2-20-123704/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-123704

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi V. R. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2607,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlus

Hageja OÜ Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja A. Ž. (XXX)

Kostja V. R. (ik XXX; elukoht XXX; XXX)

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja V. R. seoses 10.10.2019 Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepinguga nr

XXX OÜ Aktiva Finants kasuks:

2.1. põhivõlg 1900 eurot, intress 210,84 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja

24.08.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 58,97 eurot;

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

25.08.2020 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 10% ulatuses ja kostja kanda 90% ulatuses.

6. Mõista välja V. R. OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 355 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata

ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

Asjas toimus kohtuistung 08.06.2021. Kostja ei ilmunud istungile. Hageja esitas istungil

taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja

vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus TsMS § 413 lg 1 alusel hageja kasuks

tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on saatnud kostjale 03.05.2021 kohtukutse e-posti aadressile XXX,

millelt kostja on kohtuga kogu menetluse vältel suhelnud. Kohus on hoiatanud kostjat, et

kohus loeb kirja kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, kui kostja ei kinnita

kirja kätte saamist varem. Kohtukutse on kostjale TsMS § 3141 lg 1 ja 2 alusel seega kätte

toimetatud. Kohus on kostjale kohtukutses selgitanud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või

lükkab asja arutamise edasi.

Kostja ei ole kohtule teatanud, et kostja on nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja

lahendamisega tema osavõtuta. Kohus võib seega TsMS § 413 lg 1 ja 3 järgi lahendada asja

tagaseljaotsusega.

Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud

nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele

tuginenud.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 40,01% aastas laenulepingu

üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses hageja tüüptingimusega. VÕS § 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette,

et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral

maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine

tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendab viivisenõue eelkõige raha maksmisega

viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida

võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale

tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud viivisenõue

ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse

kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt

väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav

motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.

Eelduslikult on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni

seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat

ebamõistlikult (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset

viivisemäära viis korda, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 40,01% aastas, VÕS

§ 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.

Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses

määras perioodi 05.04.2020 kuni 24.08.2020 eest summas 58,97 eurot.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja avalduse kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 480

eurot. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja taotleb

õigusabikulude hüvitamist vaid tüüphagiavalduse koostamise eest, peab kohus põhjendatud

õigusabikuluks 120 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on kokku

seega 395 eurot. Kohus rahuldab hagi ca 90% ulatuses. Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel

hageja menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega

hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 355 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik