2-20-127768/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

10. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-127768

Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi J I vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

879,87 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),

esindajad lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: J I (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi J I vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista J Ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg 565,55 eurot,

sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 102,88 eurot.

3. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi J Ilt põhivõlana 100 euro

väljamõistmiseks ja sissenõutavaks muutunud viivisena 18,20 euro väljamõistmiseks.

4. Mõista J Ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 27.01.2021 kuni

põhinõude tasumiseni.

5. Jätta Osaühingu Aktiva Finants menetluskulud 86% ulatuses J I kanda ja J I

menetluskulud 14% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda.

6. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

osaliselt.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 535 eurot

(sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 360 eurot).

8. Jätta J I menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

9. Mõista J Ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitisena välja 460,10

eurot.

10. Mõista J Ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

11. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 16.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J Ilt 977,46 euro saamiseks. Kohus tegi 05.08.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas dokumente kätte

toimetada aadressil xxxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu ja e-posti

aadressidele xxxx, xxxx, xxxx ning xxxx saadetud teavitustele kostja ei ole vastanud.

Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoht vaid linnaosa täpsusega. Kinnistusraamatu

andmetel on xxxx korteriomanik kostja ema. Kohtul ei õnnestunud kostja emaga kontakti saada,

et aadressi õigsust kontrollida. Vastuseks maksekäsuosakonna järelepärimisele vastas Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuur 16.12.2020, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus

puuduvad andmed kostja praeguse viibimiskoha kohta.

2. Pärnu Maakohtu 23.12.2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja avaldaja nõue

anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Harju Maakohtu 23.12.2020 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 26.01.2021 hagiavalduse,

mida täiendas 15.02.2021. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 665,55 eurot,

sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 121,08 eurot ja viivise

põhinõudelt alates 27.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud, sh

riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ning mõista kostjalt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis hagi

16.02.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile

21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

4. Kohus üritas hagiavaldust ja asja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada

aadressil xxxx, kuid dokumendid tagastati märkega „ei ela/asu aadressil“. Aadressilt xxxx

tagastati menetlusdokumendid hoiutähtaja möödumisel. Samuti üritas kohus dokumente kätte

toimetada e-posti aadressidel xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, kuid tulemusteta. Politsei- ja

Piirivalveametil puuduvad andmed kostja asukoha kohta. Tallinna Linnakantselei andmetel on

kostja telefoninumber xxxx ja e-posti aadress xxxx. Kohtuistungi sekretär helistas 18.03.2021

kostjale telefoninumbritel xxxx, xxxx ja xxxx, kuid tulemuseta. Kohus ei ole kostjaga kontakti

saanud.

5. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja elu- või asukoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1

kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte

toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS

sätestatud viisil.

6. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte

avalikult. Teadaanne avaldati 15.04.2021 ja menetlusdokumendid loetakse TsMS § 317 lg 5

alusel kostjale kättetoimetatuks 01.05.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale

antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 24.05.2021. Kostja ei ole

käesolevaks ajaks vastust esitanud.

7. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

8. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlg 665,55 eurot, mis sisaldab mh käsitlustasu

100 eurot. Hageja selgituste kohaselt tuleneb käsitlustasu tasumise kohustus osamaksetega vara

müügilepingute tingimustest, mille järgi, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi

poolse rikkumise tõttu, on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste

katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksetega korraga tasumist.

Hageja leiab, et kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu,

tuleb kostjal tasuda käsitlustasu.

9. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi,

on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei

ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

10. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kohtu hinnangul vastab kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud leping tarbijakrediidilepingu

nõuetele, kuna Elisa Eesti AS on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kes andis

eraisikust tarbijale krediiti mobiiltelefoni ostmiseks. Hageja poolt nõutavat käsitlustasu tuleb

hinnata kui leppetrahvi VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Elisa Eesti AS nõudis kostjalt leppetrahvi

põhjusel, et ta rikkus lepingut ja tal tekkis võlg Elisa Eesti AS ees.

11. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi

kokkulepe on tühine. Tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib

ammendavalt VÕS § 415 lg 1, mis ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral

täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Viidatud säte näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju

hüvitamist. VÕS § 421 esimese lause kohaselt on võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jaos

sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Samuti võib tarbijakrediidilepingu

tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p

5 ja § 44 järgi (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsus 3-2-1-120-08 p 15).

12. Kuigi hageja märgib hagis mh, et Elisa Eesti AS-l on õigus käsitlustasu nõuda lepingu

lõpetamisega seotud kulutuste katteks, ei ole hageja oma nõuet selliste asjaoludega põhistanud.

Hageja ei ole esile toonud, et tal tekkisid lepingu lõpetamisega seoses kulud. Hagiavalduse

kohaselt nõuab hageja käsitlustasu, kuna Elisa Eesti AS ütles lepingu üles võlgnevuse tõttu.

Seega ei ole tegemist kahju hüvitamise nõudega, vaid kostjale lepingu rikkumisest tulenevalt

määratud leppetrahviga. Juhindudes VÕS § 415 lg 1 ja § 421 on kohus seisukohal, et kostja ja

Elisa Eesti AS vahel 15.06.2018 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 7298821

lepingutingimus, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse

rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste

katteks käsitlustasu, on tühine. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude

kostja vastu 565,55 euro ulatuses (665,55 - 100). Hagi jääb 100 euro ulatuses rahuldamata.

13. Kuna kohus jätab hageja põhivõla nõude osaliselt rahuldamata, ei ole täies ulatuses

põhjendatud ka hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivisenõue ajavahemiku eest 19.10.2018 kuni 26.01.2021

viivisemääraga 8% aastas on 102,88 eurot ((8% ÷ 365) × 565,55 eurot × 830 päeva). Hageja

sissenõutavaks muutunud viivisenõue jääb 18,2 euro (121,08 – 102,88) ulatuses rahuldamata.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse ligikaudu 85,7% ulatuses (708,43 eurot 826,63

eurost, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 86%

ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 14% ulatuses hageja kanda. Muud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

15. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 655 eurot, sh riigilõiv 175 eurot

ja hageja õigusabikulu 480 eurot (4 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas käesolevas

tsiviilasjas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja.

16. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt

ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahuga.

17. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 360 euro ulatuses. Kohus arvestab

hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 90 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja

hageja esindaja kvalifikatsiooni. Esindaja poolt menetluses tehtud toimingud on olnud hageja

õiguste kaitsmiseks vajalikud. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on

hageja põhjendatud menetluskulud kokku 535 eurot, so riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 360

eurot (käibemaksuta). Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud,

kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.

18. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks

välja mõista 460,10 eurot (86% 535 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

19. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik