2-12-39772/114 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-39772

Tsiviilasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 25. märtsi 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Anne-Riin Kütt

Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Triin Kihuoja

Usaldusisik Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2020. a määrus osas, milles maakohus

vabastas X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Teha tühistatud osas

uus määrus, millega jätta X kohustustest vabastamata.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda. Mõista X-lt Swedbank

AS-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 15 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (7)

MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS esitas 3. oktoobril 2012 avalduse X (edaspidi võlgnik) pankroti

väljakuulutamiseks.

2. Harju Maakohtu 31. mai 2013. a määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.

Pankrotihalduriks määrati Peeter Sepper.

3. Pankrotihaldur

P. Sepper

esitas

13. augustil 2014

kohtule

taotluse

võlgniku

pankrotimenetluse lõpetamiseks selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, milles

mh tegi ettepaneku otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

4. Maakohus lõpetas 29. augusti 2014. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse selle

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, otsustas algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ja määras võlgniku usaldusisikuks Y.

5. Võlausaldaja esitas 23. augustil 2016 taotluse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks.

Võlgnik ei ole võlausaldajale midagi tasunud. Võlgnik ei ole teinud midagi selleks, et leida

tasuvam töö ja täiendavad vahendid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnik tuleb

pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 alusel jätta kohustustest vabastamata.

6. Maakohus jättis 22. septembri 2016. a määrusega võlausaldaja taotluse rahuldamata ja

jätkas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.

7. Võlgnik esitas 22. veebruaril 2018 taotluse tema kohustustest vabastamiseks enne PankrS

§ 175 lg-s 1 ettenähtud tähtaja möödumist. Võlgnikku ei ole võlgadest vabastamise kestel süüdi

mõistetud pankrotikuriteos, võlgnik on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 173 sätestatud

kohustusi ega ole kahjustanud võlausaldajate huve ning usaldusisik on esitanud kohtule

nõuetekohaselt aruanded. Usaldusisik on võlausaldajale üle andnud 1476,45 eurot.

8. Võlausaldaja palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgnik on võlausaldajale tasunud vähem kui 1% kogu nõudest.

Võlgnik ei ole nõuet täitnud arvestatavas ulatuses. Võlgnik ei ole tema konto väljavõttest

nähtuvalt tasunud usaldusisikule makseid piisavas ulatuses. Seega on võlgnik rikkunud PankrS

§-s 173 sätestatud kohustusi.

9. Maakohus jättis 20. mai 2019. a määrusega võlgniku taotluse tema ennetähtaegseks

kohustustest vabastamiseks rahuldamata ning otsustas jätkata kohustustest vabastamise

menetlusega.

10. Võlgnik esitas 5. novembril 2019 taotluse PankrS § 175 lg 1 kohaselt tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

11. Võlausaldaja palus menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustest vabastamata,

alternatiivselt pikendada menetlust seitsme aastani. Võlausaldaja väitel esineb kahtlus, et

võlgnik ei suurenda teadlikult oma sissetulekut, et ta ei peaks võlausaldajale tasuma. Võlgniku

töömaht on kindlasti suurem kui neli tundi päevas ning miinimumtasu ei vasta tema

kvalifikatsioonile ega tööülesannete iseloomule.

Võlgnik ei ole teinud midagi selleks, et leida tasuvam töö ja täiendavad vahendid võlausaldaja

nõude rahuldamiseks. Võlgniku kontolt ei nähtu piisavas ulatuse kodukulutuste (üür,

kommunaalid jms) tasumist. Võlgnik võib varjata tulu. Usaldusisiku aruanne ja võlgniku konto

väljavõte ei ole kooskõlas. Konto väljavõte annab alust arvata, et võlgnikul on täiendavad

sissetulekud, mida ta varjab. Nimelt on usaldusisiku aruande kohaselt võlgniku ainsaks

sissetulekuks töötasu ettevõttest W OÜ. Võlgniku elukoht on aadressil XXX. Usaldusisiku

aruandes on võlgniku üüriks ja kommunaalkuludeks märgitud üksnes 130 eurot. Ei tundu

usutav, et Tallinna kesklinnas asuva korteri üür ja kommunaalkulud on ühes kuus üksnes

130 eurot kuus. Lisaks on usaldusisiku aruandes märgitud, et võlgnikul puuduvad

3 (7)

transpordikulud. Samas nähtuvad võlgniku kontol arvukad tanklate külastused erinevates

asukohtades. Järelikult liikleb võlgnik autoga, kuid sellekohast infot ei ole edastatud. Võlgniku

konto väljavõttest nähtuvad peamiselt kohvikute, restoranide ja tanklate külastused. Seega jääb

arusaamatuks, mille arvelt tasub võlgnik suuremaid kulutusi (sh kodukulud, sõidukulud jms).

Konto väljavõtte põhjal võib väita, et võlgniku töö on liikuv ning sellega kaasnevad

väliskomandeeringud. Seega ei ole usutav, et võlgniku tegelik tööaeg on töölepingus märgitud

4 tundi.

W OÜ juhatuse liige Q on ettevõtte juhatuse liige ja osanik üksnes seetõttu, et võlgnik on

pankrotis. Ettevõtte tegelik juht ja kasusaaja on võlgnik. Seda kinnitab asjaolu, et

koduleheküljel ZZZ on ettevõtte kontakttelefoniks märgitud võlgniku telefoninumber ja

kontaktid. Lisaks on samal kodulehel märgitud, et võlgnik tegeleb ostu, müügi ja tootmisega,

st praktiliselt kogu ettevõtte tegevusega. Peale tema on koduleheküljel eraldi välja toodud

üksnes D (finants ja logistika) nimi ja kontakt. Kusagilt ei nähtu, et Q on ettevõttes tegev. Ka

leheküljel TTT, mis on Eesti ekspordi andmebaasiks, on märgitud ainsa W OÜ kontaktisikuna

võlgnik. Lisaks on Google’i otsinguga leitavatel W OÜ töökuulutustel märgitud kontaktisikuna

võlgnik. Kusjuures töökuulutustes otsitakse ilma hariduseta nö tavatöötajaid (lattu,

tootmisliinile vms), kuid töötasuks pakub võlgnik kuulutuses 5–7 eurot tunnis. Samas ta ise

töötab kõrget kvalifikatsiooni nõudval ametikohal, tegeledes nii ekspordi, värbamiste, ostu,

müügi ja tootmisega, kuid palka saab vähem või võrdselt lihttöölisega. Vastavalt W OÜ 2017. a

majandusaasta aruandele oli ettevõtte müügitulu 1 437 121 eurot ja puhaskasum 111 191 eurot.

Nimetatud müügitulu ja kasum võimaldavad kindlasti maksta võlgnikule suuremat töötasu.

2018. a andmeid ei ole äriregistris kajastatud.

12. Võlgnik vaidles võlausaldaja taotlustele vastu ning leidis, et võlausaldaja väited ja

kahtlused on paljasõnalised, alusetud ja tõendamata. Võlgniku väitel on ta tegelenud mõistlikult

tulutoova tegevusega, töötades W OÜ-s töölepingu alusel ning saanud selle eest ka

lepingujärgset töötasu. Võlgnik on täitnud ettenähtud ulatuses oma sissetulekutest kohustusi

võlausaldaja ees, andes raha üle usaldusisikule ning usaldusisik on selle õigeaegselt edastanud

võlausaldajale. Võlgnik on usaldusisikule ja kohtule andnud teavet oma tegevuse kohta.

Võlgnik ei ole varjanud oma tulu ega vara. Võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

Võlgnik on nõuetekohaselt täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ega ole kahjustanud

võlausaldajate huve. Usaldusisik on esitanud kohtule seaduses sätestatud nõuetele vastavalt viis

aruannet. Võlgnik on usaldusisikule ja usaldusisik on omakorda võlausaldajale üle andnud

1828,39 eurot. Võlgnik töötab oma tervisele ja tegelikele võimetele vastava koormusega.

Võlgnikul puudub võimekus ja võimalus tervisega riskimata oma tööpanust suurendada.

Võlgniku töökoormus ja töötasu on sõltuvad järgmistest asjaoludest: võlgnik on 57-aastane, tal

on keskharidus, ta on lahutatud ning tema tervislik seisund on kehv. Võlgniku majanduslik

olukord on raske. Võlgnikul puudub kodu, ta elab tuttava juures ja tasub selle eest sümboolset

tasu. Võlgnikul ei ole vara ja ta on krooniliselt haige. Võlgnik on andnud endast parima

võimaliku ning väärib pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.

13. Maakohus korraldas istungi võlgniku ärakuulamiseks 17. detsembril 2019. Ärakuulamisel

osalesid võlgnik ning võlausaldaja.

MAAKOHTU MÄÄRUS

14. Maakohus lõpetas 25. märtsi 2020. a määrusega PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustusest. Kohus vabastas Y usaldusisiku kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus

võlgniku kanda.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud võlausaldajale 1828,39 eurot.

Võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Võlgnik on kogu menetluse kestel tegelenud

tulutoova tegevusega. Võlgnik töötab osalise tööajaga, kuna tema tervislik seisund ei võimalda

4 (7)

suurema koormusega töötamist. Tervisliku seisundi osas on võlgnik esitanud SA PERH

väljavõtte haigusloost. Töölepingu nr 2-1 kohaselt töötab võlgnik projektijuhina 4 tundi päevas

ja 20 tundi nädalas. Esitatud palgatõendist nähtub netotöötasu 531,87 eurot kuus.

Võlgnik on tegelenud kohustustest vabastamise menetluse kestel mõistlikult tulutoova

tegevusega (PankrS § 173 lg 1) ja täitnud ka PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud kohustust.

Võlausaldaja heidab võlgnikule ette, et ta on teeninud vaid miinimumilähedast töötasu.

Võlgniku igakuine suurim keskmine brutosissetulek on menetluse kestel olnud 560 eurot.

Võlgnikul on keskharidus, kehv tervislik seisund ning kõrge vanus. Arvestades võlgniku

haridustaset, tervislikku seisundit ning osalist tööaega, ei saa üheselt asuda seisukohale, et

võlgnik on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust süüliselt rikkunud. Võlgnik

on kogu menetluse käigus töötanud, kuid tema sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajale

väljamakseid teha rohkem, kui ta on seda teinud. Võlgniku väitel ei ole tema töötasu

miinimumtöötasu, vaid ta töötab vastavalt oma võimetele ja tervislikule seisundile kooskõlas

tööandjaga 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Võlgnik on selgitanud, et ta ei peaks oma

tervisliku seisundi tõttu üldse töötama. Temale võidaks määrata töövõimetus, aga ta ei ole seda

tahtnud ette võtta. Väljamakseteks kuuluvate summade arvestamisel tuleb lähtuda PankrS § 173

lg-st 5, mis näeb ette, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut

ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa

nädala või päeva sissetulekust. Eeltoodust tulenevalt ei saa üheselt väita, et võlgnik oleks

võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldaja nõuete

rahuldamiseks, arvestades ka võlgniku töötasu suurust ja tema tervislikku seisundit.

Samuti on võlgnik menetluse käigus täitnud PankrS § 173 lg 2 kohast informeerimiskohustust.

Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha ja töökoha andmed. Võlgnik on olnud kohtuga

pidevalt kontaktis. Lisaks on usaldusisik esitanud kohtule aruanded õigeaegselt või vähese

viivitusega. Võlausaldaja kinnitas ärakuulamisel, et võlgniku tulu varjamise kohta tal tõendid

puuduvad. Seega tuleb jätta tähelepanuta võlausaldaja vastuväide, et W OÜ tegelikuks

kasusaajaks on võlgnik. Võlgnik ei ole tulu ega vara varjanud.

Võlgnik on andnud endast parima võlausaldaja nõude täitmiseks. Võlgnik ei ole võtnud uusi

kohustusi ega rikkunud menetluse reegleid. Seega tuleb võlgnik PankrS § 175 lg 1 alusel

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku puhul ei ole leidnud

tuvastamist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süüline rikkumine. Seega ei esine PankrS

§ 175 lg-s 2 nimetatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks.

Kuna kohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest, siis jättis kohus

rahuldamata võlausaldaja taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

15. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks. Alternatiivselt

palub võlausaldaja rahuldada taotluse menetluse pikendamiseks. Määruskaebuse rahuldamise

korral palub võlausaldaja tagastada temale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

Võlausaldaja ei nõustu maakohtuga, et võlgnik ei ole sissetulekuid varjanud ning olukorras, kus

võlgnik ei ole otsinud tasuvamat töökohta, ei ole tegemist süülise rikkumisega.

Võlgniku kontolt ei nähtu piisavas ulatuses kodukulutuste (üür, kommunaalkulud) tasumist.

Seega võib võlgnikul olla varjatud tulu.

Maakohtu määrus tuleb tühistada, sest kohus ei ole kontrollinud, kas võlgnik täitis kohaselt

PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Võlgnik ei ole tegelenud tasuvama töö leidmisega,

vaid töötab üksnes vähendatud koormusega ja miinimumtasu eest. Lisaks ei ole võlgniku

5 (7)

töötasu kooskõlas võlgniku teadmiste ja ametipositsiooniga. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta

oleks teinud senise menetluse jooksul midagi selleks, et leida tasuvam töö. Seega ei ole võlgnik

andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnik on üksnes väitnud, et tal ei

ole võimalik saada paremini tasustatud töökohta, kuid kohtumääruse põhjendustest ei nähtu,

millised on need võlgniku pingutused, mida maakohus on pidanud piisavaks tasuvama töö

leidmiseks. Võlgnik ei ole avaldanud, millisele töökohale ja millal ta kandideeris. Võlgniku

haridustase, elukorraldus ning teadmised võivad küll raskendada tasuvama töökoha leidmist,

kuid ei välista seda. Kui võlgnik isegi ei proovi tasuvamat töökohta leida, ei saa ta ka väita, et

paremini tasustatud töökoha leidmine ei ole võimalik. Põhjendatud ei ole vabastada täitmata

kohustustest isikut, kes ei ole reaalselt teinud mingeid pingutusi enda majandusliku olukorra

parandamiseks ega võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgniku tegevus või tegevusetus on

süülise iseloomuga, mistõttu tuleb jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata või

pikendada menetlust, et võlgnikul oleks võimalus kohustusi täita.

Võlausaldaja jäi ka enda maakohtu menetluses esitatud väidete juurde. Usaldusisiku aruanne ja

võlgniku konto väljavõte ei ole kooskõlas. Konto väljavõte annab alust arvata, et võlgnikul on

täiendav sissetulek, mida ta varjab. Nimelt on usaldusisiku aruande kohaselt võlgniku ainsaks

sissetulekuks töötasu ettevõttest W OÜ. Võlgniku elukoht on aadressil XXX. Usaldusisiku

aruandes on võlgniku üüri- ja kommunaalkuluks märgitud üksnes 130 eurot kuus. Ei tundu

usutav, et Tallinna kesklinnas asuva korteri üür ja kommunaalkulud on ühes kuus kokku üksnes

130 eurot. Samas võlgniku kontolt ei nähtu üldse kodukulude ega muude püsikulude tasumist.

Lisaks on usaldusisiku aruandes märgitud, et võlgnikul puuduvad transpordikulud. Samas

nähtuvad võlgniku konto väljavõttest arvukad tanklate külastused erinevates asukohtades.

Järelikult liikleb võlgnik autoga, kuid sellekohast infot ei ole edastatud.

W OÜ juhatuse liige Q on ettevõtte juhatuse liige ja osanik üksnes seetõttu, et võlgnik on

pankrotis. Ettevõtte tegelik juht ja kasusaaja on võlgnik. Seda kinnitab asjaolu, et

koduleheküljel ZZZ on ettevõtte kontakttelefoniks märgitud võlgniku telefoninumber ja

kontaktid. Lisaks on samal kodulehel märgitud, et võlgnik tegeleb ostu, müügi ja tootmisega,

st praktiliselt kogu ettevõtte tegevusega. Peale tema on koduleheküljel eraldi välja toodud

üksnes D (finants ja logistika) nimi ja kontakt. Kusagilt ei nähtu, et Q on ettevõttes tegev. Ka

leheküljel TTT, mis on Eesti ekspordi andmebaasiks, on W OÜ ainsa kontaktisikuna märgitud

võlgniku nimi. Lisaks on ka Google’i otsinguga leitavatel W OÜ töökuulutustel märgitud

kontaktisikuna võlgniku nimi. Kusjuures töökuulutustes otsitakse ilma hariduseta nö

tavatöötajaid (lattu, tootmisliinile vms), kuid töötasuks pakub võlgnik kuulutuses 5–7 eurot

tunnis. Samas ta ise töötab kõrget kvalifikatsiooni nõudval ametikohal, tegeledes nii ekspordi,

värbamistega, ostu, müügi ja tootmisega, kuid palka saab vähem või võrdselt lihttöölisega.

Vastavalt W OÜ 2017. a majandusaasta aruandele oli ettevõtte müügitulu 1 437 121 eurot ja

puhaskasum 111 191 eurot. Nimetatud müügitulu ja kasum võimaldavad kindlasti maksta ka

suuremat töötasu. 2018. a andmeid ei ole äriregistris kajastatud.

Arvestades asjaolu, et vastavalt viimasele aruandele on võlgniku töötasu alates 2019. a

oktoobrist suurenenud, siis on järgmise kahe aasta jooksul võlgnikul võimalus ka suuremas

ulatuses nõudeid täita.

Lisaks töötab võlgnik üksnes 20-tunnise koormusega. Kui võlgnik töökoormust suurendaks,

siis oleks tal võimalik suuremas ulatuses võlausaldaja nõudeid täita.

16. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis usaldusisikule tähtaja sellele

vastamiseks.

17. Usaldusisik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

18. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

6 (7)

19. Ringkonnakohus andis võlgnikule tähtaja määruskaebusele vastamiseks.

20. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 kohaselt tühistada osas,

milles maakohus vabastas võlgniku kohustustest. Ringkonnakohus saab teha uue määruse,

millega jätab võlgniku kohustustest vabastamata.

22. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtub, et võlgnik on

rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

Samuti on võlgnik oma sissetulekuid varjanud. Seetõttu tuleb ta jätta PankrS § 175 lg 2 p 2

alusel kohustustest vabastamata.

23. Ringkonnakohus märgib, et enda sissetulekute varjamine on oma olemuselt varjatud

tegevus, mille kohta ei ole seetõttu kohustustest vabastamise menetluses üldjuhul võimalik

otseseid tõendeid leida. Seetõttu tuleb seda, kas võlgnik on tegutsenud menetluse kestel ausalt

ja teinud endast sõltuva kohustuste täitmiseks või varjanud enda sissetulekuid, hinnata

arvestades kõiki asjaolusid koostoimes.

24. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas esile toodud asjaolud ja tõendid on piisavad

selleks, et tuvastada asjaolu, et võlgnik on käitunud menetluses pahatahtlikult ning enda

sissetulekut varjanud. Võlgnik on töötanud terve menetluse kestel W OÜ-s projektijuhina.

Tema töövaldkondadeks on äriühingu kodulehelt nähtuvalt müük, ost ja tootmine. Kodulehelt

nähtuvalt on ta äriühingu ainus kontaktisik nendes valdkondades. W OÜ aastakäive on 2017. a

majandusaasta aruande kohaselt peaaegu 1,5 miljonit eurot ja kasum üle 100 000 euro. Samas

on kostja sissetulek olnud vaid natuke suurem kui miinimumpalk. Ringkonnakohtu hinnangul

on ilmselge, et arvestades W OÜ käivet ja kasumit ning seda, milline osa on hagejal ühingu töö

korraldamisel, oleks sellise töö eest tavapärane tasu oluliselt suurem.

25. Täiendavalt annab alust arvata, et võlgnik võib varjata W OÜ-st saadavat sissetulekut

asjaolu, et enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tegutses samas asukohas, kus praegu

tegutseb W OÜ ja samal tegevusalal O OÜ (endise ärinimega Osaühing O), mille juhatuse liige

ja ainuosanik oli võlgnik. Arvestades asjaolu, et tegemist on samas kohas ja samal tegevusalal

tegutseva ning sarnase nimega äriühinguga, on ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et

võlgnik viis enne enda pankroti väljakuulutamist O OÜ tegevuse üle W OÜ-sse, jäädes ise seda

äriühingut

varjatult

kontrollima,

et

vältida

tegutseva

ettevõtte

võõrandamist

pankrotimenetluses.

26. Sellele, et võlgnik varjab oma sissetulekut, viitab ka asjaolu, et võlgnik oli võimeline enne

tema pankroti väljakuulutamist teenima kordades suuremat töötasu kui kohustustest

vabastamise menetluse kestel. Võlgniku enda 21. veebruari 2018. a avalduse kohaselt oli tema

töötasu suurus aastatel 2008 ja 2009 vahemikus 1683,47 kuni 3105,2 eurot kuus. Ka ajutise

pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnik töötas enne pankroti väljakuulutamist

kõrgepalgalisel töökohal. Sellise töötasu saamist ei takistanud kuidagi võlgniku madal

haridustase. Võlgnik jäi küll majanduskriisi ajal enne pankroti väljakuulutamist töötuks, kuid

ringkonnakohtu hinnangul viitab asjaolu, et võlgnik oli võimeline varem tunduvalt kõrgemat

töötasu saama, sellele, et hiljemalt majanduskriisi lõppedes oleks ta olnud võimeline enda

varasema töökogemuse pinnalt leidma endale miinimumpalgast oluliselt kõrgemalt tasustatava

töökoha.

27. Võlgnik on väitnud, et ta ei ole võimeline suuremat sissetulekut teenima oma tervise tõttu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see väide tõendatud. Võlgnik on küll esitanud väljavõtteid

haiguslugudest, kuid neist nähtub üksnes asjaolu, et võlgnikul on mõningaid probleeme

tervisega, eelkõige kopsudega. Kas ja kuidas see mõjutab võlgniku võimet töötada,

7 (7)

haiguslugudest ega muudest tõenditest ei nähtu. Probleemid kopsudega võiksid ilmselt

takistada füüsilise töö tegemist. Võlgnik töötab aga sisuliselt juhtival töökohal, kus peamine on

eelduslikult vaimne, mitte füüsiline võimekus. Ka see, et võlgnik oli kohustustest vabastamise

menetluse ajal 50. eluaastates, ei ole asjaolu, mis võiks usutavalt välistada kõrgema tasu

teenimist. Asjaolu, kas võlgnik on abielus või lahutatud, ei saa samuti kuidagi mõjutada

võlgniku võimet sissetulekut teenida.

28. Menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 1 järgi võlgniku kanda. Võlausaldaja

menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuluks kaebuselt tasutud riigilõiv

15 eurot, mis tuleb võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav