2-20-18609/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. juuni 2021

Tsiviilasja number

2-20-18609

Tsiviilasi

ARKAADIA HALDUSE AS avaldus korteriühistu Valga

Pikk 20 otsuste tühisuse tuvastamiseks ja registrikande

parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. aprilli 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ARKAADIA HALDUSE AS määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): ARKAADIA HALDUSE

AS (registrikood 10257154), esindaja Priit Alpere

Puudutatud isik: korteriühistu Valga Pikk 20 (registrikood

80093731), esindaja Stefani Isotamm

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ARKAADIA HALDUSE AS määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 27. aprilli 2021 määrus

menetluskulude jaotuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud korteriühistu Valga Pikk 20 kanda.

4. Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Rahuldada avaldus.

4.2. Tunnistada, et korteriühistu Valga Pikk 20 (registrikood

80093731) 29. septembri 2020 kordusüldkoosoleku ja 29.

septembri 2020 üldkoosoleku otsused on tühised.

4.3. Jaotada menetluskulud ja jätta need korteriühistu Valga

Pikk 20 kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

4.4. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

4.5. Määruse jõustumisel edastada see Tartu Maakohtu

registriosakonnale

korteriühistute

registris

kande

parandamiseks, millega kustutatakse korteriühistu Valga

Pikk 20 juhatuse liikmete kohta 8. oktoobril 2020 kinnitatud

muutmiskanne.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud korteriühistu Valga

Pikk 20 kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. ARKAADIA HALDUSE AS (avaldaja) esitas 17. detsembril 2020 avalduse Valga Pikk 20

korteriühistu (puudutatud isik; edaspidi korteriühistu) 29. septembri 2020 üldkoosoleku ja

kordusüldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

ja

registrikande

parandamiseks.

Menetluskulud palus avaldaja jätta korteriühistu kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Avaldajale kuulus Pikk tn 20, Valga linn hoones mitteeluruum. 29. septembril 2020 toimusid

korteriomanike üldkoosolekud, mille kokku kutsumise korda rikuti avaldaja hinnangul oluliselt,

seejuures rikuti üheaegselt mitut seaduse nõuet ning avaldaja otsuseid heaks ei kiitnud.

Koosolekutel tehtud otsused olid korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 kohaselt

tühised.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 27. aprilli 2021 määrusega avalduse ning tunnistas, et korteriühistu

29. septembri 2020 üldkoosoleku ja 29. septembri 2020 kordusüldkoosoleku otsused olid tühised.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel poolte endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt oli menetluskulude poolte endi kanda jätmine antud asjas õiglane.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud

korteriühistu kanda.

Määruskaebuse

kohaselt

kohaldas

maakohus

menetluskulude

jaotamisel

ebaõigesti

TsMS § 172 lg-t 1 ning rikkus oluliselt TsMS § 465 lg 2 p-i 8. TsMS § 172 lg 1 kohaldamine on

kohtu diskretsioonotsus, mis peab TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt olema põhjendatud. Maakohus

jättis menetluskulusid jaotades olulised asjaolud kaalumata ning ei põhjendanud ega selgitanud,

miks oli praeguses asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Vajaduse kohtusse pöördumiseks tingis korteriühistu tegevus, kes eiras korteriomanike

üldkoosolekute kokku kutsumisel seaduses sätestatud nõudeid. Ilma kohtuvaidluseta ei saanud

avaldaja oma õigusi kaitsta. Kuna asja lahendamisel tuvastas maakohus avalduse põhjendatuse

ja rahuldas avaldaja põhinõude, olnuks õiglane jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta

menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18 ja 7. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359). Seega tuli

menetluskulude poolte endi kanda jätmist maakohtul täiendavalt põhjendada, tuues esile

üldjuhust erineva menetluskulude jaotuse tinginud asjaolud. Selliseid asjaolusid ei esinenud.

Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

4. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätmist. Maakohus

ei ole õigusnormide kohaldamisega eksinud. Kuivõrd asjas tehti lahend avaldaja kasuks, oli

menetluskulude osaliselt avaldaja kanda jätmine TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi

põhjendatud. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule õiguse jaotada menetluskulud vastavalt

sellele, kuidas asjaolusid arvestades tundub õiglane. Riigikohtu lahendite puhul tuleb silmas

pidada, et Riigikohus ei ole seadusandja, vaid ainult seaduse tõlgendaja. Põhiseaduse §-st 146

tulenevalt peab kohus õiguse mõistmisel lähtuma eelkõige kehtivast seadusandlusest, mitte

Riigikohtu seisukohtadest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse

resolutsiooni p 3) tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab

menetluskulud täies ulatuses korteriühistu kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659

esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu

määruse resolutsiooni p 3). Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on

TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

7. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult TMS § 172 lg 1 teise lause

tähelepanuta ning menetluskulud tuleb jätta korteriühistu kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on

avaldaja poolt määruskaebuses esitatud etteheited põhjendatud.

TsMS § 172 lg-st 1 tuleneb kohtule ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus menetluskulude

jaotamisel. Õige on ka avaldaja viide, et diskretsiooniotsus peab TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt

olema põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus praegusel juhul diskretsiooni piire

ületanud ning rikkunud seadusest tulenevat põhjendamiskohustust.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda põhjendades seda õiglusega. On tõsi, et

menetluskulude jaotamisel peaks peamiseks lähtekohaks kulude jaotamisel olema just õigluse

põhimõte ning eeltoodust tuleb kohtul lähtuda (Riigikohtu 11. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-87-14, p 29), ent õiglus kui selline ei saa olla põhjendus omaette. Määruses, mille peale saab

esitada määruskaebuse, tuleb esitada põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.

Praegusel juhul on maakohus jätnud menetluskulude jaotuse täielikult põhjendamata ning

järelduseni jõudmist pole võimalik jälgida. Seega pole määrus menetluskulude jaotuse osas

ringkonnakohtule ka kontrollitav. Eeltoodust tulenevalt ei vasta maakohtu määrus

menetluskulude jaotuse osas TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud nõuetele.

8. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine pole ka õiglane.

Vastuseks korteriühistule märgib ringkonnakohus esmalt, et TsMS § 172 lg 1 esimest lauset,

mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, tuleks

vaadata eelkõige selliste hagita menetluste kontekstis, kus peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei

ole (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kuivõrd käesolevas asjas

on menetlusosalisteks avaldaja ja korteriühistu, pole tuginemine TsMS § 172 lg 1 esimesele

lausele hetkel asjakohane.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et menetluskulude jaotamisel tuleb praegusel juhul

kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. Sellest sättest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb

mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ka on ringkonnakohtu arvates

põhjendatud määruskaebuses toodud seisukoht, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses

on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus

leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada (Riigikohtu 2. juuni 2008

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Maakohus tuvastas korteriühistu üldkoosoleku ja

kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse ning avaldaja saavutas avaldusega taotletud eesmärgi.

Seetõttu on põhjendatud väita, et kohtulahend on tehtud korteriühistu kahjuks. Maakohus ei

põhjendanud, miks kohus pidas õiglaseks mitte jätta menetluskulusid avaldaja vastaspoole ehk

korteriühistu kanda.

9. Eelmärgitut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta maakohtu menetluses

kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel korteriühistu kanda.

10. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse, tuleb ka määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi jätta korteriühistu kanda. Tulenevalt

TsMS § 174 lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks. Menetluskulude rahalise

suuruse, sh määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude suuruse, määrab kindlaks

maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke