3-20-2468/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

08.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2468

Haldusasi

XXi kaebus pensionistaaži tuvastamise asjus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.03.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.03.2021 määruse peale

haldusasjas nr 3-20-2468.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 203 lg 2,

§ 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 08.12.2020 kaebuse, milles selgitas, et töötas

aastatel 2009–2017 suulise kokkuleppe alusel Xxx-s, mille juhatuse liige oli M.I. Kuna

kaebajale keelduti palka maksmast, pöördus ta töövaidluskomisjoni ja M.I tasus võla.

Pensioniamet keeldub nimetatud kaheksa-aastast töökogemust pensioni arvestusse lisamast.

Kaebaja palus arvestada kaheksa aastat suulise lepingu alusel töötamist pensionistaaži hulka.

2. Halduskohus küsis Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) ning Maksu- ja Tolliametilt (MTA)

teavet ja dokumente ning jättis pärast neilt vastuse saamist 31.12.2020 määrusega kaebuse

käiguta, paludes kaebajal täpsustada kaebuse nõuet, selgitada kaebeõiguse alust ja esitada

võõrkeelsete dokumentide tõlked. Kohus selgitas, et kaebusest ei ole aru saada, millist nõuet

kaebaja soovib esitada. Sellest oleneb ka kaebetähtaeg. Kaebajal tuli selgitada, kuidas SKA

tema õigusi rikub, kui kaebaja tööandja ja ka kaebaja ise ei ole aastatel 2009–2017

sotsiaalmaksu maksnud, mistõttu riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 30 lg 1

kohaselt ei ole võimalik kaebajale pensionikindlustusstaaži arvestada.

3. Kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja selgitas 17.01.2021, et on riigi õigusabi

ülesande täitnud ja palus lugeda riigi õigusabi lõppenuks. Esindaja selgitas kaebajale asja

perspektiivitust, kuid kaebaja on siiski pöördunud kaebusega kohtu poole. Esindaja ei saa

3-20-2468

2(4)

kaebust toetada ja on seda kaebajale teatanud. Kohus luges 19.01.2021 määrusega kaebajale

määratud riigi õigusabi lõppenuks ja määras esindajale riigi õigusabi tasu suuruseks 432 eurot.

4. Kaebaja esitas 11.01.2021 kaebuse täienduse, milles kordas oma põhjendusi ja nõuet

arvestada kohtule esitatud dokumentide pinnalt kaheksa aasta jooksul suulise lepingu alusel

tehtud töö tema pensionistaaži hulka. Samuti palus kaebaja tuua M.I petmise eest kohtu ette,

kohustada teda makse maksma ja lõpetada tema ebaseaduslik tegevus. Kaebaja selgitas, et

töötas suulise lepingu alusel valvurina. Tööandja ei soovinud püsivat lepingut sõlmida. Alguses

sai kaebaja palka õigel ajal, siis algasid viivitused. Pärast maksukontrolli algust lasi M.I

ettevõtte pankrotti ja jätkas tegevust teise äriühingu (Xxx) kaudu. Kuna tööandja ei maksnud

kaebajale palka, pöördus kaebaja töövaidluskomisjoni, kes otsustas, et tööandja on kohustatud

tasuma kaebajale tehtud töö eest. M.I ei reageerinud sellele otsusele. Kohtutäitur tuvastas, et

raha oli kontodelt välja võetud ning M.Iil pole vara ega raha. Samas jätkas Xxx lepingute alusel

tegevust, saades klientidelt raha muude kontode kaudu. M.I ostis kaks autot ja puhkas

välismaal. Seega tegeles M.I pikka aega pettusega. Kaebaja pöördus avaldustega prokuratuuri

ja MTA poole, kuid need ei teinud midagi.

5. Halduskohus tagastas 20.01.2021 määrusega kaebuse nõuetes algatada M.Ii osas

kriminaalmenetlus ja kohustada M.Ii maksma makse, kuna halduskohus ei ole pädev algatama

ega menetlema kriminaalasju või lahendama kaebaja ja M.Ii vahelisi eraõiguslikke vaidlusi.

Kaebajal tuleb oma nõuded tööandja vastu esitada maakohtule.

Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse uuesti käiguta, sest kaebaja nõuded ei ole arusaadavad. Kui

kaebaja soovib esitada kohustamisnõuet SKA vastu, et SKA arvaks kaebaja töötamise perioodil

2009–2017 tema pensionikindlustusstaaži hulka, siis tulnuks sellise kaebusega pöörduda kohtu

poole 30 päeva jooksul SKA 04.09.2020 vastuse kättesaamisest, sest SKA jättis selle vastusega

kaebaja vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud, millal ta SKA 04.09.2020

vastuse kätte sai. Kaebajal tuleb seda selgitada. Kui kaebaja on rikkunud kaebetähtaega, on tal

võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist ja selgitada kaebetähtaja rikkumise mõjuvaid

põhjusi.

Kui kaebaja eesmärgiks on esitada tuvastamisnõue avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava

faktilise asjaolu kindlakstegemiseks, siis sellise nõude saab esitada tähtajatult, kuid nõue on

perspektiivitu. RPKS § 30 lg 1 järgi arvestatakse pensionikindlustusstaaži tasutud

sotsiaalmaksu alusel. Seega ei piisa vaid töötamise tõendamisest, vaid oluline on sotsiaalmaksu

maksmine. Vaidluse all ei ole, et tööandja ei ole kaebaja eest sotsiaalmaksu maksnud ja ka

kaebaja ise ei ole seda teinud. Järelikult puudub kohtul võimalus kaebaja tuvastamiskaebust

rahuldada.

Kui kaebuse eesmärgiks on kohustada riiki M.Iilt makse sisse nõudma, siis enne

kohustamiskaebuse esitamist tuleb kaebajal pöörduda kohustamistaotlusega MTA poole.

Kaebajal tuleb selgitada, kas ja millal on ta pöördunud vastava taotlusega MTA poole ning mida

ja millal on MTA talle vastanud. Ka siinkohal kehtib 30-päevane kaebetähtaeg.

6. Kaebaja esitas 20.01.2021 kohtule venekeelse kaebuse täienduse ja 03.02.2021 selle tõlke

ning riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise ja pangakonto väljavõtte.

7. Halduskohus jättis 21.02.2021 määrusega kaebuse korduvalt käiguta, viidates 20.01.2021

määruses välja toodud puudustele, mida kaebaja ei ole kõrvaldanud. Need takistavad asja

menetlemist. Samuti jäi kohtule arusaamatuks, mida kaebaja kaebuse täiendusele lisatud

majanduslikku seisundit puudutavate dokumentidega taotleb, sest kaebaja ei ole esitanud ühtegi

taotlust. Kui kaebaja soovib taotleda riigi õigusabi määramist, siis see taotlus jääb tõenäoliselt

rahuldamata, sest kaebus on perspektiivitu ja kaebajale on juba ühel korral riigi õigusabi

määratud. Kui kaebaja soovib saada menetlusabi tõlkekulude kandmiseks, siis jääb ka see

3-20-2468

3(4)

taotlus rahuldamata, sest kaebajal on olemas piisav eesti keele oskus ja ta ei vaja

menetlusdokumentide tõlkimiseks menetlusabi.

8. Kaebaja esitas 18.03.2021 kaebuse täpsustuse, milles palus tunnistada, nagu

töövaidluskomision tunnistas, töötamist M.Ii juures. Samuti palus kaebaja kohustada M.Iit

maksma riigile makse. See võimaldaks tunnistada kaebaja töökogemuse seaduslikuks. Lisaks

palus kaebaja võtta M.Ii pikaaegse ebaseadusliku tegevuse eest vastutusele.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 22.03.2021 määrusega kaebuse.

Kohus selgitas 20.01.2021 määruses, et halduskohtu pädevuses ei ole kohustada M.Iit makse

maksma. Kaebaja ja tema tööandja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks tuleb

kaebajal pöörduda maakohtu poole. Halduskohtu pädevuses ei ole ka võtta M.Iit vastutusele

või algatada tema suhtes süüteomenetlust, sest selles osas näeb kriminaalmenetluse seadustik

ette teistsuguse menetluskorra. Kohus tagastas nende nõuete osas kaebuse. Kaebaja ei ole seda

määrust vaidlustanud. Seega need korduvad nõuded tuleb jätta tähelepanuta.

Kohus selgitas 20.01.2021 määruses, et kui kaebaja soovib esitada kohustamisnõuet MTA

vastu, et MTA nõuaks M.Iilt maksmata maksud sisse, siis tuleb esitada sellekohane taotlus

esmalt MTA-le. Kohus küsis kaebajalt, kas kaebaja on vastava taotlusega MTA poole

pöördunud ja mida on MTA talle vastanud. Kaebaja ei ole kohtule selles osas mingeid selgitusi

jaganud, jättes kaebuse puuduse tähtaegselt kõrvaldamata. Seetõttu tagastab kohus kaebuse

selles osas läbivaatamatult (HKMS § 121 lg 1 p 2).

Kohus selgitas 20.01.2021 määruses SKA vastu kohustamiskaebuse esitamise võimalust, kuid

kaebaja ei ole kohustamiskaebuse puudusi kõrvaldanud, mistõttu ei saa seda nõuet menetlusse

võtta (HKMS § 121 lg 1 p 2).

Kaebaja taotlus tunnistada tema töötamist M.Ii juures on ebaselge. Arvestades kaebaja

varasemaid avaldusi, võib arvata, et kaebaja soovib, et kohus tuvastaks kaebaja õiguse

pensionikindlustusstaažile perioodil 2009–2017 töötatud aja eest. HKMS § 45 lg 2 järgi võib

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Tõhusamaks õiguskaitsevahendiks oleksid praegusel juhul SKA vastu tühistamis- ja/või

kohustamiskaebuse esitamine. Kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu 20.01.2021 määruses välja

toodud kaebuse puudusi ega selgitanud, millal ta SKA 04.09.2020 vastuse kätte sai. Sellest

sõltub, kas tühistamis- ja/või kohustamiskaebus oleksid tähtaegsed. Kui need nõuded oleksid

tähtaegsed, siis ei oleks tuvastamisnõude esitamine lubatav, sest on olemas tõhusamad

õiguskaitsevahendid (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja ei ole esitanud ka kaebetähtaja

ennistamise taotlust, mis võimaldaks hinnata kaebetähtaja rikkumise põhjuste mõjuvust. Seega

on kaebaja jätnud kaebuse puudused kõrvaldamata ja see takistab kaebust menetlusse võtta.

Kohus andis kaebajale korduvalt võimalusi kaebuse puudusi kõrvaldada ja hoiatas, et kaebuse

puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse. Seejuures selgitas kohus 21.02.2021

määruses, et kaebajal tuleb järgida 20.01.2021 määruses välja toodud nõudeid. Sellele

vaatamata ei ole kaebaja kaebuse puudusi kõrvaldanud. Need puudused takistavad kaebust

menetlusse võtta ja kaebus tuleb selle esitajale läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p

2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. XX pöördus 23.03.2021 kaebusega Riigikohtusse, kes edastas selle Tallinna

Halduskohtule ja halduskohus omakorda Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebaja kordab

Riigikohtule saadetud avalduses oma varasemaid väiteid seoses M.Iiga ja ajavahemikul 2009–

2017 OÜ-s xxx töötamisega. XX palub kohtul uurida M.Ii tegevust ja tunnustada kaebaja

töötamist tema juures tööstaažina, mida võetakse arvesse pensioni määramisel. Kaebaja kordas

3-20-2468

4(4)

oma seisukohti ka 04.04.2021 Riigikohtule saadetud avalduses, mille Riigikohus edastas samuti

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja 23.03.2021 Riigikohtule saadetud avaldust

halduskohtu 22.03.2021 määruse peale esitatud määruskaebusena, milles kaebaja taotleb selle

halduskohtu määruse tühistamist ja oma kaebuse menetlemist, ning kaebaja 04.04.2021

avaldust määruskaebuse täiendusena.

12. Kaebaja ei ole esitanud kohtule selgeid nõudeid, kuid soovib kokkuvõttes saavutada seda,

et tema pensioni suuruse arvestamisel võetakse arvesse ajavahemikku 2009–2017, mil ta töötas

suulise lepingu alusel M.Iiga seotud OÜ-s Xxx. Ringkonnakohus leiab, et praeguse vaidluse

asjaoludel ei aitaks ükski nõue kaebajal seda eesmärki saavutada.

13. Puudub vaidlus, et ajavahemikul 2009–2017 ei ole kaebaja tööandja OÜ Xxx ega ka

kaebaja ise saadud töötasu deklareerinud ega töötasult sotsiaalmaksu maksnud (vt ka MTA

21.12.2020 vastus). Pensionikindlustusstaaži arvestatakse aga ainult isikule, kelle eest on

makstud või arvestatud sotsiaalmaksu (RPKS § 30 lg 1). Pensionikindlustusstaaži ei saa

arvestada tunnistajate ütluste vms tõendite alusel. Seega puudub SKA-l õigus arvestada riikliku

vanaduspensioni määramisel kaebaja töötamisega ajavahemikul 2009–2017. Seda on SKA

kaebajale ka korduvalt selgitanud. Sisuliselt on kaebaja töötanud mitteametlikult ja saanud oma

töö eest „ümbrikupalka“, mille tagajärjeks ongi erinevate sotsiaalkindlustushüvitiste saamise

võimaluse kaotamine.

14. Maksude arvestamise ja tasumise õigsust kontrollib ning tasumisele kuuluva maksusumma

määrab MTA (maksukorralduse seaduse § 10 lg 2 p-d 1 ja 2). Seega põhimõtteliselt on kaebajal

võimalik esitada maksuhaldurile taotlus maksukontrolli läbiviimiseks kaebaja väidetava

tööandja OÜ Xxx suhtes. Sellise menetluse alustamise otsustab siiski maksuhaldur

kaalutlusõiguse alusel. Tuleb märkida, et äriregistri andmetel on OÜ Xxx likvideerimisel ning

Harju Maakohtu 08.11.2017 määrusega on äriühingu pankrotimenetlus lõppenud pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu. Need asjaolud võivad mõjutada maksuhalduri otsust

maksukontrolli alustada, sest äriühing võib olla maksejõuetu ja oma tegevuse lõpetanud.

15. Halduskohus selgitas õigesti, et halduskohus ei saa lahendada kaebaja ja M.Ii vahelisi

vaidlusi, mis seonduvad töösuhete, töötasu mittemaksmise ja töövaidluskomisjoni otsuse

täitmisega. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses M.Ii vastutusele võtmine. Neid asjaolusid on

halduskohus kaebajale korduvalt selgitanud koos suunistega, kuhu selliste vaidluste

lahendamiseks pöörduda.

16. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et kaebaja võimalus oma õigusi kaitsta on ilmselgelt

vähene, mistõttu tuleb määruskaebus HKMS § 207 lg 2 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)