3-21-439/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-439

Haldusasi

OÜ EKOVIR kaebus 2. Tartu Linnavalitsuse 18. jaanuari

2021. a otsuse osaliseks tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ EKOVIR apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant OÜ EKOVIR

esindaja adv Kadri Härginen

Vastustaja Tartu linn

esindaja Jüri Mölder

Kolmas isik Eesti Keskkonnateenused AS

esindaja v. adv Toomas Pikamäe

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ EKOVIR apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

15. aprilli 2021. a otsus muutmata.

2. Mõista OÜ-lt EKOVIR Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja

apellatsioonimenetluse menetluskulud neli tuhat seitseteist (4017) eurot 60 senti.

3. OÜ EKOVIR menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. juuni 2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu linna 18. detsembri 2020. a hanketeatega välja kuulutatud kontsessiooni erimenetluses

„Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“ (viitenumber 224521) esitasid pakkumuse Eesti

Keskkonnateenused AS, RAGN-SELLS AS ja OÜ EKOVIR.

2. Tartu Linnavalitsuse 18. jaanuari 2021. a otsusega tunnistati kõigi kolme pakkuja pakkumused

kõikides hanke osades vastavateks.

3. OÜ EKOVIR esitas 28. jaanuaril 2021 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

hankija 18. jaanuari 2021. a otsuse Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuse hanke osades 1, 3 ja 4

vastavaks tunnistamise ning RAGN-SELLS AS-i pakkumuse hanke osas 3 vastavaks tunnistamise

kehtetuks tunnistamiseks.

4. VAKO 18. veebruari 2021. a otsusega jättis läbi vaatamata OÜ EKOVIR vaidlustuse Eesti

Keskkonnateenused AS-i pakkumuse hanke osas 4 vastavaks tunnistamise kehtetuks tunnistamiseks

(resolutsiooni p 1); rahuldas vaidlustuse ja tunnistas Tartu linna 18. jaanuari 2021. a otsuse kehtetuks

Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuse hanke osades 1 ja 3 vastavaks tunnistamise ning RAGN-

SELLS AS-i pakkumuse hanke osas 3 vastavaks tunnistamise osas (resolutsiooni p 2); mõistis

vastustajalt OÜ EKOVIR kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõivu ning jättis Eesti

Keskkonnateenused AS-i ja RAGN-SELLS AS-i vaidlustusmenetluse menetluskulud nende endi

kanda (resolutsiooni p 3).

5. Eesti Keskkonnateenused AS pöördus Tartu Halduskohtusse VAKO 18. veebruari 2021. a otsuse

osaliseks tühistamiseks.

Kolmas isik leidis, et vastustaja ei võtnud vaidlustatud otsuses seisukohta, kas pakkujate pakkumuste

maksumused on või ei ole põhjendamatult madalad. Pakkumuse maksumuse kontroll toimub

pakkumuse vastavuse kontrollist eraldi. Pakkumuse vastavaks tunnistamine ei tähenda hankija

hinnangut pakkumuse maksumuse kohta. Hanke tingimused ei keelanud pakkumuste maksumuste

ristsubsideerimist. Riigihanke alusdokumendi (RHAD) p 8.3 eesmärgiks oli sätestada, et segaolme-

ja biojäätmete kogumistasud ei pea sisaldama jäätmete käitlustasu. RHAD p 8.3 ega ükski teine

RHAD tingimus ei keela segaolme- ja biojäätmete kogumistasude ristsubsideerimist teiste

korraldatud jäätmeveo teenuse tasude ja komponentide arvelt.

6. Tartu linn nõustus kolmanda isiku seisukohtadega ja leidis, et linna 18. jaanuari 2021. a otsus on

õiguspärane.

Vastustaja selgitas, et RHAD p 8.3 sätestab, et segaolme- ja biojäätmete kogumistasu peavad

sisaldama kõiki jäätmevedaja kulutusi teenuse osutamisel, v.a segaolme- ja biojäätmete üleandmise

maksumust jäätmekäitluskohas ehk Aardlapalu vastuvõtutasu jäätmete käitlemise eest. Sättega pidas

vastustaja silmas, et pakutav kogumistasu peab sisaldama kõiki kulusid, mis on teenuse osutamiseks

vajalikud, s.t kogumistasu (pakutav hind) kasutatakse arvutustes ning sellele ei ole hiljem võimalik

lisada täiendavaid kulusid. Ühtlasi soovis hankija RHAD p-ga 8.3 rõhutada, et pakkujad ei pakuks

kogumistasuna hinda, mis sisaldab käitlustasu. Jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 5 ega ka RHAD p 8.3

ei keelanud ristsubsideerimist ega 0 hinna pakkumist.

VAKO otsuse jõustumisel ei ole ka kaebajal võimalik jõuda hankelepinguni. Kaebaja on kaebuses

VAKO-le välja toonud kulud, mida RAGN-SELLS AS ja Eesti Keskkonnateenused AS pakkumus

minimaalselt peab sisaldama. OÜ EKOVIR enda pakkumus neid summasid ei sisalda.

7. OÜ EKOVIR vaidles kolmanda isiku seisukohale vastu.

Kaebaja hinnangul RHAD ei lubanud segaolme- ja biojäätmete kulude katmiselt muude teenuste

tuludega arvestamist. RHAD p 8.3 ja 8.8 tuleb sisustada JäätS § 66 lg 5 valguses, nagu seda on teinud

VAKO. Korraldatud jäätmeveo riigihangetes võib ristsubsideerimist pidada lubatavaks üksnes nende

teenuste arvelt, mida hankijal on õigus avalikkuse nimel JäätS § 66 lg 1 alusel tellida.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole piisav korraldatud jäätmeveo teenuse nõuetekohaseks

osutamiseks. Ka siis, kui kohus peab võimalikuks korraldatud jäätmeveo teenuste osutamist muude

teenuste osutamisest saadava tulu arvelt, ei ole pakkumuse vastavust võimalik tuvastada üksnes

üldsõnalise kinnituse alusel. Kui vaidlus puudutab pakkumuse maksumuse piisavust, saab esitatud

kahtlusi kummutada üksnes asjakohaste pakkumuse maksumuste kulude ja tulude lahti-kirjutusega.

Sealhulgas tuleb näidata, mitu töötajat iga teenuse osutamiseks on vajalik palgata, kui suur on vastava

piirkonna kilometraaž ja seega kütusekulu, veokite ülalpidamise kulu jms asjakohased kulud. Seda

Eesti Keskkonnateenused AS teinud ei ole. Hankijal tulnuks seda hinnata pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsuse tegemise eelselt, mida hankija aga teinud ei ole.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Halduskohus 15. aprilli 2021. a otsusega rahuldas kolmanda isiku kaebuse (resolutsiooni

punkt 1), tühistas VAKO 18. veebruari 2021. a otsuse osas, milles VAKO oli rahuldanud vaidlustuse

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kehtetuks tunnistamiseks ning mõistis kaebajalt

kolmanda isiku kasuks välja vaidlustusmenetluse ja kohtumenetluse kulud.

9. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole OÜ EKOVIR pakkumuse edukus välistatud. VAKO hiljutises

praktikas on leitud, et vaidlustusõigus on igal juhul olemas ka ettevõtjal, kellel on võimalus osutuda

edukaks kaudselt ka läbi uue hankemenetluse, kui ainsa allesjäänud konkurendi pakkumuse

tagasilükkamisel hankemenetlus lõpeb (16. märtsi 2021. a otsus vaidlustusasjas nr 30-21/220308).

VAKO on sellise järelduse tegemisel tuginenud Euroopa Kohtu otsustele asjades C-689/13 (p 27) ja

C-131/16 (p 55). Seetõttu ei saa OÜ EKOVIR kaebeõiguses olla kahtlust ka siis, kui kohtuvaidluse

tulemuseks on see, et hankija on sunnitud menetluse omal algatusel lõpetama ning korraldama uue

riigihanke.

10. Pakkumuste vastavaks tunnistamisel lähtus hankija RHS § 114 lg-test 1 ja 2 ning RHAD p-st

12.1, tunnistades pakkumused vastavateks, kuna need vastavad RHAD-i tingimustele. Toimiku

materjalidega on tõendatud, et vastustaja ei võtnud 18. jaanuari 2021. a otsustes seisukohta, kas

pakkujate pakkumuste maksumused on või ei ole põhjendamatult madalad.

11. Vaidlusaluse RHAD p-d 8.1-8.3 sätestavad, et pakkuja esitab pakkumuse hinnatabelis järgmised

hinnad: segaolmejäätmete kogumistasu (eurot/m3); biojäätmete kogumistasu (eurot/m3). Segaolme-

ja biojäätmete kogumistasud on ühikhinnad, pakkumuses tuleb esitada ühe kuupmeetri jäätmete

käitlemise maksumus. Hindade esitamisel tuleb hinnad esitada sendi täpsusega (kaks kohta peale

koma). Segaolmejäätmete kogumistasu ja biojäätmete kogumistasu peavad sisaldama kõiki

jäätmevedaja kulutusi teenuse osutamisel, v.a segaolme- ja biojäätmete üleandmise maksumust

jäätmekäitluskohas ehk Aardlapalu vastuvõtutasu jäätmete käitlemise eest. Konkreetse

kogumismahuti osas leitakse segaolmejäätmete mahuti tühjenduse hind lähtudes järgmisest valemist:

Tühjenduse hind = Segaolmejäätmete kogumistasu (eurot/m3) × m + k × m × L, kus; k on mahukaalu

koefitsient (segaolmejäätmete mahu ja kaalu suhe t/m3); m on kogumismahuti suurus (m3); L on

segaolmejäätmete vastuvõtutasu määratud kogumiskohas (eurot tonni kohta), mis sisaldab jäätmete

ümberlaadimistasu kogumiskohas, jäätmete transpordikulu kogumiskohast jäätmekäitluskohta ja

jäätmete käitlemise kulu jäätmekäitluskohas. Konkreetse kogumismahuti osas leitakse biojäätmete

mahuti tühjenduse hind lähtudes järgmisest valemist: Tühjenduse hind = biojäätmete kogumistasu

(eurot/m3) × m + k × m × L, kus; k on mahukaalu koefitsient (segaolmejäätmete mahu ja kaalu suhe

t/m3); m on kogumismahuti suurus (m3); L on biojäätmete vastuvõtutasu määratud kogumiskohas

(eurot tonni kohta). Seega on vastustaja RHAD p-des 8.3.1 ja 8.3.2 näinud ette konkreetse

kogumismahuti tühjendamise tasu arvutamise valemi. Nimetatud valem sisaldab mahukaalu

koefitsienti ja jäätmete vastuvõtutasu Aardlapalu jäätmekäitluskohas. Järelikult ostab vastustaja

hankega kompleksteenust, mitte eraldi veo ja veo ettevalmistamise teenust.

Nendest tingimustest nähtub kulupõhisuse nõue, mitte aga ristsubsideerimise keeld. lähtuvalt

õigusselguse põhimõttest peab ristsubsideerimise keeld kui pakkumuse maksumuse arvutamist piirav

oluline tingimus olema hanke tingimustes sõnaselgelt sätestatud. Kulupõhisuse nõudest ei saa

järeldada ristsubsideerimise keeldu, kuna need nõuded reguleerivad erinevaid käitumisi: keeld esitada

miinushinnaga pakkumus ja keeld katta ühe teenuse kulu teise teenuse tulu arvelt.

12. Hankija eesmärk oli rõhutada summa lõplikkust pakkuja jaoks – pakutav summa on lõplik, selle

esitamisega võtab pakkuja endale RHS § 4 p-i 13 kohase äririski tühjendada mahuteid hinnaga, mis

sisaldab pakutud kogumistasu. Käesoleval juhul katab Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuse

maksumus tervikuna ära korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise kulud. VAKO otsuse p-de 18 ja

20 tõlgendus, et RHAD p 8.3 kohaselt oli oluline vaid jäätmeveo ja jäätmeveo ettevalmistamisega

seotud kulud, mitte see, kas pakkumuse maksumus tervikuna katab ära korraldatud jäätmeveo teenuse

osutamise kulud, on ebaproportsionaalne ja vastuolus hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttega.

13. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus ei ole RHS-i mõistes hankemenetlus, mistõttu RHS

kohaldub sellele menetlusele vahetult vaid osaliselt ning muus osas üksnes siis, kui hankija on selle

kohaldumise RHAD-is ette näinud. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses ei kohaldu

automaatselt ka RHS § 115, mis reguleerib põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse

küsimust.

14. Kohtumenetlustes on aktsepteeritud ka nn pöördmenetlusi, kus esmalt teeb hankija otsuse

pakkumuste vastavuse kohta, siis tuvastab eduka pakkuja ning alles siis kontrollib kõrvaldamise

aluseid ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist eduka pakkuja suhtes. Selline n-ö pöördmenetlus

on sätestatud RHS § 52 lg-s 3 avatud hankemenetluse läbiviimiseks. RHS § 141 lg 1 võimaldab

kohaldada ka RHS § 52 lg-t 3. Ka on hankija RHAD p-s 1.9.5 otsesõnu märkinud, et kohaldab

kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusel RHS §-s 51 ja § 52 lg-tes 1-3 toodud avatud

hankemenetluse sätteid. Samas eelviidatud RHAD p-s on ka sätestatud, et hankija hindab vastavaks

tunnistatud pakkumisi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni

kontrollimist.

15. Vastustaja selgitas VAKO-le esitatud vastuse p-s 3.6 (dtl 83), et kõigil kolmel pakkujal ei

erinenud teenustasud märkimisväärselt. Hankijal ei tekkinud kahtlust, et pakkumuste maksumused ei

sisalda JäätS § 66 lg 5 nimetatud kulusid. Pakkujatel on võimalik teenida lisaks täiendavat tulu ka

vanapaberi ja pakendijäätmete kogumise kaudu. Järelikult ei pidanud vastustajal tekkima kahtlust

Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuste maksumuste osas hanke osades 1 ja 3.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

16. EKOVIR OÜ esitas hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu

otsus ja jätta VAKO otsus muutmata.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus ei ole tuvastanud õigusnorme ega ka hankija enda

poolt RHAD-s sätestatud vaidlusaluse riigihankemenetluse läbiviimise menetlusreegleid ning lähtus

kaebuse lahendamisel RHS-i aegunud redaktsioonist.

Vaidlustuskomisjoni otsuse sisuks ja mõtteks on, et RHAD p-s 8.3 oli ette nähtud vastavustingimus

RHS § 114 mõttes, mis kohustas katma kõik jäätmevedaja kulutused teenuse osutamisel

segaolmejäätmete kogumistasu ja biojäätmete kogumistasu arvelt, välja arvatud üleandmise

maksumuse jäätmekäitluskohas. VAKO õigustatud etteheide hankijale vaidlustatud otsuse p-s 21

oligi see, et hankija jättis pakkumuste vastavuse sellele vastavustingimusele sisuliselt kontrollimata.

Pakkumuse maksumus ning tühjendamise hind ei ole samaväärsed mõisted ning neid kohaldatakse

riigihanke korraldamise erinevates etappides. See on oluline põhjusel, et hankija on kehtestanud

pakkumuste hindamiseks sellise hindamiskriteeriumi, mis mahukaalu eduka pakkumuse esitanud

pakkuja väljaselgitamisel lähtuvalt hanketeates kehtestatud hindamiskriteeriumite sõnastusest ning

HD p-st 14.3 ei arvesta. Pakkujatel tuli küll esitada ka informatsioon tühjendamise hinna kohta, kuid

see on hankelepingu täitmisel arveldamise aluseks, mitte aga riigihanke käigus pakkumuste

hindamise aluseks. Ühestki RHAD tingimusest ei nähtu, et hankija käsitlenuks pakkumuse

maksumusena pakkuja kulusid koos võimalike lisateenuste tuludega. Hankija selgitustest nähtub, et

ta ei olegi pakkumuste kontrollimisel eristanud RHAD-s kehtestatud mõistet „pakkumuse

maksumus“ mõistest „tühjendamise hind“ ning on ajanud pakkumuse maksumuse sassi RHS § 26

alusel riigihanke eelselt määratletava hankelepingu eeldatava maksumusega.

Vaidluse põhiküsimus ei ole selles, kas kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal, vaid

selles, kas hankija teostas õigesti pakkumuste maksumuste kontrollikohustust. Eelkõige, kas hankijal

tulnuks enne pakkumuse vastavaks tunnistamist nõuda kolmandalt isikult selgitust pakkumuse

maksumuse piisavuse kohta, kuivõrd pakutud hindadega puudub ilmselgelt võimalus hankelepingut

nõuetekohaselt täita. Halduskohus on märkinud, et hankijal ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda

isiku pakkumuse maksumuse osas. Samas ei ole kohus oma seisukohta üldse põhjendanud, mistõttu

ei ole ka kohtuotsuse põhjenduste kujunemine arusaadav. Tegelikkuses hankija ei kontrollinud

pakkumuse tegelikku vastavust hanketingimustele põhjusel, et hankija sisustas ise iga pakkuja

tegeliku

pakkumuse

kogumaksumuse

ega

näinud

seetõttu

mingit

riski

hankelepingu

mittenõuetekohaseks täitmiseks.

Halduskohus võttis hinnangu kujundamise aluseks mahutite tühjendamise hinna, mida hankija

pakkumuse maksumusena hinnata ei tohtinud. Ristsubsideerimise usutavust hankija aga kontrollida

ei saanudki, sest hankija on ise eeldanud teatavat hankelepingu alusel teenitava kulu-tulu suhet, kuid

ühegi pakkuja pakkumused selliseid andmeid ei sisaldanud. Seega, isegi kui pidada lubatavaks

ristsubsideerimist muude hankelepingu täitmisel teenitavate tulude arvelt, ka siis tulnuks hankijal

sisuliselt veenduda, et pakkujate sellised arvestused on asjakohased ja usutavad. Kogumis tuleneb

aga eelnevast, et halduskohus on RHAD p-s 12.1 sätestatud hankija kehtestatud pakkumuste

kontrollimise kohustuse koos RHAD p-dest 8.3 ja 8.6 tulenevate pakkumuse maksumuse esitamise

nõuetega tõlgendanud mõttetuks. Kui jaatada halduskohtu käsitlust, et pakkuja võis esitada

pakkumuse maksumusena mistahes hinna, mida hankija võis omakorda sisustada eelduslike kulude-

tulude arvutustega, siis ei oma RHAD tingimused hankija otsustuste tegemisel mistahes tähtsust.

RHAD ei lubanud segaolme- ja biojäätmete kulude katmisel muude teenuste tuludega arvestamist.

Alternatiivselt tuleneb JäätS § 66 lg 5 ja RHAD p-de 8.3 ja 8.8 koostoimest pakkumuse kulupõhisuse

nõue. Nimetatud säte puudutab üksnes korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumist ja

vedamist. Säte ei reguleeri muude korraldatud jäätmeveoga kaasnevate teenuste hinda. Nii on

seadusandja soovinud avalikes huvides äratuntavalt JäätS § 66 lg-ga 5 tagada seda, et korraldatud

jäätmeveo riigihankes pakutav hind ei oleks olmejäätmete veoteenuse pakkumisel ja veoteenuse

pakkumise ettevalmistamisel väiksem kui see, mis tagab samas sättes nimetatud kulukomponentide

katmise.

Kolmanda isiku kinnitusel kavatseb ta JäätS § 66 lg-s 1 nimetatud korraldatud jäätmeveo ja veo

ettevalmistamisega seotud teenuseid mõlemas jäätmeveopiirkonnas ristsubsideerida lisateenuste

osutamisest, vanapaberi ja pakendi müügist ning kogumismahutite müügist või rendist saadava

tasuga. Teisisõnu on EKT halduskohtule avaldanud, et tema poolt korraldatud jäätmeveo ning veo

ettevalmistamisele pakutud hinnad ei ole iseseisvalt piisavad vastavate korraldatud jäätmeveo

teenuste osutamisega seotud kulude katmiseks. Seega tuli hankijal EKT pakkumus mittevastavana

tagasi lükata.

17. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Tartu linn apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et pakkujad pidi esitama pakkumuses ainult segaolmejäätmete ja biojäätmete

kogumistasude ühikuhinna (eurot/m³). Pakkujad ei pidanud kogumistasude ühikuhinna esitamisel

lahti kirjutama ega eraldi välja tooma, kuidas on pakkuja poolt kogumistasu ühikuhind kujunenud.

RHAD lisas 2 toodud veopiirkondi iseloomustavad andmed olid toodud ja esitatud, et pakkujad

saaksid pakkumust tehes arvestada orienteeruvate teenusmahtudega. Pakkujad pidid kogumistasu

ühikuhinda pakkudes arvestama RHAD punktis 8.3 ja järgnevates punktides tooduga. Tegemist oli

ühtse juhisega pakkumuse koostamiseks ning et kõigil pakkujatel oleks selge, mida pakutav hind peab

sisaldama ja millega pakkumuse koostamisel arvestada. Kuidagi ei saa teha järeldust, et RHAD punkti

8.3 ja järgnevate punktide puhul oleks olnud tegemist pakkumuse vastavustingimusega, v.a RHAD

punkt

8.5.

Riigihanke

vastavustingimused

(https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/2053772/qualification-conditions) sätestasid pakkumuse maksumuse osas vaid

järgmise tingimuse nr 3: Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt.

Kaebaja esitatu puhul on tegemist meelevaldse konstruktsiooniga, mille eesmärk on saavutada RHS

§ 115 kohaldamine läbi RHS § 114, kuna RHS § 115 ei kohaldu antud riigihankes. RHAD p 8.3

eesmärgiks ei olnud keelata ristsubsideerimist või 0 hinna pakkumust vms. Hanke ülesehitus ja

erinevad tingimused olid koostatud selliselt, et ristsubsideerimine oli isegi nõutav. Lähtudes hanke

ülesehitusest, võimaldavad pakutud maksumused kontsessioonilepingut nõuetekohaselt täita isegi

olukorras kus pakuti 0 hinda. Pakutud maksumus moodustas vaid väikese osas kontsessioonilepingu

maksumusest (tühjendushinnast).

18. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb AS Eesti Keskkonnateenused apellatsioonkaebusele

vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Kolmas isik leiab, et VAKO otsuse kehtima jäämisel ei ole kaebajal võimalik taotleda hankelepingu

sõlmimist Hanke osades 1 ja 3. Seetõttu puudus kaebajal vaidlustuse esitamise õigus ning puudub ka

apellatsioonkaebuse esitamise õigus.

RHS § 115 ei rakendu automaatselt kontsessiooni sõlmimise menetlusele. Ekslik on

apellatsioonkaebuse väide, et kõik pakkumuse vastavusega seonduv (sh võimalik põhjendamatult

madal maksumus ja RHAD p-s 8.3 sätestatud kohustus kulude katmise osas) tuli vastustajal

kontrollida pakkumuste vastavuse hindamise faasis, mitte hilisema hindamise faasis. Põhjendamatu

on seisukoht, et RHAD p-le 8.3 vastavuse kontroll on RHS § 114 alusel toimuv pakkumuste vastavuse

kontroll, mitte RHS § 115 alusel toimuv pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll. Eksitav on

väide, et kolmas isik on mitmel puhul rõhutanud, et tema pakkumuse maksumus tervikuna, st koos

tarbijatelt kogutavate lisateenuste eelduslike kuludega, katab ära korraldatud jäätmeveo teenuse

osutamise kulud. RHAD p-de 8.3.1 ja 8.3.2 järgi, segaolme- ja biojäätmete kogumismahutite

(ühekordse) tühjendamise tasu arvutatakse valemi alusel, mis sisaldab kogumistasude kõrval jäätmete

mahukaalu ja jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu. Kõigi pakkujate jäätmeveoteenustasud on samas

suuruses ning vastustaja hinnangul katavad ära JäätS § 66 lg 5 kulud. JäätS § 66 lg 5 nõude täidetuse

kontrollimisel ei ole mingit põhjust lähtuda jäätmeveo teenustasu ühest komponendist (nt

kogumistasust) ning jätta jäätmeveo teenustasu kogusumma kõrvale. Vastustaja ei pidanud

kontrollima kolmanda isiku pakkumuse maksumust. Kaebaja ei ole tõendanud, et pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal.

JäätS-is ja Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määruses nr 29 „Tartu linna jäätmehooldus-eeskiri“

(linna määrus nr 29) ning RHAD p 7.1 kaudu ka RHAD-s kehtestatakse nõue jäätmeveo teenustasu

kui terviku suuruse, mitte seda moodustatavate üksikute komponentide kohta. Kui segaolmejäätmete

ja biojäätmete jäätmeveo teenustasu, st jäätmevaldajalt küsitav teenustasu katab ära jäätmeveo

teenuse osutamisega seotud kulud, ei ole mingit põhjust tuua välja üht või teist teenuse osutamise

kulukomponenti ega väita, et konkreetne kulukomponent on põhjendamatult madal.

Kaebaja samastab ebaõigesti ristsubsideerimise keelu ja saastaja maksab põhimõtte. RHAD p-st 8.3

ega ühestki teisest RHAD sättest ei tulene ristsubsideerimise keeldu, st keeldu pakkujale katta

segaolmejäätmete kogumistasu ja biojäätmete kogumistasu näiteks lisateenuste osutamisest (vt

RHAD lisa 1 hankelepingu projekti p-d 5.2 ja 5.4), vanapaberi ja pakendi müügist (vt RHAD p 8.4

ja hankelepingu projekti p 4.6) ning kogumismahutite müügist või rendist saadava tasuga (vt

hankelepingu projekti p 4.3.1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust halduskohtu

otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud teenuste kontsessioonilepingu

sõlmimisele suunatud menetluse reeglite kujunemist, pakkumuse vastustingimuste koosseisu

vaidlusaluses hankes, JäätS-ist tulenevat kulupõhisuse printsiipi ning andnud nende põhjal hinnangu

vastustaja otsuse õiguspärasusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega,

järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

20. Vaidlust ei ole selles, et.

-

kaebaja ja kolmas isik mõlemad esitasid pakkumuse Tartu linna teenuse kontsessiooni hankel

„Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“ muu hulgas veopiirkonnas 1 ja 3;

-

kolmas isik pakkus mõlemas veopiirkonnas segaolmejäätmete kogumistasuna 0,19 eurot/m3

ja biojäätmete kogumistasuna 0,07 eurot/m3;

-

vaidlustatud otsusega luges vastustaja kolmanda isiku pakkumuse vastavaks mõlema

veopiirkonna osas;

21. Apellatsioonimenetluses on menetlusosalised jätkuvalt eri meelt selles, kas:

-

RHAD p-s 8.3 on sätestatud pakkumuse vastavustingimus;

-

milline on RHAD p 8.3 seos JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud nõudega;

-

kas kolmanda isiku pakkumus on vastuolus RHAD p 8.3 ja JäätS § 66 lg 5 nõuetega neist

tuleneva ristsubsideerimine keelu või kulupõhisuse nõude rikkumise tõttu või muul põhjusel;

-

kas esineb kohustuslik alus kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks, mille vastustaja

vaidlustatud otsusega õigusvastaselt jättis tuvastamata ja kohaldamata.

22. Vastavalt RHAD p-le 8.3 segaolmejäätmete kogumistasu ja biojäätmete kogumistasu peavad

sisaldama kõiki jäätmevedaja kulutusi teenuse osutamisel, välja arvatud segaolmejäätmete ja

biojäätmete üleandmise maksumust jäätmekäitluskohas ehk Aardlapalu vastuvõtutasu jäätmete

käitlemise eest.

Vastustaja selgitusel soovis ta sellega rõhutada, et pakkujad ei saa nõuda tarbijatelt jäätmeveo eest

tasu teenuse hinnakomponentide eest, mida pakkumuses märgitud hinnas ei ole arvesse võetud. See

selgitus iseenesest osutab, et tegemist ei ole pakkumuse vastavustingimusega. Samas kaebaja

sarnaselt VAKO-ga leiab, et RHAD p-s 8.3 on kehtestatud vastavustingimus, s.t see kohustas

pakkujaid katma kõik jäätmevedaja kulutused teenuse osutamisel vastavalt kas segaolmejäätmete

kogumistasu või biojäätmete kogumistasu arvel.

Ringkonnakohus viimase lähenemisega ei nõustu.

23. Kolmas isik ja vastustaja on põhjendatult osutanud, et RHAD p-i 8.3 tuleb hinnata koostoimes p-

dega 8.3.1 ja 8.3.2, samuti RHAD ülejäänud sätetega. Nii näevad RHAD p-d 8.3.1 ja 8.3.2 ette valemi,

mille järgi arvutada iga segaolmejäätmete ja biojäätmete mahuti tühjendamise hind. Tühjendamise

hinna arvutamine lähtub vastavat liiki jäätmete eest pakutud kogumistasust ja võtab arvesse jäätmete

mahukaalu ning jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu. Seega RHAD p 8.3 seondub eelkõige tarbijalt

teenuse eest nõutava tasuga, sidudes selle üheselt pakkumuses nimetatud kogumistasuga. Käesoleva

vaidluse lahendamisel on seetõttu asjakohatu kaebaja väide, et pakkumuse maksumust tuleb eristada

jäätmemahuti tühjendamise hinnast. Kuigi pakkumuste edukuse üle otsustamisel on määrav neist

esimene, siis hinnates, kas pakkumuse maksumus on piisav teenuse osutamise kulude katmiseks,

tuleb arvestada just sellega, milline on tarbijalt teenuse eest tegelikult saadav tasu.

Veendumust, et RHAD p 8.3 ei sea tingimust, et pakutud kogumistasu peab olema võrdne pakkuja

vastava jäätmeliigi veo teenuse osutamise kulude summaga või seda ületama, süvendavad RHAD 8.

peatüki järgnevad sätted. Nii rõhutatakse p-s 8.5.1, et segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumistasude

puhul pakkumuse koostamisel ei pea pakkujad arvestama võimaliku hindade muutumisega

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses. Korraldatud jäätmeveo hindasid muudetakse, kui muutuvad

hinnad Aardlapalu jäätmekeskuses. Samas rõhutatakse keeldu võtta jäätmemahuti tühjendamisele

lisaks tasu jäätmemahutite tarbija juurde toimetamise (p. 8.7.2), biojäätmete mahutisse igakordselt

paigaldatava jäätmekoti (p. 8.7.4) ja esmakordse võlateate (p. 8.7.1) eest. Ringkonnakohtu arusaamise

järgi on vastustaja seeläbi kirjeldanud ja piiritlenud pakkuja äririski, s.t näinud ette need tegevused,

mis käivad jäätmeveo teenusega lahutamatult kaasas ega saa tuua tarbijale täiendavat tasu maksmise

kohustust. Seejuures ei ole RHAD-s viidet, et p 8.3 oleks pakkumuse vastavustingimus või, et

tingimusest kõrvalekaldumine tooks kaasa pakkumuse tagasilükkamise. Ka ei nähtu RHAD-st, et

pakkujad pidanuks pakkumuses esitama andmeid teenuse osutamise eeldatavate kulude kohta. Seega

puudus vastustajal tegelik võimalus hinnata, milliseid kulukomponente pakkujad arvestasid

kogumistasu hinna kujundamisel, m.h kas pakkujad hindasid adekvaatselt teenuse osutamisega

seotud äririski.

24. Erinevalt RHAD p-st 8.3 tuleneb RHAD p-st 8.5 otsesõnu, et sellega kehtestatud tingimusi, et

biojäätmete kogumistasu ei tohi olla suurem kui on 40% segaolmejäätmete kogumistasu

maksumusest, ja pakutav segaolmejäätmete kogumistasu iga järgmise aasta hind ei tohi olla väiksem

kui eelneva aasta hind, arvestatakse pakkumuse hanke tingimustele vastavaks tunnistamise otsuse

tegemisel. Sellest ilmneb, et RHAD koostamisel vastustaja hindas muu hulgas seda, millised

tingimused ta soovib kehtestada pakkumuse vastavustingimustena. Teisalt on vastustaja kavatsus

vastavustingimuse kehtestamiseks pakkujatele nähtavaks tehtud, mis lubab järeldada, et tingimused,

mille arvesse võtmist pakkumuse vastavaks tunnistamisel ei ole ette nähtud, ei olegi

vastavustingimused.

25. Oluline on siinkohal ka RHAD p 8.3 sõnastus. Nimelt tuleneb sättest nõue, et jäätmete

kogumistasu peab sisaldama kõiki jäätmevedaja kulutusi, mitte aga nõue, et kogumistasu peab katma

kõik võimalikud teenuse osutamisega seotud kulud. Vastupidiselt näiteks JäätS § 66 lg-s 5 on

seadusandaja ette näinud just selle, et jäätmeveo teenustasu peab olema piisav normis nimetatud

kulude katmiseks. Seega erinevalt JäätS § 66 lg-st 5 ei ole RHAD p 8.3, sätte sõnastuse järgi, suunatud

sellele, et pakkumuses toodud kogumistasu oleks piisav jäätmete veo ja nõuetekohase käitlemise

kulude katmiseks. Selliselt ei ole sättega seotud tingimusi kogumistasu minimaalse või maksimaalse

suuruse kohta. Säte reguleerib hoopis seda, milliseid kulukomponente peavad pakkujad hindama

kogumistasu hinnapakkumise kujundamisel.

26. Ringkonnakohtu hinnangut ei muuda VAKO otsuse põhjendus, et hankedokumendis

„Vastavustingimused“1 on kehtestatud tingimus „Pakkumuse esitamine“, mille kohaselt pakkumuse

esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist ning

tingimus „Pakkumuse maksumus“, mille kohaselt pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“2 toodud struktuuri kohaselt. Viimane aga kordab

RHAD p-i 8.3.

Asjaolu, et pakkumuse esitamisega kaasneb pakkuja üldine kinnitus RHAD tingimuste ülevõtmise

või nende järgmise kohta, ei saa muuta RHAD-s esitatud tingimuste olemust. Kui RHAD konkreetse

sättega ei ole kehtestatud vastavustingimust, siis ei muutu tingimus vastavustingimuseks ainuüksi

seetõttu, et pakkumuse esitamisega kinnitatakse tingimuse järgimist. Asjaolu, et hankedokumendis

„Vastavustingimused“ toodud tingimus „Pakkumuse maksumus“ nõuab pakkumuse maksumuse

esitamist töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt kinnitab

aga pigem seda, vastustaja ei soovinud RHAD p-ga 8.3 sätestada vastavustingimust. Vastupidisel

juhul tulnuks „Vastavustingimustes“ otsesõnu ette näha kohustus RHAD p 8.3 järgimiseks

pakkumuse maksumuse esitamisel või kohustada pakkujaid järgima töölehte „Hindamiskriteeriumid

ja hinnatavad näitajad“ mitte ainult selle struktuuri, vaid ka kõigi töölehel esitatavate näitajate

kujunemise tingimuste osas.

27. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et RHAD p-s 8.3 ei ole sätestatud pakkumuste

vastavustingimust. Vastavalt vastustaja ei pidanud ega saanud pakkumuste vastavuse üle otsustamisel

hinnata sisuliselt, kas pakkujad on nõuet järginud või mitte. Veelgi enam, kuna vaidlusaluse sättega

RHAD-s vastustaja rõhutas seda, et pakkujad ei saa tarbijalt teenuse eest nõutavat tasu suurendada

kulukomponentide arvel, mida ta kogumistasu pakkumises arvesse ei võtnud, siis ei ole RHAD p 8.3

suunatud pakkumisel osalevate teiste isikute õiguste kaitsele. Vastavalt ei riiva see, kas kolmas isik

pakkumuse koostamisel arvestas RHAD p 8.3 tingimusega, kaebaja õigusi ning kaebajal puudub

kaebeõigus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks viitega

pakkumuse vastuolule RHAD p-ga 8.3.

28. Vastavalt JäätS § 66 lg-le 5 peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha

rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega

1 Kättesaadav võrguleheküljel https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2053772/qualification-conditions

2 Kättesaadav võrguleheküljel https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2053772/evaluation

seotud kulud. Sama nõuet kordab linna määrus nr 29 § 10 lg 1 ls 2. Riigikohus on korduvalt

selgitanud, et jäätmehoolduse raames on korraldatud jäätmeveo korraldamine kohaliku omavalitsuse

ülesanne, mis hõlmab jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise eest keskkonnanõudeid järgides3.

Jäätmeveo teenustasu ei tohi seega olla sedavõrd madal, et seab kahtluse alla jäätmete käitlemise

nõuete järgimise võimalikkuse ja/või majandusliku otstarbekuse korraldatud jäätmeveo raames

jäätmete kogumisel, veol, kõrvaldamisel või taaskasutamisel.

Jäätmeseaduses ja linna määruses nr 29 sätestatud kohustuse kehtivus ei ole seatud sõltuvusse sellest,

kas korraldatud jäätmeveo teenustasu määratakse hankemenetluses või mõnel muul viisil (näiteks

kohaliku omavalitsuse aktiga). Seetõttu peab vastustaja ka praegusel juhul tagama, et hankemenetluse

tulemusel teenuse osutamise ainuõiguse saava pakkuja tulud ainuõiguse teostamisel oleks piisavad.

Vastavalt pidid ka pakkujad pakkumuste koostamisel selle nõudega arvestama pakkumuste

koostamisel, eelkõige kogumistasu hinnapakkumise kujundamisel.

29. Nagu eespool märgitud, siis erineb JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud kohustus RHAD p-st 8.3.

JäätS § 66 lg-st 5 tuleneb nõue jäätmeveo teenustasu piisavusele, kui RHAD p 8.3 eesmärgiks on

fikseerida, et pakkujal ei ole õigust hiljem suurendada kogumistasu hinnapakkumise alusel RHAD p-

de 8.3.1 ja 8.3.2 järgi arvutatud mahutite tühjendamistasu hinnapakkumise kujundamisel arvestamata

jäänud kulukomponentide arvel. Kuigi JäätS § 66 lg-l 5 on eelkõige keskkonnakaitseline otstarve, on

kohtupraktikas siiski leitud, et selle kohustuse rikkumine võib riivata hankemenetluses osalevate

teiste pakkujate õigusi4. Seetõttu ka praegusel juhul tuleb tunnustada kaebaja õigust nõuda, et

vastustaja kontrolliks kaebaja pakkumuse vastavust JäätS § 66 lg-le 5 ja linna määruse nr 29 § 10 lg-

le 1.

30. Kohtupraktikas on leitud, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on

majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega saab pakkuja esitada esmalt vaidlustuse riigihangete

vaidlustuskomisjonile ja hiljem kaebuse halduskohtule juhul, kui vaidlustuse või kaebuse

rahuldamine positiivselt mõjutab pakkujal võimalust hankelepingu sõlmimiseks. Kui hankelepingu

sõlmimine pakkujaga on välistatud sõltumata vaidlustuse või kaebuse rahuldamisest, siis ei ole

pakkujal õigust hankija tegevust vaidlustada. Kolmanda isiku ja vastustaja seisukoha järgi ei saaks

kaebaja pakkumust edukaks tunnistada, kui vaidlustatav otsus tühistada kaebaja argumentatsioonile

tuginedes, sest siis tuleks ka kaebaja pakkumus tagasi lükata. See ei välista aga võimalust, et

hankemenetluses kõigi pakkumuste tagasilükkamise tõttu tuleb vastustajal korraldada uus

hankemenetlus, milles kaebaja saab osaleda ja seega ka edukaks osutuda. Ringkonnakohus nõustub

siinkohal halduskohtu otsuse põhjendustega (p-d 25 ja 26) ega korda neid. Kolmanda isiku vastuses

apellatsioonkaebusele esitatud väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu seisukoha

muutmiseks. Seetõttu tuleb kaebaja kaebeõigust jaatada.

31. Kaebaja põhiväide vaidluses läbivalt on, et kolmanda isiku pakutud segaolmejäätmete ja

biojäätmete kogumistasu veopiirkondade 1 ja 3 osas ei kata kõiki jäätmevedaja kulutusi teenuse

osutamisel, samas ei ole lubatud nende kulude katmine muude teenuste osutamisest saadavate tulude

arvel, see on ilmne, kuid vastustaja on õigusvastaselt jätnud kolmanda isiku pakkumuse vastavuse

selles osas kontrollimata. Ringkonnakohus mõistab kaebaja väidet selliselt, et see hõlmab ühtlasi

väidet, et tagatud ei ole JäätS § 66 lg-s 5 nimetatud kulukomponentide katmine kolmanda isiku

pakkumuses esitatud kogumistasu arvel.

32. Seega tuleb esmalt hinnata, kas JäätS § 66 lg-s 5 on sätestatud keeld katta iga jäätmeliigi

kogumise, veo ja üleandmisega seotud kulusid muude tulude arvel. Riigikohus on vastanud sellele

küsimusele eitavalt5, märkides, et JäätS § 66 lg 5 otstarve ei ole reguleerida konkursil osalejate

pakkumistes esitatud konkreetseid jäätmeveo teenustasusid, vaid konkursil osalejate vastavust tuleb

esmalt hinnata pakkumise kutse dokumentidele. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuse määratud

3 Vt RKHK 16. märtsi 2020. a otsus asjas nr 3-19-1825 (p 19 ja seal viidatud praktika).

4 Vt näiteks RKHK 18. november 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-44-09.

5 Vt RKHK 18. november 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-44-09 (p 18).

jäätmeveo teenustasu suurus ei kata jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja

järelhooldus- ning jäätmete veokulusid, siis ei vasta määratud jäätmeveo teenustasu suurus JäätS § 66

lg-tele 5 ja 6. Jäätmeseaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et JäätS §-s 66 sätestatud jäätmeveo

teenustasu määramise alused määratakse „saastaja maksab“ põhimõttest lähtuvalt. Õigusriikliku

seadusreservatsiooni nõude kohaselt ei saa ristsubsideerimise keeldu tuletada „saastaja maksab“

põhimõttest, kuna nimetatud mõistete sisu, maht, ulatus ja reguleerimisalad ei kattu.

Eeltoodu alusel on JäätS § 66 lg-ga 5 kehtestatud põhimõte, et jäätmete tekitaja peab kandma jäätmete

kõrvaldamise või taaskasutusse andmise kulud. Sama põhimõtte teise poolena tuleneb normist

kulupõhisuse nõue. Sätte kaudu tagatakse jäätmete tekitaja osalemine jäätmekäitluse kulude katmises

ning jäätmevedajale piisavate vahendite teenimise võimalus nõuetekohase jäätmeveoteenuse

osutamiseks. Samas ei tulene JäätS § 66 lg-st 5 aga kohustust katta iga jäätmeliigi käitlemise või

erineva suurusega jäätmemahuti tühjendamisega seotud kulud eraldivõetuna just selle jäätmeliigi või

suurusega mahuti tühjendamise ja veo teenustasu arvel. Sellist nõuet ei ole sätestatud ka muu

õigusaktiga ning see ei tulene ka RHAD-st. Samuti ei tulene JäätS § 66 lg-st 5, et kulupõhisuse nõue

piiraks sama kontsessioonilepingu raames osutatavate teenuste kulude katmise üksnes Jääts § 66 lg-

s 1 nimetatud tegevuse tuludega.

33. Vaidlusaluse hankemenetluse tingimustest ilmneb, et vastustaja arvestaski, et mõnda liiki

jäätmete kogumise ja veo kulud võivad olla osaliselt või täielikult kaetavad teist liiki jäätmete

kogumise ja veo teenustasu või ainuõiguse saaja poolt pakutavate muude teenuste eest saadava tasu

arvel. Nii nähtub hanketeatest (dtl 9, 11), et hanke tulemusel edukaks osutunud pakkuja saab

ainuõiguse ja kohustuse segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning biojäätmete kogumiseks ja veoks

veopiirkonnas. Seejuures hinnapakkumine tuli teha üksnes segaolmejäätmete ja biojäätmete

kogumistasu kohta (RHAD p-d 8.1.1 ja 8.1.2) arvestades, et biojäätmete kogumistasu ei või olla

suurem kui 40% segaolmejäätmete kogumistasust (RHAD p 8.5) ning vanapaberi kogumise eest ei

ole lubatud üldse tasu võtta (RHAD p 8.4). On ilmne, et hanketingimustele vastava pakkumise

tegemine iseenesest eeldab vähemalt vanapaberi kogumise kulude katmist muude jäätmeliikide või

teenuste eest saadavate tulude arvel. See iseenesest lükkab ümber kaebaja väite nagu oleks juba

hanketingimustest tulenevalt nõutav iga jäätmeliigiga seotud kulude katmine sama jäätmeliigi

kogumis- ja veoteenuse tuluga.

Hankelepingu projekti kohaselt on pakkuja kohustuseks ka kogumismahutite müümine, rentimine ja

paigaldamine (dtl 25), samuti soovijatele aia- ja haljastujäätmete ning pakendijäätmete kogumise ja

veo teenuse osutamine. Ka nende teenuste osas on pakkujal teenuse osutamise ainuõigus

veopiirkonnas, kusjuures neile teenustele on samuti kehtestatud teenuse hinna ülempiir sõltuvalt

segaolmejäätmete teenustasu suurusest.

Seega saab edukas pakkuja õiguse ja kohustuse lisaks segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumise ja

veo teenuse osutamisele veel mitme teenuse osutamiseks. Tegemist on sama õigussuhte raames

antavate õiguste ja kohustustega, mida kulupõhisuse hindamisel saab käsitleda koos. Kolmanda isiku

selgituse kohaselt on vähemalt osa nn kaasuvatest teenustest sellised, millest saadava tulu arvel on

võimalik katta segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumise ja veoga seonduvaid kulusid. Kaebaja on

küll sellele väitele vastu vaielnud, kuid kumbki ei ole esitanud oma seisukohta kinnitavaid

kontrollitavaid väiteid ega tõendeid. VAKO-le esitatud vaidlustuses toodud hinnang ja arvandmed

selle kohta, millised kulud tuleb pakkujal kanda korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks, ei

kinnita, et nende kulude kandmine kontsessioonilepingu raames osutatavate teenuste kogutulu arvel

ei oleks võimalik.

34. Riigikohtu seisukohtadest6 saab järeldada, et võimalik alapakkumuse kontrollimine, s.h selle

väljaselgitamine, kas hinnapakkumine on piisav JäätS § 66 lg-s 5 nimetatud kulude katmiseks on osa

pakkumuse hinna kontrollimisest ja toimub vastavalt kas RHS §-s 115 või hanke alusdokumendis

6 Vt RKHK 4. novembri 2020. a otsus asjas 3-20-924 (p 17).

sätestatud korras. Seega ei ole tegemist pakkumuse vastavuse kontrolliga ning RHS § 114 selles osas

ei kohaldu.

Olukorras, kus vastustaja ei ole endale otsesõnu võtnud kohustust kontrollida pakkumuste maksumust

RHS § 115 järgi ega näinud RHAD-s ette ka iseseisvat pakkumuste maksumuse kontrolli, kuid teisalt

peab siiski järgima JäätS § 66 lg-t 5, on ebaselge millisel õiguslikul alusel ja millises menetlusetapis

selline kontroll toimub. RHAD p 12.1 kohaselt kontrollib hankija vastavalt riigihangete seadusele,

hanke alusdokumentidele kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud pakkumuste vastavust hanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et seda sätet

seaduskomformselt tõlgendades on praegusel juhul põhjendatud leida, et vähemalt seadusest

tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks tuleb vastustajal RHAD p-s 12.1 toodud üldise viite alusel

rakendada RHS sätteid. Muu hulgas on vastustajal RHAD p 12.1 järgi koostoimes JäätS § 66 l-ga 5

ja RHS §-ga 115 kohustus vajadusel kontrollida pakkumuste maksumuse põhjendatust. Kontrolli

kohustus on vastustajal juhul, kui tal tekib kahtlus, et tegemist võib olla alapakkumusega (RHS § 115

lg 1) ning sel juhul tuleb anda pakkujale võimalus asjakohaste selgituste esitamiseks. Alles pärast

selgituste saamist, kui selgitused vastustajat pakkumuse maksumuse piisavuses ei veena, võib

pakkumuse tagasi lükata (RHS § 115 lg 8).

35. Halduskohus selgitas, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll toimub üldjuhul enne

pakkumuse edukaks tunnistamist, kuid võib toimuda ka pärast pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse tegemist (otsuse p 34). Ringkonnakohus nõustub, et RHAD-st ei selgu üheselt, millises

menetlusetapis pidi vastustaja hindama, kas esitatud pakkumused on piisvad JäätS § 66 lg-s 5

sätestatud nõude täitmiseks. Seetõttu ei saa väita, et vastustaja just vaidlustatud otsusega pidi andma

hinnangu ka kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatusele. Seetõttu ei pruugi kolmanda

isiku pakkumuse tagasi lükkamata jätmine vaidlustatud otsusega olla etteheidetav isegi juhul, kui

pakkumus tõepoolest osutuks põhjendamatult madala hinnaga pakkumuseks. Arvestades siiski, et

vaidlus on jõudnud juba apellatsioonimenetlusse, oleks menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus

jätta potentsiaalne vaidlus sisuliselt lahendamata. Edasiste vaidluste ärahoidmiseks peab

ringkonnakohus seetõttu põhjendatuks hinnata sisuliselt, kas vastustajal pidi tekkima kahtlus, et

kolmanda isiku pakkumus ei vasta JäätS § 66 lg 5 nõuetele ning seega tulnuks kolmandalt isikult

täiendavaid selgitusi küsida.

36. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei kehtestanud RHAD-s pakkujatele nõuet esitada pakkumuses

andmed jäätmeveo kulukomponentide suuruse kohta. Samas on selge, et vastustajal on korraldatud

jäätmeveo varasemate kontsessioonilepingute tingimuste ja täitmise praktika kaudu üldine teave selle

kohta, millisel hinnatasemel on võimalik nõuetekohase teenuse pakkumine. Sama kehtib ka kaebaja

ja kolmanda isiku kohta. Mõlemad on jäätmekäitlejatena tegutsevad isikud, kellel eeldatavalt on

olemas valdkonnapõhine teave ja oskused korraldatud jäätmeveo teenuse hinna majanduslikult

otstarbekaks kalkuleerimiseks kontsessioonilepingu tingimustel, pidades silmas ka võimalust tulu

teenimiseks täiendavate teenuste osutamisega. Vastustaja on RHAD p 8.3 jj regulatsiooniga oluliselt

vähendanud riski, et pakkuja poolt teenuse eest saadav tulu ei kata JäätS § 66 lg-s 5 nimetatud kulusid.

Nimelt lisandub segaolmejäätmete ja biojäätmete üleandmise maksumus jäätmekäitluskohas

(Aardlapalu

vastuvõtutasu

jäätmete

käitlemise

eest)

automaatselt

pakkumuses

esitatud

hinnapakkumisele ning tarbijalt teenuse eest saadav tasu arvutatakse RHAD p-de 8.3.1 ja 8.3.2 järgi.

Seega on edukale pakkujale igal juhul tagatud nii segaolmejäätmete kui biojäätmete kogumis- ja

veotasu vähemalt jäätmete üleandmise maksumuse ulatuses.

Teiselt poolt on tähelepanuväärne, et kaebaja ja kolmanda isiku hinnapakkumised ei erine oluliselt.

Nii pakkus kaebaja 1. ja 3. veopiirkonnas segaolmejäätmete kogumistasuks vastavalt 0,87 ja 1,10

eurot tonni eest ning biojäätmete kogumistasuks mõlemas veopiirkonnas 0,01 eurot tonni eest, samas

kui kolmas isik pakkus mõlemas veopiirkonnas segaolmejäätmete kogumistasuks 0,19 ja biojäätmete

kogumistasuks 0,07 eurot tonni eest (dtl 63). Hinnapakkumiste järgi saaks öelda, et kaebaja

hinnapakkumine ületas kolmanda isiku pakkumist segaolmejäätmete osas enam kui 4,5 korda ja jäi

biojäätmete osas alla 7 korda. Tarbijalt teenuse eest tegelikult saadav tasu erineb pakkumuste

võrdluses aga oluliselt vähem. Nii nähtub vastustaja RHAD p 8.3.1 alusel arvutatud erineva suurusega

segaolmejäätmemahutite tühjendamise hindadest (dtl 84), et teenuse hinnaerinevuse 1. veopiirkonnas

jääb alla 7% ja 3. veopiirkonnas alla 12%. Seega hindasid kaebaja ja kolmas isik hanketingimuste

alusel teenuse hinda üsna sarnaselt. See asjaolu suurendab mõlema pakkumuse usaldusväärsust ning

tõenäosust, et pakutud hinnaga korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine on võimalik.

37. Pakkumuste majanduslikku otstarbekust, s.t ka seda, et eduka pakkuja tulud on piisavad JäätS §

66 lg-s 5 nimetatud kulude katmiseks kinnitab seegi, et pakkumiste avamise järel 1. ja 3.

veopiirkonnas parima hinnapakkumise alusel arvutatud kontsessioonilepingu maksumus ei erinenud

oluliselt kontsessioonilepingu eeldatavast maksumusest (dtl 83). Vastustaja on siinkohal selgitanud,

et kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse leidmisel korrutas ta teenuse prognoositava mahu

teenuse hindadega. Teenuse mahu hulka arvestati segaolmejäätmete ja biojäätmete konteinerite

tühjendamise hinnad ja konteinerite rendihinnad jäätmevaldajate registri andmetel. Vastavalt RHS §

23 lg-le 3 kasutati eeldatava maksumuse määramisel kehtivaid jäätmeveo teenuse hindasid (dtl 83).

Seega kajastab kontsessioonilepingu eeldatav maksumus tegelikku olukorda hanketeate avaldamise

ajal, s.o situatsiooni, milles praktikas oli teenuse nõuetekohane osutamine võimalik. Kuna kolmanda

isiku

hinnapakkumise

järgi

arvestatud

kontsessioonilepingu

maksumus

oli

võrreldav

kontsessioonilepingu eeldatava maksumusega, siis ei pidanud vastustajal tõusetuma kahtlust sellest,

kas lepingu täitmisel teenitav tulu on piisav JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud nõuete täitmiseks. Vastavalt

ei olnud vastustajal kohustus täiendavalt kontrollida kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatust ega kontrolli tulemusel kõrvaldada kolmas isik menetlusest.

38. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et

Tartu Linnavalitsuse hankemenetluses „Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“ (224521) 18. jaanuari

2021. a vastavusotsuse tühistamiseks kolmandat isikut puudutavas osas puudub alus.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

39. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja on apellatsioonkaebuses esitatud väited, nagu

halduskohus ei oleks analüüsinud asja lahendamisel kohalduvat õigust ja lähtus RHS vananenud

redaktsioonist, on põhjendamatult halduskohut halvustavad. Kaebaja on väiteid esitades ise ekslikult

või tahtlikult ebaõigesti mõistnud halduskohtu otsuse põhjendusi. Teiselt ei aita kohut või teisi

menetlusosalisi halvustavad väited kaasa asja lahendamisele. Seetõttu ei sobi väited professionaalse

õigusteenuse osutaja koostatud menetlusdokumenti ka juhul, kui menetlusosaline ei nõustu

vaidlustatava kohtulahendi põhjendustega.

40. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta.

41. Kolmas isik esitas taotleb 25. mai 2021. a menetluskulude nimekirja järgi 3067,20 euro ja 2. juunil

2021. a menetluskulude nimekirja järgi 950,40 euro väljamõistmist kaebajalt õigusabikulude katteks.

HKMS § 108 lg 8 ls 1 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. Menetluse keerukust ja kaebaja poolt apellatsioonkaebuses tõstatud

küsimuste ulatuse tõttu peab ringkonnakohus kolmanda isiku menetluskulusid tervikuna (4017,60

euro ulatuses) põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab need kaebajalt välja. Kaebaja menetluskulud

jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/