4-10-1948/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-1948 (2390.09.001775) Otsuse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Mart Reino Kersti Särgava Kohtuväline menetleja

Kaitsja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonna ülemkonstaabel Mihkel Karjamaa

Vandeadvokaat Toomas Liiva Väärteo asi R R kaebus Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonna 07. juuni 2010. a otsusele väärteoasjas nr 2390.09.001775 süüdistuses LS § 74 1 lg 2 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 22. juuli 2010.a Menetlusalune isik R R – sündinud *’ *, *, * kodanik, IK *, *, ülalpeetavaid *, haridus *, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON 1. Tühistada Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonna 07. juuni 2010. a otsus väärteoasjas nr 2390.09.001775 2. Lõpetada menetlus R R süüdistuses LS § 74 1 lg 2 järgi tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaevatava otsusega karistati R R LS § 74 1 lg 2 alusel rahatrahviga 231 trahviühiku ulatuses 13 860.- krooni suuruses summas, kuna tema juhtis 28. juulil 2009. a kella 21.50 paiku Hiiumaal Kõrgessaare vallas Kurisu külas mootorsõidukit MB-190, riikliku registreerimismärgiga * *, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, isikuna kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 12. märtsil 2009. a ja kõrvaldamise alus ei ole ära langenud.

R R karistusega ei nõustu. Kohtuväline menetleja on tema suhtes otsuse tegemisel väljunud väärteoprotokolli piiridest. Kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 87 sätteid, motiveerides oma otsust episoodidega, milliseid ei ole väärteoprotokollis kajastatud. Otsuses märgitakse, et R R pani seaduserikkumise toime 28. juulil 2009. a kella 21.50 paiku, samas kui väärteoprotokollis on väärteo toimumise ajaks märgitud 28. juuli 2010. a kell 21.10. Seega ei lange väärteoprotokollis kokku ei kuupäev ega kellaaeg.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-52-08 märkinud, et VTMS § 87 sätete kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis märgitud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Väärteoprotokolli piiridest väljumise on väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on toime pannud väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid on lisaks kohtule siduvad ka väärteootsust tegevale kohtuvälisele menetlejale.

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS § 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see menetlusalusele isikule VTMS § 70 alusel teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole. Riigikohus on analoogilist seisukohta korranud veel lahendites 3-1-1-38-07, 3-1-1-8-09, 3-1- 1-54-09 ja mitmes teiseski.

Kaebuse esitaja arvates on kohtuväline menetleja jätnud uurimata ka olulised tõendid. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole märgitud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 kohaselt hindab menetleja tõendeid nende kogumis ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. R R süüdistusasjas on aga kohtuväline menetleja süüdimõistva otsuse tegemisel lähtunud üksnes E. P. ütlustest nagu oleks menetlusalune isik 28. juulil 2009. a juhtinud temalt ostetavat Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast.

sõiduautot MB-190. R R enda ütlusi ei ole otsuses analüüsitud, mis näitab, et kohtuvälisel menetlejal on E. P. ütluste kui tõendi osas ette kindlaksmääratud jõud.

KOHTU SEISUKOHT

Maakohus uuris kõiki väärteoasja tehisolusid ja tuvastas, et kohtuväline menetleja on R R suhtes otsuse tegemisel väljunud väärteoprotokolli piiridest. Kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 87 sätteid, motiveerides oma otsust episoodidega, milliseid ei ole väärteoprotokollis kajastatud. Otsuses märgitakse, et R R pani seaduserikkumise toime 28. juulil 2009. a kella 21.50 paiku, samas kui väärteoprotokollis on väärteo toimumise ajaks märgitud 28. juuli 2010. a kell 21.10. Seega ei lange väärteoprotokollis kokku ei kuupäev ega kellaaeg. Kohtuväline menetleja on küll väärteoprotokolli originaalis parandanud aasta arvu „2009“ aasta arvuks „2010“, kuid ei ole seda menetlusalusele isikule tutvustanud. Väärteoprotokollis ja otsuses ei klapi ka kellaajad, mis omakorda välistab R R’le selles asjas karistuse mõistmise.

Peale selle kuulas kohus üle käesolevas asjas tähtsust omavad tunnistajad E. P., K. S. ja T. T.

E. P. tunnistas, et pani ajalehte kuulutuse oma surnud elukaaslasele kuulunud sõiduauto MB- 190 müügiks ning sellele reageeris R R. Viimane saabus neli päeva enne tema 31. juulil 2009. a olnud juubelisünnipäeva koos kahe noormehega ning vaatas sõiduki üle ja soovis seda osta. Kohtus vastab tunnistaja, et autoga proovisõit tehti ja see võis olla 26. või 27. juulil 2009. a. 28. juuli kohta ei maini tunnistaja kohtus midagi. Auto tegelik ostmine toimus aga kindlalt 31. juulil 2009. a , sest R R saabus siis kui E. P. oma sünnipäevalilli vaasi pani.

Tunnistaja K. S. ütluste kohaselt käis ta 2009. a juulis, kuupäeva ei mäleta, koos R R, T. T. ja E. P. kuskil Kõrgessaare valla külas sõiduautot Mercedes vaatamas. Mingit proovisõitu selle autoga keegi ei teinud ja R R oli selle auto millalgi nädalaid hiljem ära ostnud. Siis tunnistaja kaasas ei olnud.

Tunnistaja T. T. kohtus antud ütluste kohaselt käis ta samuti Kõrgessaare vallas koos R R’ga üht Mercedes sõiduautot vaatamas. Tema arvates oli see hoopis juuni lõpus ning nendega olid kaasas veel K. S. ja E. P., kes juhtis ka sõiduautot Audi, millega Kõrgessaare valda sõideti. Tunnistaja ei ole küll näinud, et R R või keegi teine oleks Mercedesega proovisõitu teinud.

Seega ei selgu kohtus kättesaadavaks osutunud tõenditest, et R R oleks üldse eelmisel aastal juhtinud sõiduautot MB-190, riikliku registreerimismärgiga * *. E. P. ütlused on vastuolulised ning neid tõendina kasutada ei ole võimalik. Ammugi ei saanud R R juhtida eelpoolnimetatud mootorsõidukit kindlasti 28. juulil eelmisel aastal, sest ühegi tunnistaja ütlustes ei ole kohtus sellist kuupäeva mainitud. T. T. sõnul käidi Kurisu külas esimest korda hoopis eelmise aasta juunis, K. S. ütluste kohaselt küll juulis, kuid kuupäeva ei tea. E. P. ütluste kohaselt käis R R tema pool kindlasti 31. juulil ja eelnevalt neli päeva varem, mitte aga 28. juunil. Väärteoprotokollis, mis on R R’le tutvustatud ja mille koopia ta on saanud, on süüdistuse kuupäevaks hoopis 28. juuli 2010. a, mis ei ole veel tänasekski saabunud.

Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt tuleks tema tehtud otsus jõusse jätta, kuid ta ei suuda põhjendada kohtuvälisel menetlusel tehtud vigu ning anda vastuseid, miks tehtud vigu seaduse kohaselt ei kõrvaldatud.

Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et R R seekord LS § 74 1 lg 2 järgi süüdi ei ole ning tema suhtes tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et R R oleks 28. juulis 2009. a juhtinud mootorsõidukit MB-190, mille juhtimiseks tal juhtimisõigus puudus.

Kohtuväline menetleja on tema suhtes otsuse tegemisel väljunud väärteoprotokolli piiridest. Kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 87 sätteid, motiveerides oma otsust episoodidega, milliseid ei ole väärteoprotokollis kajastatud. Otsuses märgitakse, et R R pani seaduserikkumise toime 28. juulil 2009. a kella 21.50 paiku, samas kui väärteoprotokollis on väärteo toimumise ajaks märgitud 28. juuli 2010. a kell 21.10. Seega ei lange väärteoprotokollis kokku ei kuupäev ega kellaaeg.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-52-08 märkinud, et VTMS § 87 sätete kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis märgitud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Väärteoprotokolli piiridest väljumise on väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on toime pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid on lisaks kohtule siduvad ka väärteootsust tegevale kohtuvälisele menetlejale.

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS § 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see menetlusalusele isikule VTMS § 70 alusel teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole. Riigikohus on analoogilist seisukohta korranud veel lahendites 3-1-1-38-07, 3-1-1-8-09, 3-1- 1-54-09 ja mitmes teiseski.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 132-134 ja 155 rahuldab maakohus R R kaebuse, tühistab Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonna 7. juuni 2010. a. otsuse väärteoasjas nr. 2390.09.001775 ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel R R käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu.

/allkiri/ Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik