4-21-1293/36 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-21-1293

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2021. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-21-1293 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Gerda Raidla Väärteoasi F.S kaebus Keskkonnaameti 15.03.2021.a otsuse väärteoasja tühistamiseks s nr 940021000003 tema karistamises

Kalapüügiseaduse § 85 lg 1 järgi Menetlusosalised Kaebuse esitaja F.S , isikukood XXX, Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet, asukoht Roheline

64 Pärnu linn Pärnu maakond, e-post: valve@kki.ee, esindaja Väino Vaidla RESOLUTSIOON

1. Jätta F.S kaebus rahuldamata.

2. Muuta Keskkonnaameti 15.03.2021. a otsust rteoasjas 940021000003 vää karistuse täitmise osas – määrata rahatrahvi 348 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 6 kuu jooksul, tasudes igakuiselt osamakse kuu

10. kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks, järgnevad 5 osamakset järgnevate kuude 10. kuupäevaks. Osamakse suurus 58 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 15.03.2021 väärteootsuses nr näidatud arvele, märkides viitenumbri 940021000003 2200030399. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui F.S järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

3. Jätta rahuldamata F.S-i taotlus hüvitada sundtoomisega tekitatud ühe tööpäeva majanduslik kahju .

4. Väärteoasja juures jätta väärteoasja toimikusse. mälukaardil olev salvestis

5. Edastada kohtuotsus F.S-ile ja Keskkonnaametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

4-21-1293

Kaevatav otsus. Keskkonnaameti 15.03 940021000003 .2021 otsusega väärteoasjas nr /väärteotoimik, edaspidi VTT, lk 1-4/ karistati F.S-i järgmise rikkumise eest – 03.01.2021 umbes kella

9.40 ajal püüdis F.S harrastuspüü

givahendiga, spinning, Saaremaal Saaremaa vallas K E küla rannikumeres, jõe suudme 1000 meetrises aastaringses keelualas kala. F.S pihl asus E jõe 1000 meetri keelualas 130 meetri kaugusel keeluala välispiirist keeluala suunas. Püüdes kala E jõe suudme 1000 meetri keelualas rikkus F.S kalapüügieeskirja § 22 lg

2 p 4, mille kohaselt aastaringi on keelatud kalapüük kalapüügieeskirja lisas 12 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 1000 m. Kalapüügieeskirja lisa 12 „Vooluveekogud, mille suudmele lähemal kui 1000 m on kalapüük meres keelatud aasta ringi, sealhulgas veekogud, mille suudmealal kehtiv 1.septembrist 31.oktoobrini püügikeeld ka 1500 raadiuses“ hulka kuulub ka jõgi E XXXXXXXX, suudme koordinaatidega XXXXXXXXXXX Kalapüügiseaduse § 71 lg 2 p 1 kohaselt loetakse harrastuskalapüügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kalapüüki keeluajal või keelatud kohas. Väärteo kvalifikatsioon kalapüügiseaduse § 85 lg 1. F.S-i karistati

5 lg 1 alusel rahatrahviga 87 kalapüügiseaduse § 8 trahviühikut, s.o eurot.

Kaebus. 21.03.2021 esitas F.S otsusele kaebuse 2-4/. Kohus Pärnu Maakohtusse /tl jättis kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 26.03.2021 /tl 7/. 23.03.2021 esitas F.S-i kaebuse koos lisaga /tl 8-10/. Kaebaja leiab, et ei vasta tõele, et ta püüdis spinninguga kala keelualas ja tahtlikult. Mõjutus trahvina määrata 87 trahviühikut trahvi on ebanormaalne, see teeb 348 eurot, mis on rohkem kui pool miinimumpalgas t.

Kohtuvälise menetleja seisukoht. 09.04.2021

esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas /tl 12-15/. Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 15.03.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940021000003, millega karistati F.S-i , on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele, selles määratud karistus on proportsionaalne ning otsuse tühistamiseks alus puudub. Väärteoasja on menetletud kõikide nõuete kohaselt. Kohtuväline menet palus jätta kaebuse rahuldamata ja väärteootsuse leja muutmata.

Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja Keskkonnaamet (edaspidi KeA) oma seisukohtade juurde.

Kohtu seisukoht. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus uurib, kas kohtule esitatud tõendid kinnitavad F.S-i poolt talle süüks arvatud teo toimepaenmist. F.S-i -37/, /tl 37-38 J.Haamer /tl 43-45/ , /36pöördel tunnistajate H.Lõbus /, ütlustega s /VTT ündmuskoha vaatlusprotokolliga tl 6-9 / on tõendamist leidnud, et F.S, J.Haamer, H.Lõbus küla rannikul. kohtusid 03.01.2021 kella 09.40 ajal Saaremaal K

Nii F.S kui tunnistajad kinnitasid, et F.S püüdis spinninguga rannikumeres kala, harrastuskalapüügi luba spinninguga kalapüügiks oli tal olemas.

4-21-1293

F.S-i on karistatud selle eest, et ta püüdis kala jõe 1000 meetri keelualas. E

Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 22 lg 1 alusel tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides või selle alusel kehtestatud KPS õigusaktis sä KPS § 9 lg 1 alusel kalapüügieeskirja, mis näeb ette testatud piiranguid. kalapüügikorra kõigil veekogudel, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. KPS § 9 lg 1 p

1 alusel kehtestatakse kalapüügieeskirjaga kalapüügi keeluajad ja – alad ning veekogus kalade püügijärgse hoidmise keeluajad. Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (edaspidi KPE) § 22 lg 2 p 4 on sätestatud, et aasta ringi on keelatud kalapüük lisas 12 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 1000 m, arvestades lõike

3 punktis 10 sätestatud erisusi. KPE lisa 12 „Vooluveekogud, mille suudmele lähemal kui 1000 m on kalapüük meres keelatud aasta ringi, sealhulgas veekogud, mille suudmealal kehtib 1. septembrist 31. oktoobrini püügikeeld ka 1500 m raadiuses“ järgi kuulub sellesse loetellu ka E XXXXXXXXXX jõgi suudme koordinaatidega

Seega kehtis 03.01.2021 E

jõe suudmealal 1000 meetrine püügikeeluala.

F.S on E kaebuses leidnud, et inspektor J.Haamer ütles talle kohapeal, et ta püüdis kala jõe 100 meetrises keelualas, see on J.Haameri poolt seaduse rikkumine. Kohus märgib, et asjaolu, et ametnik võis kohapeal asjaolusid selgitades eksida keeluala suurusega, ei ole menetlusnormi rikkumine. Muuhulgas on rinnakaamera salvestiselt /tl 22

/ kuulda, et ametnik räägib sündmuskohal korduvalt 1000 m keelualast aastaringi. Lisaks märgib kohus, et väärteoasja arutatakse väärteoprotokollis oleva teokirjelduse järgi, kus on F.S-ile ette heidetud harrastuskalapüügivahendiga kala püüdmist E jõe suudme 1000 meetrises aastaringses keelualas.

F.S N rand. Kui selgitas kohtuistungil et 03.01.2021 püüdis kala supelrannas, öeldakse inspektorid kutsusid ta kaldale, selgitasid, et enda teadmata on kalapüügi keelualas. Teab, et E jõe suue on kilomeetri ulatuses kalapüügi keeluala. Seal olid jäljed ja eelmine päev olid seal samas nakkevõrgud, ei pidanud vajalikuks, et peaks otsima hakkama, kas seal on keeluala. Tema meelest N E al ei ole rand jääb jõest väga kaugele, oli poolsaare taga. T mingeid vahendeid, et selgeks teha, kas on väljaspool keeluala. Kalapüügiseadus on harrastuskalapüügil pannud isikule, kes kala püüab, kohustuse järgida õigusaktis sätestatud piiranguid. Kohtuistungil F.S tunnistas, et ta teadis, et E jõe suudmest 1 km ulatuses on kalapüügi keeluala. F.S-i ütlustest tuleneb, et ta kala püüdma asudes ei teinud kindlaks, kas ta on keeluala sees või väljas. Kohus märgib, et viited sellel F.S nägi samas rannikumeres eelmine päev e,

et püügivahendeid, ei vabasta teda ennast kohustusest veenduda enne kala püüdma hakkamist, et ta püüab lubatud kohas. Kohus märgib, et F.S-i väide, et tal ei olnud vahendeid, et kindlaks teha, kas ta asub keelualas või mitte, ei anna talle õigust püüda kala keelualas. Kohus märgib, et õigusaktides on kirjas jõe suudmeala koordinaadid, mida kasutades on E võimalik kindlaks määrata ka 1 km püügikeeluala. Kui F.S seda ei teinud, oleks ta pidanud kala püüdma asudes minema jõe suudmest piisavalt kaugel, et mitte ka eksimusest keelualasse jääda. F.S aga ei püüdnudki kindlaks teha, kas t on keelualas või mitte. a

Tunnistaja J.Haamer avaldas, et on olemas rakendus pump.reach-u.com, kus on looduskaitsealased, s.h ka kalastusalased piirangud ja sealt saab igaüks keelualad selgeks teha. Kohus googeldas

- ja selle tulemusel andis tunnistaja nimetatud

– kalapüügi keelualad lehekül näitas ka jõe keeluala ja selle tingimusi. Googeldades tuli välja ka teisi je, kus E lehekülgi, mille abil kalastajal on võimalik suhteliselt lihtsalt endale selgeks teha keelualad, et järgida püüginõudeid.

4-21-1293

F.S on esitanud kohtule kaartide väljatrükid, millega soovis tõendada, et ei olnud kala püüdmise ajal keelualas. Kohus , 10 olev Maa-ameti kaardid, kus F.S märgib, et tl 4 ad on märkinud teekonna mööda rannajoont jõesuudmest väidetavalt tema asukohani 03.01.2021, ei ole asjakohased, sest punktide määramisel pole F.S kasutanud koordinaate, mis väärteoasjas tema asukoha kohta on olemas. F.S kinnitas kohtus, et oma asukoha kaartidel on märkinud mälu järgi.

F.S on esitanud kohtule fotod /tl 33-35/, millel on veekogu ääres olevad märgistused kalapüügi keeluala kohta ja heitis ette, et kohas, kus tema kala püüdis, sellist märgistust ei olnud. Kohus märgib, et õigusaktid ei ole kehtestanud nõuet, et kalapüügi keelualad peavad olema märgistatud, vastupidi KPS § 22 lg 1 kohustab isikut ennast järgima õigusaktidega sätestatud piiranguid.

F.S ratud koordinaadid, kus kaldal avaldas kohtuistungil, et inspektori poolt mää kohtusid, ei vasta tegelikkusele, telefoniga mõõtes võib siss la mõõteviga. e l tu

Tunnistaja J.Haamer selgitas kohtuistungil, et kui F.S veest välja tuli, määras tema kohapeal koordinaadid, kus F.S-iga kohtusid, need on kirjas sündmuskoha vaatlusprotokollis. Seda kinnitas ka . tunnistaja H.Lõbus Rinnakaamera salvestis - alates 3.20 hakkab ametnik määrama asukohta ja 5.01 näitab ametnik F.S-ile kaarti ja küsib, kas löövad asukoha lukku. Tunnistaja J.Haamer esitas kohtule mille

, GPS koordinaatide määramise kuvatõmmise kohaselt fikseeris ta 03.01.2021 kella 9.53 ajal O.Philiga kohtumise koordinaatideks XXXXXXXXXXXX/tl 47/. Sündmuskoha vaatlusprotokollis kü /VTT 6-9/ on tuvastatud, et K tl la rannikumeres kahlamispükstega meesterahvas püüab spinninguga kala. Meesterahvas väljub rannikumerest kõige otsemat teed rannikule, koordinaatide XXXXXXXXXXXXXXX l Tunnistaja J.Haameri ta F.S-iga rannikul kohtumiskoha sõnade kohaselt määras KeA OPKKI rakendusega, mis on tal telefoni alla laetud. Asukoha rakenduses on ära määratud keeluala piirid, sisuliselt on võimalik koha peal näha, kas püügivahend või isik või isikud asuvad keelualas või mitte. jõu suudmele on määratud kalapüügi eeskirja järgsed E koordinaadid, need on kantud äppi ja sealt valides annab võimaluse 1000 m keeluala märkimiseks kaardile. Kohus selleks, et kontrollida F.S-i väidet, et keskkonnaametniku poolt nende kohtumiskoha koordinaatide määramis l võis tekkida viga, sõitis sündmuskohale e koos F.S-i, tunnistaja J.Haa , kus teostas meri ja kohtuvälise menetleja esindajaga ütluste seostamist olustikuga. Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt näitas sündmuskohta jõudes /tl 48- / J.Haamer asukohta, kus kaldal 03.01.2021 F.S-iga kohtusid. F.S ütles, et ta ei mäleta, kas see on see koht, kus keskkonnaametnikega kohtus, asukohta täpsustada ei osanud. F.S ja kohtunik Piia Jaaksoo positsioneerisid oma telefonidega asukoha. Kohtuniku koordinaadid: XXXXXXXXX /tl 54/. F.S-i koordinaadid: XXXXXXXXXX 27.05.2021 kella 12.33 ajal, ütluste ja olustiku seostamise menetlustoimingu ajal, fikseeris J.Haamer GPS koordinaatideks XXXXXXXXXXXXXXX /tl 51/. Need on samad koordinaadid, mis ta fikseeris ka 03.01.2021 kohtudes kaldal F.S-iga. J.Haamer selgitas sündmuskohal ja esitas kohtule sündmuskohal tehtud kuvatõmmised /tl 50-53 - a ja / tarkvara dattel.ee näitab asukoht , mis ta koordinaatidega määras näha on keeluala välispiir, mis on kohtumispaigast 113 m kaugusel. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et F.S ja keskkonnaametnikud kohtusid 03.01.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollis näidatud kohas.

4-21-1293

F.S selgitas, et koht, kus inspektoritega kohtus, seal ei püüdnud kala, kala püüdes ei olnud keelualas

, tema asukoht, mis on kirjas, määrati kui ta kaldale jõudis. Riigikohus on 21.03.2018.a otsuses nr 4-17-3969 öelnud, et analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud (p 7). Ka kuriteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus sõltub konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (p 7.2). Kohus peab kindlaks tegema, mil määral erineb tuvastatud aeg või koht teokirjelduses märgitust, ja seejärel kontrollima, kas vastav muudatus mõjutab konkreetses asjas karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust ning toimepandud teo koosseisupärasust või takistab kaitseõiguse teostamist (p 8.1). Väärteoprotokollis ja väärteootsuses püüdis

/VTT tl 22-24, 1-4 on teokirjeldus - F.S / harrastuspüügivahendiga, spinning, Saaremaal Saaremaa vallas küla rannikumeres, jõe K E suudme 1000 meetrises aastaringses keelualas kala. F.S asus E jõe 1000 meetri keelualas

130 meetri kaugusel

keeluala välispiirist keeluala suunas. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ja skeemil /VTT tl 6-7, 9/ on kirjas, keeluala et parempoolses nurgas on märgitud F.S-i asukoht kontrollimise hetkel ja vahemaa keeluala välispiirini 103 meetrit. Kohtuväline menetleja palus lugeda väärteoprotokollis ja väärteootsuse teokirjelduses sisalduva „130 meetrit keeluala välispiirist“ kirjaveaks, õige on sündmuskoha vaatluse protokollis olev 103 meetrit /tl 38/. Kohus teokirjelduses märgib, et käesolevas väärteoasjas ei ole märgitud F.S-i kaugust keeluala välispiirist kala püüdis äärteoprotokollis ja otsuse märgitud 103 meetrit , kus ta . V s keeluala välispiirist ei olnud kala püüdmise koht. Küll aga on teokirjelduses järgmine etteheide - F.S E e suudme 1000 meetrises aastaringses keelualas. Kohus püüdis kala jõ märgib, et KPS § 22 lg 2 p 4 ei sätesta 1000 meetrises keelualas erinevaid piirkondi ja KPS § 85 lg 1 sätestab väärteona kalapüügi keelatud alal. Seega F.S-ile süüks arvatava teo objektiivne külg ei sõltu sellest kui kaugel keeluala piirist seespool isik keelualal asus. Teo objektiivse külje tuvastamiseks on vaja tõendada, et isik püüdis kala keeluala.

Tunnistaja J.Haamer selgitas, et F.S-i asukoha määras rannikul, kuna ta tuli otseteed rannikule, ta oli rannikust hinnanguliselt 30-40 m merest, kus ta oma kalda lähima nurgani, spinningut loopis. See vahemaa, mis oli F.S-ist rannikuni ei olnud niivõrd suur, et see kardinaalselt võiks erineda sellest, et ta võiks olla keelualast väljas. Hindas, et ta oli keelualas sees, kui ta spinninguga liikus, sest ta liikus ka ajal kui nad teda nägid ja kuni temani jõudsid (nende kohtade vahemaa u 70 meetrit), keeluala piiri suunas väljapoole. Tunnistaja Hendrik Lõbus selgitas, et isik oli 30-40 m kaugusel meres ja ta tuli rannikule. Ütluste olustikuga seostamisel et nägid F.S-i kui hakkasid

/tl 48-49/ selgitas J.Haamer, auto juurest liikuma, F.S liikus spinningut loopides keeluala sel ajal kui välispiiri suunas nemad tema poole liikusid, oli seljaga nende poole. Kohus hindas kohapeal, et auto oli F.S-i hilisemast kaldal fikseeritud asukohast u 100 meetri kaugusel. Sündmuskoha vaatlusega jõe suudme poole /VTT tl 6-9/ on fikseeritud, et isik on seljaga E ja liigub N ranna poole. Isik liigub hetkest kui saab käsu merest välja tulla, kõige otsemat teed rannikule, kus tema koht fikseeritakse, mis on 103 meetrit keeluala välispiirist sissepoole. Kohus leiab, et las. eelkirjeldatu näitab kokkulangevalt, et F.S oli kala püüdes keelua F.S püüdis kala piirkonnas, mis on märgitud sündmuskoha vaatluse protokollis.

4-21-1293

Tunnistajad nägid, et F.S liikus kala püüdes keeluala välispiiri poole. Kohas kus F.S tuli kaldale, jäi keeluala välispiirini 103 meetrit. Tunnistajad kinnitavad, et kui andsid F.S-ile käsu merest välja tulla, oli ta kaldast ca 30-40 meetri kaugusel ja tuli otsejoones kaldale. Kohus leiab, et kuna F.S-i ja inspektorite kohtumiskoht on 100 meetrit keelualas ja F.S oli eelnevalt kala püüdes veel kaugemal keelualas, liikudes keeluala välispiiri suunas, ei jäta see võimalust kahtluseks, et F.S võis kala püüdes keelualast väljaspool olla. Kohus märgib, et väärteoasja menetledes tuleb püüda teo asjaolud võimalikult täpselt kindlaks teha. Teisalt märgib kohus, et käesoleval juhul ei ole osutunud vajalikuks, et F.S-i asukoht kala püüdmisel meetri täpsusega kindlaks teha. F.S-ile arvatakse süüks jõe E suudmes 1000 m aastaringses keelualas kala püüdmist ja F.S-ile oli see aru saadav. F.S-il on olnud võimalus esitada kohtule põhjendusi, mis toetaksid tema seisukohti ja tõendaksid, et ta ei püüdnud kala keelualas, kuid ta ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud. Pigem tuleneb F.S-i ütlustest, et ta ei teinud kindlaks enne kalapüügi alustamist, kas ta on keelualas, kuigi teadis, et E

jõe suudmeala on keeluala.

Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et F.S on toime pannud väärteootsuses kirjeldatud teo –

03.01.2021 püüdis püügivahendiga, harrastuskala spinning, kala E jõe suudme 1000 meetrises aastaringses keelualas, millega rikkus KPE § poolt toime pandud tegu täidab

22 lg 2 p 4. F.S-i KPS § 85 lg 1 sätestatud

väärteokoosseisu objektiivse külje.

Kohus leiab, et F.S rteo toime F.S pani talle süüks arvatud vää kaudse tahtlusega. ütles kohtuistungil, et oli teadlik, et on kalapüügi keelualad, kus ei tohi kalastada, kuid tema meelest jäi jõest väga kaugele, kuid see osutus valeks. Seda teadis, et jõe N rand E E suudmealas kilomeeter . on püügikeeluala Ütles, et tal ei olnud vahendeid, millega mõõta, kas on keelualast väljas, ei veendunud selles. Kohus leiab, et F.S ei võtnud midagi ette, et olla kindel, et ta ei ole keelualas, seega pidas ta võimalikuks, et püüab kala keelualal. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et F.S on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises teo süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus on seisukohal, et kohtus F.S-i uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et poolt toime pandud tegu vastab

KPS § 85 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on karistuse mõistmine toimunud vasta

valt karistuse mõistmise alustele. KPS § 85 lg 1 näeb ka

00 trahviühikut.

ristusena ette rahatrahvi kuni 3

Kohtuväline menetleja on trahviühikut s.o F.S-i karistanud rahatrahviga 87

348 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mi F.S-i puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et F.S-i süü ei ole suur, F.S ei tekitanud oma teoga keskkonnale kahju, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, rikutud on ühte KPS normi.

4-21-1293

Kohtuväline süüd suurendava asjaoluna tu menetleja on leidnud, et leb arvestada, et F.S pani kalapüügiseaduse § 85 lg 1 rikkumise toime kavatsetult. Lisaks on kalapüügiseaduse § 71 lg 2 p 1 tähenduses toime pandud tõsine rikkumine. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et F.S pani teo toime kavatsetult. Kohtuvälise menetleja otsusest ei ole aru saada, kuidas sellise järelduseni on jõutud, põhjendused puuduvad. Kohus tuvastas eespool, et F.S pani teo toime kaudse tahtlusega. Süüd vähendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et F.S-il puuduvad kehtivad karistused keskkonnaalaste süütegude toimepanemisel. Selle seisukohaga kohus nõustub. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri ja üldpreventiivse eesmärgiga. -

Karistusregistri teatis /VTT tl 10/ itab F.S-il kehtivat kriminaalkaristust, kuid see on nä teiseliigilise õigusrikkumise eest. Reeglid kalapüügi kohta on kehtestatud, et tagada kalavarude kaitse ja säästlik kasutamine, mis on kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Rikkudes kehtestatud kalapüüginorme, näitab isik, et ta juhindub eelkõige isiklikest huvidest. Karistus peab andma selge signaali, et kalapüüginormide rikkumine ei ole aktsepteeritav. Kuigi kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja poolt otsuses esitatud karistuse määramise põhjendustega, t kohtuvälise menetleja poolt määratud leiab kohus, e F.S-ile karistus, mis on valla karistuse keskmise määra ja vähem kui 1/3 karistuse maksimaalmäärast, vastab kohtu poolt tuvastatud karistuse mõistmise alustele. Seega jätab kohus F.S-ile mõistetud karistuse muutmata.

F.S on leidnud, et karistus on ebanormaalne, sest on rohkem kui pool miinimumpalgast. F.S kohtule oma palgaandmeid ei ole esitanud. KarS § 56, mis sätestab karistuse mõistmise alused, ei seo mõistetavat karistust miinimumpalgaga ega isiku palgaga. KarS § 66 lg 2 lubab kohtul mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus selleks, et F.S ei satuks trahvi korraga tasudes raskesse majanduslikku olukorda, määrab trahvi 348 eurot tasumisele ositi 6 kuu jooksul igakuise osamaksena 58 eurot.

Väärteoasja juures on keskkonnaametniku J.Haameri rinnakaamera salvestis, mälukaardil mis jätta VTMS § 2, KrMS § 126 lg 5, lg 3 p 1 alusel väärteoasja toimikusse.

Kahju hüvitamise taotlus F.S avaldas, et menetluse lõpetamiseks kasutas J.Haamer sundtoomist, politseinikud panid ta 16 tunniks Kuressaare politseijaoskonda. Sellega tekitati talle ühe tööpäeva ulatuses majanduslikku kahju kuna ei saanud tööle minna. 03.01.2021 anti F.S-ile kutse /VTT tl 5/ kohustades teda ilmuma 11.01.2021 kell 15.00 väärteoasjas KPS § 85 lg 1 Tallina tänav 22 Kuressaare aadressil Keskkonnainspektsiooni büroosse. Sama kutsega hoiatati teda ka sellest, et ilmumata jätmisel võidakse VTMS § 43 lg 3 kohaldada sundtoomist. F.S keeldus kutset vastu võtmast. Kutse edastamine F.S-ile on näha ka ametniku vormikaamera salvestisel. Teise kutse kohaselt o F.S kohustatud ilmuma Keskkonnaametisse 05.02.2021 ja kutses li on samuti hoiatatud ilmumata jä kätte tmisel sundtoomisega /VTT tl 13/. Kutse sai F.S

01.02.2021 /VTT tl 14/. 08.02.2021 on Keskkonnaamet koostanud sundtoomise määruse F.S-i suhtes, kuna ta ei ole kutsete peale ilmunud /VTT tl 14-15/. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise KHS) seaduse (S § 7 järgi kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise

4-21-1293

kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kohus ei ole tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusõiguse rikkumist, VTMS § 43 lg 3 lubab isiku suhtes, kes on kutse kätte saanud ja jäänud kohtuvälise menetleja juurde ilmumata, kohaldada sundtoomist. Lisaks sätestab SKHS § 8 p 2, et isikul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, kui ta põhjustas kahju kaasa toonud meetme kohaldamise tahtlikult või ettevaatamatult, sealhulgas hoidus menetlusest kõrvale. F.S, mitte ilmudes kutsete peale menetleja juurde, hoidus men etlusest kõrvale. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata F.S-i taotluse hüvitada

sundtoomisega tekitatud ühe tööpäeva majanduslik kahju.

J F.S-i kaebuse Keskkonnainspektsiooni uhindudes VTMS § 132 p jätab kohus 15.03 940021000003 rahuldamata. Kohus teeb .2021. a otsusele väärteoasjas nr karistuse täitmise osas uue otsuse, mis ei raskenda F.S-i olukorda, määrates rahatrahvi tasumisele ositi 6 kuu jooksul.

Otsuse tegemisel juhindub kohus lg 1, VTMS KPS § 85 lg 1, KarS § 56 SKHS § 7, § 8 p 2, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik