. Seega ei ole kohus rakendanud uurimisprintsiipi. Kaebaja on enda väitel Sanitex OÜ

üheks allhankijaks (tarneahel Sanitex OÜ > Bestcoffee OÜ > 365JP OÜ), kuid ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja oleks osalenud kaitseväe hanke täitmisel olulise allhankijana,

majandustulemused seda ei kajasta. Teine tarneahelas nimetatud ettevõte Sanitex OÜ on

pakkujana viimatiselt Kaitseinvesteeringute Keskuse hankelt eemaldatud süsteemse lepingu

mittetäitmise tõttu, Kaitseinvesteeringute Keskus on teinud 16.12.2020 hankes „Kohv, tee,

kakao“ (hanke nr 227710) otsuse, millega OÜ Sanitex kõrvaldati hankelt. Käesolevale hankele

tehtud OÜ Sanitex pakkumus lükati 20.11.2020 tagasi hinna ülempiiri ületamise tõttu. Maksu-

ja Tolliameti info kohaselt on nn tarneahela kolmandal lülil, OÜ-l Best Coffee (registrikood:

12050380) üle 10 000 euro suurune maksuvõlg, võla alguskuupäevaks on 20.04.2020. Sellise

maksuvõlaga ettevõtja riigihangetel osaleda ei saa. Välja toodud nn tarneahel viitab asjaolule,

et 365JP OÜ pakkumuse näol on tegemist varipakkumusega, mis on tehtud isikute eest, kes ise

ei saa hankel osaleda või kelle pakkumusi vastu ei võeta.

10. Vastustaja ei vaidle 25.05.2021 vastuses määruskaebusele vastu. Vastustaja ei esitanud

ise määruskaebust, sest arvestas HKMS § 275 lg-s 2 sätestatud ja halduskohtu määruses

rõhutatud hankeasja läbivaatamise tähtajaga ning HKMS § 253 lg-s 1 sätestatud võimalusega

esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks igas menetlusstaadiumis.

11. Kaebaja palub 25.05.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Tühistamiskaebus ei ole perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks

esitatud tühistamiskaebus eesmärgituks. Hankija ei ole piisavalt põhistanud, et esineb eriti

kaalukas avalik huvi ja pakiline vajadus hankelepingu sõlmimiseks vaidluse lõpptulemust ära

ootamata. Kommivabrik OÜ-ga hankelepingu mittesõlmimine ei sea ohtu ajateenijate

kuivtoidupakkidega varustamist, rääkimata Eesti riigi iseseisvuse või riigikaitse ohustamisest.

Hankija ja kolmanda isiku vastavad väited on paljasõnalised. Praeguse minikonkursi

„Kuivtoidupakid“ aluseks olevas ja sellele eelnenud raamlepingute sõlmimise riigihankes

“Kuivtoidupakid” (viitenumber 219064) on hankija selgitanud, et kavatseb esimese

kuivtoidupakkide tellimuse teha “2021 oktoober/november” ja esimese tellimuse

kuivtoidupakke soovib saada “2022 juuni”.

Hanke „Kuivtoidupakkide komponendid 2“ (viitenumber 185476) tulemusel on hankijal

sõlmitud raamlepingud nelja erineva ettevõttega tähtajaga 48 kuud: Sanitex OÜ-ga 07.07.2017

(leping kehtib kuni 07.07.2021), Kommivabrik OÜ-ga 06.07.2021 (leping kehtib kuni

06.07.2021), MRE Tootmine OÜ-ga 28.07.2017 (leping kehtib kuni 28.07.2021), Kaupmees &

Ko AS-ga 10.07.2017 (leping kehtib kuni 10.07.2021). Seega on sõlmitud raamlepingud, mis

on jätkuvalt kehtivad ning mille alusel saab hankija ka veel juulis teha tellimusi ja sõlmida

hankelepinguid. Hankijal on RHS § 123 lg 1 alusel võimalik vajadusel raamlepingute tähtaega

pikendada või lepingumahtu suurendada. Sanitex OÜ allhankija Best Coffee OÜ selgituskirja

kohaselt on hankija teinud 2020. a novembris riigihanke „Kuivtoidupakkide komponendid“

(viitenumber 178586) raamlepingute partneritele (sh Sanitex OÜ-le) suure tellimuse

kuivtoidupakkide komponentide tarnimiseks. Pakkuja Smarten Logistics AS komplekteerib

hankija 2020. a novembri tellimuste alusel partnerite tarnitud kuivtoidu komponentidest kokku

201 800 kuivtoidupakki, mis teadaolevalt tarnitakse hankijale 2021. a juunis. Võimalik, et

mingi kogus tarnitakse ka juulis/augustis 2021.

Halduskohus on asjas määranud kohtuistungi juba 11. juuniks 2021 ja suure tõenäosusega teeb

otsuse juba juunis. Isegi kui vaidlus ei peaks lõppema halduskohtu staadiumis, on järgmises

kohtuastmes võimalik esialgse õiguskaitse muutmine.

3-21-996

6(7)

12. Kolmas isik esitas 26.05.2021 täiendava seisukoha seoses olemasolevate hankelepingute

tähtaegadega. Alates 2017. a toimus kaitseväe varustamine kuivtoidupakkide komponentidega

kahe erineva riigihanke raames. 2017. a hangete kohaselt ostis kaitsevägi neljalt tarnijalt

erinevaid kuivtoidupakkide komponente ning lasi ostetud komponentidest pakkida kaitseväele

ühe või kolme toidukorra pakkideks täiendava hankega leitud logistiku, AS Smarten poolt.

Praegu vaidlustatud hanke kohaselt ostab kaitsevägi ühelt tarnijalt juba valmis pakendatud

ratsioone, kus kõik komponendid on juba vastavalt kaitseväe vajadustele valmis pakendatud.

Riigihanke „Kuivtoidupakkide komponendid“ (viitenumber 178586) täitmise tähtaeg oli

vastavalt kõigile neljale sõlmitud hankelepingule märtsis 2021. Selle hanke raames hankis

hankija enamiku kuivtoidupakkide komponentidest. Kuna hankija ei saanud selle hanke raames

piisavat valikut dehüdreeritud põhitoite, korraldas hankija hanke „Kuivtoidupakid 2“

(viitenumber 185476), mille kõigi nelja hankelepingu täitmise tähtajad on juulis 2021, kuid

selle hanke raames hangiti ainult ühte komponenti 16-st. Seega on lepingute tähtajad, mille

alusel kaitsevägi seni enamiku kuivtoidupakkide komponentidest hankis, tänaseks möödunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus kohaldab kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel HKMS § 251 lg 1

p-des 1–5 sätestatud abinõusid, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

14. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks on taotlejal selle vajaduse

olemasolu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse

vajadus. Kaebaja eesmärk on jõuda hankelepingu sõlmimiseni. See on võimalik seni, kuni

kolmanda isikuga pole hankelepingut sõlmitud. Tulenevalt HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 ei saaks

halduskohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist enam kehtivat hankelepingut ega

lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti tühistada. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta ei

oleks seega kaebajal hankelepingu sõlmimine enam võimalik ning see muudaks tema õiguste

kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuigi kaebajal on pärast

hankelepingu sõlmimist võimalik esitada kahju hüvitamise nõue (RHS § 185 lg 6), ei asenda

see hankelepingu sõlmimist ega kõrvalda kaebajale tekkinud tagajärgi. Kahju hüvitamise

nõudega võib olla kaebaja õiguste kaitse raskendatud ka seetõttu, et kahju suuruse

kindlakstegemine ja tõendamine võib olla keerukas.

15. Määruskaebuse esitaja väitel on kaebus ilmselgelt perspektiivitu, mis välistab esialgse

õiguskaitse kohaldamise. Kaebuse ilmselge perspektiivitus on üldjuhul esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmise aluseks. Kohtupraktikast tulenevalt on tegemist olukorraga, kus kaebuse

eduväljavaated on olematud ning tegemist on õiguslikult selge olukorraga (vrd Riigikohtu

15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16).

16. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja toitude hindamisel järgiti hanke alusdokumentides

sätestatud tingimusi. Kaebaja on vaidlustuses ja kaebuses selgitanud, millised võimalikud

puudujäägid minikonkursi korras ettenähtud tingimuste järgimisel võisid hindamistulemusi

mõjutada. Kuigi VAKO leidis, et hindamise korda siiski ei rikutud ja ka rohkemate hindajate

arvesse võtmine ei oleks tulemust muutnud, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et

konkursi korra punktide erineva tõlgenduse korral ei ole välistatud ka teistsuguse tulemuseni

jõudmine. Lõpliku hinnangu kaebuse põhjendatusele saab anda asja sisulise läbivaatamise

käigus ning see eeldab põhjalikku tõendite ja menetlusosaliste väidete analüüsimist.

Määruskaebusele vastuseks märgib ringkonnakohus, et VAKO otsus jätta kaebaja vaidlustus

rahuldamata ei välista kaebusel eduväljavaadete olemasolu. Menetlusosalisel, kes ei nõustu

VAKO otsusega, on võimalik see vaidlustada kohtus. Õiguspärase otsustuseni jõudmiseks ongi

3-21-996

7(7)

loodud võimalus mitmeastmelise kohtumenetluse kasutamiseks. Praeguses menetlusstaadiumis

ei saa pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.

17. Esialgse õiguskaitse võib kohaldamata jätta ka puudutatud isikute või avalikkuse

ülekaaluka huvi olemasolu korral. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista praegusel juhul esialgse

õiguskaitse seadmist kolmanda isiku huvi, milleks on sarnaselt kaebaja huviga hankelepingu

sõlmimine. Seega kaebaja ja kolmanda isiku huvid kattuvad ja on võrdväärsed. Kolmanda isiku

väidetest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral saaks tema õigused muul viisil

kahjustada peale selle, et ta võib jääda ilma võimalusest sõlmida suuremahulisi tellimusi tagav

hankeleping.

18. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole halduskohus piisavalt arvestanud ka avaliku huviga,

mille tulemuseks on see, et ohtu satub kaitseväelaste toitlustamine ja laiemalt Eesti riigi

kindlustatus. Ringkonnakohtule ei nähtu siiski, et selline oht kaasneks, kui hankelepingut

viivitamata ei sõlmita. Kuna HKMS § 275 lg 2 järgi vaatab halduskohus hankeasja läbi 45

päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates ja kaebus esitati kohtule 10.05.2021, tuleb esimese

astme kohtuotsus teha selle aasta juunis. Ka ringkonnakohus vaatab üldjuhul hankeasja läbi 45

päeva jooksul. Kui suvepuhkuste tõttu peaks menetlus kestma kauem ning hankelepingu

sõlmimine muutub ajakriitiliseks, on igal ajal õigus esitada kohtule taotlus esialgse õiguskaitse

tühistamiseks. Vastustaja ise ei ole hetkel väitnud, et leping tuleks sõlmida viivitamatult.

Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu, et vajaduse korral on hankijal võimalik lepingu

sõlmimise kiireloomulisust põhistada ka riigisaladust sisaldavate tõenditega, taotledes nendele

teiste menetlusosaliste juurdepääsu piiramist (HKMS §-d 79 ja 88).

19. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus oleks pidanud

esialgse õiguskaitse kohaldamisel huvide kaalumisel arvestama kaebaja usaldusväärsuse ja

tegeliku võimega hankelepingut täita. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 29.03.2021

otsusega lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus, sest see tunnistati toitude hindamise tulemuste

alusel mittevastavaks. Hankija ise ei ole seega kaebaja usaldusväärsust kahtluse alla seadnud

ega teda ka selle tõttu hankemenetlusest kõrvaldanud. Seetõttu puudub ka kohtul põhjus

eeldada, et tegemist oleks pakkujaga, kelle võimalus hankelepingut sõlmida tuleks juba enne

esimese astme kohtu otsuse tegemist välistada.

20. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.05.2021

määruse resolutsiooni punkti 7 muutmata.

21. Koos määruskaebuse ja kaebaja vastusega esitatud tõendite asjakohasuse osas võtab

seisukoha edasise menetluse käigus halduskohus.

(allkirjastatud digitaalselt)