2-21-2607/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSwedbank P&C Insurance AS esitas 17.02.2021 Harju maakohtule avalduse Viimsi vald, Haabneeme alevik, Idapõllu tee 3 korteriühistu vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Avaldaja esitas 31.05.2021 kohtule taotluse avaldusest loobumiseks. Taotluse kohaselt on puudutatud isik avaldajale tasunud põhivõlgnevuse, mistõttu loobub avaldaja käesolevaga tsiviilasjas nr 2-21-2607 esitatud avaldusest. Menetluskulud palub avaldaja jätta poolte endi kanda. Avaldajal ei ole muid menetluskulusid peale avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Avaldaja palub tagastada talle pool tasutud riigilõivust Swedbank P&C Insurance AS-i arvelduskontole Swedbank AS-is EE532200221032242576.
Legislator headnote
AI generated2-21-2607/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 16).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-21-2607
1 (3)
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Harju Maakohus
Kohtunik Viktor Brügel
Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht
09. juuni 2021, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number 2-21-2607 Tsiviilasi Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Viimsi vald, Haabneeme alevik, Idapõllu tee 3 korteriühistu vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes Menetlustoiming avaldusest loobumise taotluse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Birgit Juhanson (e-post: birgit.juhanson@swedbank.ee); Puudutatud isik: Viimsi vald, Haabneeme alevik, Idapõllu tee 3 korteriühistu (registrikood 80287978 , asukoht Idapõllu tee 3, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond, e-post: info@uhistuabi.ee); Puudutatud isiku seaduslikud esindajad: I J (isikukood xxxx), U J (isikukood xxxx) ja V T (isikukood xxxx).
RESOLUTSIOON
1. Võtta avaldusest loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-21-2607 menetlus.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Tagastada avaldajale pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 25 eurot ning kanda see Swedbank P&C Insurance AS-i arvelduskontole EE532200221032242576.
4. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud
2-21-2607
2 (3)
1. Swedbank P&C Insurance AS esitas 17.02.2021 Harju maakohtule avalduse Viimsi vald, Haabneeme alevik, Idapõllu tee 3 korteriühistu vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2. Kohus võttis 22.02.2021 määrusega avalduse menetlusse.
3. Avaldaja esitas 31.05.2021 kohtule taotluse avaldusest loobumiseks. Taotluse kohaselt on puudutatud isik avaldajale tasunud põhivõlgnevuse, mistõttu loobub avaldaja käesolevaga tsiviilasjas nr 2-21-2607 esitatud avaldusest. Menetluskulud palub avaldaja jätta poolte endi kanda. Avaldajal ei ole muid menetluskulusid peale avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Avaldaja palub tagastada talle pool tasutud riigilõivust Swedbank P&C Insurance AS-i arvelduskontole Swedbank AS-is EE532200221032242576.
4. Kohus edastas avaldaja 31.05.2021 puudutatud isikul seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul oma seisukohta esitanud.
Kohtumääruse põhjendused
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 16).
6. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kuna avaldajal on võimalik avalduse aluseks olevat õigust käsutada, saab avaldaja avaldusest ka loobuda. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
7. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Puudutatud isik ei ole vastust kohtule esitanud.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 477 lg 1, TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1
2-21-2607
3 (3)
esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja on taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Puudutatud isik ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Kohus peab seega põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
10. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
11. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus määrab, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel kuulub avaldajale pool tasutud riigilõivust, s.o. 25 eurot, tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Viktor Brügel kohtunik