2-20-2534/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-2534

Kohtuasi

XXi hagi YYi vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.12.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YYi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

693 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

XX

(isikukood

xxxxxxxxxx),

seaduslik esindaja NN

Kostja (apellant): YY (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.12.2020 otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 30.12.2020 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 215 eurot ja jättis elatise võlgnevuse

nõude rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Vastustajal menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-20-2534

2

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 14.02.2020 Harju Maakohtule hagi YYi vastu (täpsustatud 23.03.2020), milles

palub mõista kostjalt alates 14.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise

292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest alates 14.02.2019

kuni 13.02.2020 summas 1895,30 eurot.

2. Hageja vanemad ei ela alates 2006. a koos. Hageja elab emaga Xxxxxxxxxxxs. Kostja tasub

hagejale elatist erinevates summades. 2019. a maksis kostja hagejale 110 eurot kuus. Alates

04.02.2020 maksab kostja hagejale elatist 215 eurot kuus. Kostja ei osale hageja ülalpidamises

muul viisil. Kostja kohtub hagejaga 1–2 tunniks paar korda aastas kui hageja Eestis käib. 2020.

a alguses võttis hageja ema kostjaga ühendust, et suurendada kostja makstava elatise suurust,

kuid kostja keeldus.

3. Perioodil 14.02.2019 kuni 31.12.2019 tuli kostjal tasuda 2835 eurot ja perioodil 01.01.2020

kuni 13.02.2020 418,50 eurot, s.o kokku 3253,50 eurot. Kostja tasus 1155 eurot ja võlgneb

hagejale seega 1895,30 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja palub määrata väljamõistetava igakuise elatise

suuruseks 215 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

5. Hageja esitas oma kulude nimekirja, kuid kulud on tõendamata. Tõendama ei pea ainult kulu

toidule, riietele ja jalatsitele. Hageja jättis märkimata, et saab Xxxxxxxxxxx riigilt igakuist

lapsetoetust. Hageja ema sissetulek on suurem kui kostja sissetulek. Kostjal ei ole võimalik

anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kostja töötab Xxxxxxxxxxx OÜ-s

xxxxxxxxxxxina. Kostja igakuine töötasu on 1200 eurot (bruto). Lisaks teenib kostja üüritulu

aadressil Ümera 28-62, Tallinn asuva korteri välja üürimise eest 500 eurot kuus.

6. Kostja elab oma elukaaslase korteris ja maksab talle ½ esitatud arvetest (märtsis 2020 oli see

113 eurot). Toidukulu on 300 eurot kuus. Kostjal on teine laps, kellele ta maksab igakuise

elatisena 215 eurot. Kostja tasub Xxxxx tn korteri soetamisel võetud laenu tagastamiseks

238,86 eurot kuus (sh varakindlustus) ja sõiduauto liisingmakseid 331,23 eurot kuus (sh

kindlustus). Sõiduauto on vajalik töö tegemiseks.

7. Hageja ema ja kostja sõlmisid 22.01.2008 Tallinnas, Xxxxx x-xx asuva korteriomandi

müügilepingu, mille p 3.4 kohaselt pidi kostja maksma täiendavalt hageja huvides 50 000 Eesti

krooni. Kostja maksis selle hageja ema arvelduskontole. See raha katab hageja tagasiulatuva

elatise nõude. Samuti on kostja maksnud hageja ema arvelduskontole igakuist elatist. Hageja

on ajal, kui ta viibib Eestis, kindlustatud kõige vajalikuga, sh riiete ja jalatsitega. Täiendavalt

kandsid kostja vanemad hageja ema arvelduskontole raha hageja ülalpidamiseks või andsid talle

sularaha.

2-20-2534

3

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise

alates 14.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem,

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus määras kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra ja kohustas kostjat maksma nimetatud elatise iga kuu 10. kuupäevaks

hageja ema arvelduskontole. Elatise võlgnevuse nõude summas 1895,30 eurot jättis maakohus

rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

9. Hagi rahuldamiseks tuleb tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna

hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Hageja soovib elatist seaduses sätestatud

miinimummääras. Selles ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Seaduses

sätestatud miinimummäär on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Selles ulatuses ei ole

lapse vajadusi vaja tõendada.

10. Kostja väide, et hageja kulud transpordile, eluasemele, sidevahenditele ja muud vältimatud

kulud on tõendamata või väiksemad, ei anna seetõttu alust jätta hagi rahuldamata või rahuldada

seda üksnes osaliselt. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mis objektiivselt lükkaksid ümber

seadusest tuleneva lapse vajaduste suuruse eelduse.

11. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest (PKS § 102 lg 2 esimene

lause) ja alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes

mõjuval põhjusel. Kostja tõi esile, et tal on teine laps, kellele ta maksab elatist. Elatise

vähendamiseks annab alust see, kui hagejale seaduses sätestatud määras elatise väljamõistmisel

osutuks teine laps vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja tõendas, et ta tasub teisele

lapsele elatist igakuiselt 215 eurot. Kostja selgituste kohaselt on elatise suurus lapse emaga

kokku lepitud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et teise lapse

vajadustele vastav elatis võiks olla sellest suurem või väiksem.

12. Kostja igakuine sissetulek on kokku 1461,33 eurot. Kohus leiab, et kostja sissetulek ei ole

ilmselgelt ebamõistlik või ebapiisav. Kostja igakuised kohustused on 967,59 eurot. Õige ei ole

kostja väide, et tema sissetulekust ei ole võimalik hagejale seaduses sätestatud määras

ülalpidamist anda. Kostjal jääb pärast enda kulude kandmist hageja kulude katmiseks 278,74

eurot (1461,33-1182,59). Arvestades kostja ja tema laste vajaduste proportsiooni, tuleks kostjal

kulutada oma sissetulekust 52% lastele ja 48% enda kulude katmiseks (215 + 292) ÷ 967,59).

Kuna 52% 1461,33 eurost on 765,71 eurot, on kostjal võimalik tagada hagejale elatis vähemalt

seaduses sätestatud määras, s.o 292 eurot kuus ja tasuda ka teisele lapsele vähemalt 215 eurot

kuus.

13. Kostja soetas 2019. a detsembris sõiduauto Xxxxxxxxxxxi hinnaga 29 465 eurot ja tasub

sõiduauto liisingut ja kindlustust iga kuu 331,23 eurot, millele lisandub kütuse jm sõidukiga

seonduv kulu. Kokku tasub kostja sõiduki eest seega oluliselt rohkem kui see, millele on hagejal

õigus tulenevalt PKS § 101 lg 1 sätestatust. Olukorras, kus kostja hagejale vajalikku

ülalpidamist anda ei suuda, tuleb kostjal eelkõige vähendada endale tehtavaid toreduslikke

kulusid, mh on võimalik üle vaadata sõiduautole tehtavate kulutuste mõistlikkus.

14. Elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei anna alust kostja üldsõnalised

väited selle kohta, et ta on kindlustanud hageja Eestis viibimise ajal kogu vajalikuga. Kostja ei

toonud hoolimata kohtu selgitustest esile ega tõendanud, kui palju hageja tema juures viibib ja

2-20-2534

4

milliseid lapse kasvatamisega seotud kulusid kostja sellel ajal vahetult kannab. Üldsõnalised on

kostja väited ka selle kohta, et tema vanemad osalevad aktiivselt lapse ülalpidamisel, kandes

lapselapsele raha üle ja kindlustades teda kõige vajalikuga. Kostja tõendas, et tema ema tegi

2014. a hageja emale ülekandeid aprillis ja juulis ning 2019. a mais. Nendest asjaoludest ei ole

aga võimalik järeldada, et kostja ema täidab kostja eest regulaarselt ja kohaselt hageja

ülalpidamiskohustust.

15. Kostja igakuine sissetulek on 1461 eurot, hageja ema sissetulek on 16 229,04 Xxxxxxxxxxx

krooni, s.o 1535,31 eurot. Üksnes 2020. a juunis on hageja ema teeninud 23 025,80

Xxxxxxxxxxx krooni, s.o 2178,31 eurot. Vanemate igakuine sissetulek on seega esile toodud

asjaoludel võrdväärne (välja arvatud üks kuu) ja neil tuleb last pidada üleval võrdses ulatuses.

16. Hagejale maksti kuni 2019. a märtsini peretoetust 970 Xxxxxxxxxxx krooni (90 eurot) ja

alates märtsist 1054 Xxxxxxxxxxx krooni (97 eurot). Kohus saaks asjaoluga, et osa lapse

vajadusi on kaetud peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esile oleks toodud mõjuv põhjus

elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile

toonud ega tõendanud.

17. Eeltoodust tulenevalt puudub seadusest tulenev alus vähendada hageja nõutavat elatist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning hageja nõue elatise välja mõistmiseks alates hagi

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

18. Elatise kostjalt väljamõistmine aasta eest enne hagi esitamist olukorras, kus ei ole

tõendatud, et hageja oleks selle aja jooksul kostjale oma nõudest teatanud ja nõudnud elatise

maksmist ulatuses, mis ületab kostja poolt seni regulaarselt makstud summat, on kostja suhtes

ebamõistlikult koormav. Kostja võis mõistlikult eeldada, et ta on elatise maksmisega oma

kohustuse täitnud ja ta ei saanud võla tekkimist ette näha. Kostja poole pöördumine ja elatise

suuruse üle läbirääkimiste pidamine kaks nädalat enne hagi esitamist ei õigusta elatise

väljamõistmist tagasiulatuvalt terve aasta eest. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei täidaks

sellisel juhul enam ka oma eesmärki tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine.

Apellatsioonkaebus

19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus rahuldas igakuise elatise nõude 215 eurot ületavas osas ja teha uus otsus, millega

jätta igakuise elatise nõue 215 eurot ületavas osas rahuldamata.

20. Maakohus ei võtnud kostja kulude hulgas arvesse, et kostja maksab teisele lapsele elatist

215 eurot kuus. Kostja sissetulekust ei piisa hagejale seaduses sätestatud määras elatise

maksmiseks. Kostjal pole vara, mida saaks müüa ja seeläbi suurendada hagejale makstava

elatise suurust. Kohus loob sihilikult olukorra, et viia kostjat püsivõlgniku seisundisse.

21. Hagejale makstava elatise tõttu on teise lapse olukord halvem, kuna teine laps saab elatist

215 eurot kuus, hageja aga 292 eurot kuus.

22. Hageja seaduslik esindaja kaldus tahtlikult kõrvale kohtule täieliku teabe esitamisest tema

sissetulekute kohta. Samuti puudub osa teabest hageja kulutuste kohta. Hageja esitas teavet

igakuisete tulude kohta võõrkeeles, kohus võttis nimetatud dokumendi menetlusse vastu ega

nõudnud tõlkimist eesti keelde. Kostja ei valda inglise keelt. Kostja avastas internetis, et

Xxxxxxxxxxxs on kokkade keskmine palk umbes 29 000 Xxxxxxxxxxx krooni.

2-20-2534

5

Vastustaja seisukoht

23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

25. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja igakuise elatise 215 euro ulatuses ja jättis elatise võlgnevuse nõude rahuldamata.

Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

26. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s

8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

27. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja oleks pidanud oma vajadused ja

kulutused üksikasjalikult esile tooma. Hageja esitas nõude elatise saamiseks seaduses sätestatud

miinimummääras. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub

eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega

eeldatakse, et lapse vajadused vastavad kahekordsele miinimumelatisele ja tegemist on

ülalpidamiseks vajalike põhivajadustega. Hageja on need esile toonud ja kostja on saanud

võimaluse vastuväited esitada ning neid vastuväiteid tõendada. Kostja pole tõendanud, et hageja

vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud miinimummäär.

28. Samuti on kostja vääralt aru saanud, et maakohus jättis kostja kulude puhul arvesse võtmata

kostja teisele lapsele makstava elatise. Maakohus tuvastas, et kostja igakuine netosissetulek on

kokku 1461,33 eurot ja igakuised kohustused on 967,59 eurot. Neid tuvastatud asjaolusid ei ole

kostja vaidlustanud. Seega jääb kostjal kahele lapsele elatise maksmiseks 493,74 eurot.

Vaidlustamata asjaoludel maksab kokkuleppe alusel kostja teisele lapsele elatist 215 eurot kuus.

Seda võttis maakohus arvesse kui leidis, et kostjal jääb hagejale elatise maksmiseks 278,74

eurot. Ehkki see summa on hageja poolt nõutava elatise maksmiseks ebapiisav, võttis maakohus

arvesse, et üheks kostja igakuiseks kuluks on liisingu ja kindlustuse maksed kokku 331,23 eurot

kuus 29 465 eurot maksva sõiduauto eest. Põhjendatud on maakohtu tähelepanek, et olukorras,

kus kostja hagejale vajalikku ülalpidamist anda ei suuda, tuleb kostjal eelkõige vähendada

endale tehtavaid toreduslikke kulusid, mh on võimalik üle vaadata sõiduautole tehtavate

kulutuste mõistlikkus. Riigikohus on leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12,

p 15). Sellest seisukohast järeldub, et kohustatud vanem peab lapse ülalpidamiskohustuse

täitmiseks kriitiliselt üle vaatama ka enda kulutused ja vähendama neid ulatuseni, mis ei

2-20-2534

6

kahjusta vanema enda toimetulekut. Kostjal on võimalik liisida odavam sõiduk ning hoida selle

pealt igakuiseid kulusid kokku ja täita seaduses sätestatud ülalpidamiskohustust hageja ees.

29. Põhjendamatu on kostja väide, et hagejale miinimummääras elatise maksmise tõttu satub

halvemasse olukorda kostja teine laps, kellele kostja maksab elatist 215 eurot kuus. Pooled ei

vaidle selle üle, et teisele lapsele maksab kostja elatist vastavalt teise lapse elatise kokkuleppele.

Seega on tegemist eelduslikult olukorraga, kus teise lapse ülalpidamiseks vajalikud igakuised

kulud on 215 euroga kaetud. Kohus ei saa kohaldada teise lapse osas kokku lepitud elatise

suurust hagejale, kuna hagejal on õigus saada elatist seaduses sätestatud ulatuses.

30. Kostja heidab maakohtule ette, et hageja ema ei ole esitanud täielikku teavet oma

sissetulekute kohta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja ema on esitanud maakohtus

tõendid (pangakonto väljavõtted) selle kohta, et tema töötasu on 2020. aastal olnud 16 229,04

Xxxxxxxxxxx krooni (s.o 1535,31 eurot). Üksnes 2020. a juunis on hageja ema teeninud 23

025,80 Xxxxxxxxxxx krooni (s.o 2178,31 eurot) (tl 81-86). Sellistest tõenditest piisab

kolleegiumi hinnangul, et tuvastada igakuise sissetuleku suurus. Lisaks heidab kostja

maakohtule ette, et maakohus ei nõudnud hageja esitatud tõendite (pangakonto väljavõtted)

tõlget eesti keelde. TsMS § 33 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud

dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget

eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades

ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu.

Maakohus andis pärast hageja tõendite esitamist pooltele 27.11.2020 tähtaja hiljemalt

11.12.2020 oma seni esitamata avalduste ja taotluste esitamiseks. Vastaspoole esitatud

dokumentide osas andis kohus võimaluse esitada seisukoht hiljemalt 17.12.2020. Kostja ei

esitanud täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid hageja tõenditele. Arvestades seda, et kostja

vastuväiteid tõlkimata tõendite vastuvõtmisele ei esitanud ja tegemist oli lihtsasti arusaadava

võõrkeelse dokumendiga (inglise keelne pangakonto väljavõte töötasu laekumise kohta), ei ole

maakohus nende tõendite vastuvõtmisega menetlusnorme rikkunud.

31. Kostja märgib lisaks, et Xxxxxxxxxxx kokkade keskmine palk on 29 000 Xxxxxxxxxxx

krooni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tähelepanek asjakohane. Olukorras, kus on

esitatud tõendid tegeliku sissetuleku kohta, ei saa lähtuda keskmisest palgast.

32. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja esitanud, millest ringkonnakohus järeldab, et vastustajal

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav