4-21-2001/7 · 4-21-2001/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-21-2001

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2001 (2302,21,004791) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi L 201 lg 2

iiklusseaduse § ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik G.Z; ik: XXX registreeritud elukoht: ; xxx Kohtuvälise menetleja esindaja

M. K., Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve-keskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. G.Z tunnistada LS

süüdi § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista päeva. temale karistuseks arest 7 (seitse)

2. KarS

§ 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 7 (seitse) tundi üldkasulikku tööd.

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 7 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 1 (üks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. -Harju G.Z-i 7 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab Tallinna vangla Ida

Kriminaalhooldusosakond (Tartu mnt 85, Tallinn, tel.: 612 7758, e-post: harjukrho.info@just.ee).

5. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata

süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse

karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on

tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse

2

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaa § 199 lg 3 sätete kohaselt dav alates selle kuulutamisest, s.o alates 09.06.2021. VTMS kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

22.04.2021 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB1603567 selles, et 16.03.2021 kell 17 0 peeti :5 Tammsaare teel Sõpruse pst ja Kuklase tänavate vahel suunaga Kuklase tänava poole kinni sõiduk, mida juhtis Tallinnas G.Z, kes juhtis

mootorsõidukit, egooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata vastava kat . Juht oli varem mootor rikkus menetlusalune isik LS sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega § 90 lg 1 p 1, 3 pani toime LS 2

sätestatud keeldu ning § 201 lg ettenähtud väärteo

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemise asjaolude kohta selgitas menetlusalune isik, et X i. töötab ja otsustas tööd teha sõidukiga. Politsei pidas kinn Sõiduk kuulub abikaasale, kes teab, et tal juhtimisõigust ei ole, kuid ei teadnud, et ta sõiduki

võttis. Varem on samuti üks kord kinni peetud. Juhtimisõigus aegus ja sõitis välismaale, jäi taastamata. Saab aru, et tegi vea. Trahvide tasumine on täiturite käes, võetakse palgast maha.

On võimeline üldkasulikku tööd tegema, töötab vaba graafikuga, on töötanud pool aastat. Taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest elab koos lastega ja on vaja tööd teha ja palka teenida, saaks teha ka üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud tegu on asjas kogutud materjalidega tõendatud, küsimust teo toimepanemise üle ei ole. Ta pidi olema

teadlik teo keelatusest, sest 05.06.2017 kõrvaldati ta juhtimisel LS § 91 lg 2 p 1, 3 alusel, kuivõrd ta juhtimisõigus oli peatatud 01.07.2011. Seega on tegu tahtlik, mis näitab suhtumist

liiklusreeglitesse. Teda ei ole varasemalt samaliigiliste süütegude eest karistatud, nähtavalt

kahetseb, mistõttu saab tema süüd hinnata väiksena. Eelnevad trahvid on tasumata, õiglane karistus oleks arest. Seetõttu taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 7 päeva. On nõus kui kohus asendab selle üldkasuliku tööga.

Kohus, kontrollinud materjale, väärteoasja kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise

ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. o

LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § väljavõttest -le 91. Transpordiameti liiklusregistri

nähtuvalt juhtimisõigus peatunud 01.07.2011. on G.Z-i B ja B1 kategooria Seega selleks, et juhtimisõigust taastada, pidanuks menetlusalune isik edukalt sooritama liiklusteooria

ja sõidueksami. Kohtule esitatud andmetest eksami sooritamise kohta andmeid ei nähtu, mistõttu on G.Z keelatud mootorsõidukit juhtida. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda

on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka sest 05.06.2017, kuivõrd oli alust arvata, et tema organismis oli alkoholi üle lubatud piirmäära ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega oli ta ka LS § 90 lg 1 p 3

märgitud isikuks. 05.06.2017 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt

võis otsusele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise

aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse omandamiseni ja täieliku kainenemiseni. Kuivõrd

otsust ei vaidlustatud ja vähemalt üks juhtimiselt kõrvaldamise alustest, s.o juhtimisõiguse omandamine, ei ole senini ära langenud, on otsus senini kehtiv ja menetlusalusel isikul lasub

mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 16.03.2021 mootorsõidukit vastava kategooria isikuna, mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt -le 91. LS §

3

Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt us puudub mootorsõiduki juhtimise õig , kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult,

kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 menetlusalune isik

keeldusid ja pani sellega . toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone,

mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest salust isikut on eelnevalt karistatud erinevate nähtub, et menetlu

väärtegude toimepanemise eest, valdavalt varavastaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on tal 12 kehtivat väärteokaristust ning suurem osa väärteokaristustest on kehtivad seetõttu, et temale määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks on menetlusalusel isikul ka kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest.

Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning

menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Arvestades määratud rahatrahvide

tasumata jätmist ja varavastaste kuritegude süstemaatilist toimepanemist võib asuda

seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed rahalised vahendid nii trahvide maksmiseks k

ui ka enda ülalpidamiseks ning rahatrahvid pole oodatud mõju taganud. Samas nähtub karistusandmetest ka see, et teda on karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria juhtimisõiguseta, liiklusõnnetuse põhjustamise eest ja mootorsõiduki juhtimise eest

lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik

teadlikult ignoreerib määratud karistusi, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab liikluses juhina

osalemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end tagajärjetuks jäänud ja tasumata jäetav ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine.

Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, mida kohus peab võimalikuks karistuse mõistmisel arvestada.

Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, on menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest.

Seejuures pani menetlusalune isik menetlusesemeks oleva väärteo toime ajal, mil ta oli

süüdimõistva otsusega allutatud käitumiskontrollile, s.t ka kriminaalhooldaja järelevalve all olemine teda õiguskuulekusele ei suunanud.

Seetõttu VTMS § kohus, juhindudes -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärte õista o toimepanemises ja temale tuleb m

4

karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda

seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka

eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse

liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud.

Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus

seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik on asunud tööle, mis eeldab ka varasemate võlgnevuste

tasumise alustamist, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib esimesel

korral aresti kohaldades asendada üldkasuliku tööga, mis võimaldab menetlusalusel isikul töötamist katkestusteta jätkata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/