1-19-535/36 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.juunil 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Meelis Juursoo Kriminaalasja number 1-19-535 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid .V vangistusest O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Kinnipeetav O.V isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, v xxx abanemisjärgne elukoht: Karistuse kandmise algus ja lõpp: 13.08.2020 - 26.05.2022 Kaitsja Kokkuleppel vandeadvokaat Marko Tammann Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 20.05.2021

RESOLUTSIOON

1. Vabastada O.V temale Maakohtu 03.06.2019 otsusega kriminaalasjas Pärnu nr 1-19-535 mõistetud karistuse kandmiselt, milline pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 15.06.2020

elektroonilise valve kohaldamisega. määrusega, tingimisi enne tähtaega

2. KarS § 76 lg 5 alusel määrata O.V-le tseaeg kestusega kuni 26.05.2022. ka

3. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata O.V-le elektroonilise valve kestuseks neli

(4) kuud.

4. KarS § 751 lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse O.V keha külge.

5. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6. sel allutada O.V kuni KarS § 76 lg 5 alu käitumiskontrollile kestusega 26.05.2022 ning kohustada teda -

täitma KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 21, 4 5, 7, 8, 9 , alusel määrata O.V-le käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:

• mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid

• asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas päeva jooksul vabanemisest arvates;

• alluma ravile ja läbima psühhiaatrilise sõltuvusravi kohtuistungil antud nõusoleku alusel;

• osalema sotsiaalprogrammides sõltuvust ja agressiivsust käsitlevates

• alluma elektroonilisele valvele käesoleva määruse p 3 nimetatud tähtaja jooksul.

7. Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks O.V elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

8. Vabastada süüdimõistetu O.V karistuse kandmiselt tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

. Määrus edastada kinnipeetavale, prokuratuurile ja Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD O.V mõisteti Pärnu Maakohtu poolt 03.06.2019. a süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendati 717 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli sooritada 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Pärnu Maakohus pööras 2020 määrusega Pärnu

15.06. .V-le Maakohtu 03.06.2019 O otsusega mõistetud ning kandmata karistuse 1 aasta 9 kuud ja 13 päeva vangistust KarS § 69 lg

6 alusel täitmisele.

08.04.2021 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks .V O vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta

elektroonilise valve kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega kohaldamisega.

30.04.2021 teavitas Tartu vangla, et .V-ni suhtes on O 29.04.2021 Pärnu kohtumaja teinud kohtuotsuse kriminaalasjas 1-20-6732. Nimetatud lahendi järgselt on kandmisele kuuluvaks karistuseks alates 13.08.2020 vangistus pikkusega 2 aastat 1 kuu 10 . Uue päeva otsuse tähtaegu arvesse võttes elektroonilise valve võimalus avanes kinnipeetaval alates 26.04.2021. O.V jätkab vangistuse kandmist Tartu Vanglas 29.04.2021 Pärnu kohtumaja otsuse nr 1-20-6732 aluse l.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt ja nõustub elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaitsja toetab kaitsealause ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest O.V vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega O.V

tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, isiku tingimisi ennetähtaegset ei toeta vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistet ning tutvunud prokuröri, u, kaitsja kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et .V O tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt koos elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud.

O.V gude toimepanemise eest. KarS kannab käesoleval ajal karistust teise astme kurite § 76 lg alusel võib kohus tahtlikus astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

1 p 1 teise isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja nõustunud 1/3 elektroonilise valve kohaldamisega. .V O on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks pisut enam kui 11 kuud, so. enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui

4 kuud . Seega on formaalne alus . Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressil xxx. e Tegemist on süüdlase reaalse elukohaga, mida kinnitab ka rahvastikuregister. Tegemist kinnisturaamatu alusel kinnipeetava xxx kuuluva eramaja. Tegemist on ligi 200 ruutmeetri suuruse majaga, mis vajab isiku sõnul kõvasti remonti. Elamistingimused antud aadressil pole kiita. Enda sõnul soovib antud elukohale elama minna ka peale vangistust. Elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3

17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Kohtu hinnangul on O.V puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud habiliteerivate . Re tegevuste läbiviimine on pooleli. Tegemist on esimese vangistusega ning isiku sõnul on see nii mõjunud, et kavatseb õiguskuulekalt jätkata. O.V tunnistab enda elus muutuse vajalikkust, saab aru enda süüst ning mõistab vajadust teha eluviisis muudatused, sest senine käitumine pole olnud õige Avaldab, et esimene vangistus on teda šokeerinud ja pannud . mõistma, et ta ei peaks vanglas olema. Käitumine vanglas kui kontrollitud keskkonnas kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Süü tunnistamine ning muutuste tegemise mõistmine annab lootust, et nihe mõttemaailmas ja käitumises on püsiv ning loodetavasti on vangistuski selliseks kogemuseks, mida süüdlane korrata ei soovi.

Vangla iseloomustuses on märgitud, et O.V ema, vend lähivõrgustikku kuuluvad (kriminaalkorras karistatud) ja venna pere. Pereliikmetega suhtlemisel probleeme ei ole. Kinnipeetava vend, kellega ta põhiliselt suhtleb on kriminaalkorras karistatud. Lisaks on kinnipeetava valduses olnud narkootikume, mis viitab suhtlusringkonna kriminaalsele taustale. Kohus loodab, et ema aitab samuti kinnipeetaval seadusekuulekal valmidus süüdlast toetada teel püsida.

Kindlat töökohta isikul vabanemise puhuks pole, kinnipeetava põhiliseks sissetulekuallikaks enne vangistust oli tema töövõimetuspension ( töötukassa andmetel on isikul puuduv töövõime (töövõimetuse ööoskuseid ei periood 01.02.2018 - 08.01.2021). Isiku t saa pidada heaks, sest isik pole omandanud mingit kutset ja töökogemus on väike. K-raha 25.03.2021 andmetel on isikul tasumata nõudeid 727,92 euro väärtuses. Isiku enda sõnul on tema rahaline seis kehv, elab koos emaga majas, mille eest vaja maksta laenu. Kinnipeetav on pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil toime kuritegusid, mis viitavad kehvale majanduslikule olukorrale ja toimetuleku oskusele. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses on siiani jutanud mõ narkootikumide tarvitamisega ja hasartmängurlusega seotud kulutused. Kinnipeetaval oli vaja äraelamiseks panna toime kuritegusid. Töösse suhtumine pole paranenud ka vangistuse jooksul. Süüdlasega on läbi viidud l. Vestlusel tuleb välja, et vestlus kuritegelike hoiakute teemade kinnipeetav tugineb oma päritolule ja uskumustele. Kinnipeetav toob välja, et tal on töötamise osas füüsilised piirangud ja teiste tagant koristamine on tema päritolu traditsioonide vastu.

Kohus siiski loodab, et tegemist pole tööpõlguriga ning igal juhul tuleb kohustada isikut asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele, sest stabiilne töö ja sissetulek tagab isiku parema hakkamasaamise ning aega õigusvastase eluviisi harrastamiseks jääb selle võrra vähemaks.

Suurim murekoht on ained. kinnipeetav narkootilised ja psühhotroopsed Vangla märgib, et alustas tarvitamist enda sõnul 15 sõpradega -aastaselt ning alustas kanepi tarvitamisega koos . Tema amine enda sõnul tarvitas enne vangistust põhiliselt Heroiini ja Subutexi. Viimane tarvit enne vangi minekut (kanep 2 päeva enne vangistust) august 2020. Meditsiiniosakonna andmetel tegemist sõltlasega, kes alustas tarvitamist 15 aastaselt. Tarvitanud erinevaid uimasteid, mainitud kanepit, heroiini, amfetamiini, Subutexi, Lyricat, Xanaxit. Kinnipeetav on olnud üledoosis heroiinist, kiirabi päästis. Viibinud võõrutusravil Viljandis jaanuaris 2020, kuid katkestas selle . Kinnipeetava puhul tuvastatud ka viibides kohal vaid ühe (!) päeva narkootikumide süstimine, kuid seda nne vabanemist väga teinud. On polnud kinnipeetav e toime pannud vägivallakuritegusid narkojoobes ning motivatsioon narkosõltuvusest vabaneda on nõrk, mida kinnitab igapäevane tarvitamine ja rehabilitatsioonist loobumine. Kohtuistungil avaldas, et narkootikumid on õigusvastase käitumise põhjuseks, on pea aasta kaine olnud ning momendil on sõltuvus kontrolli all. Talle on määratud tugiisik ja süüdlane soovib vabaduses jätkata programmides käimist. Samuti on valmidus käia psühhiaatrilisel sõltuvusravil. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ning tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada. Toetamaks isiku edasist seadusekuulekat käitumist, tuleb tal katseajal keelata narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine ning kohustada teda kohtuistungil antud nõusoleku alusel läbima psühhiaatrilise sõltuvusravi ja osalema sõltuvust ja agressiivsust käsitlevates sotsiaalprogrammides.

Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et .V katseajaga tingimisi O ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev

kriminaalhooldusele allutamine ja elektroonilise valve seadmine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, kindlasti on oma roll selles ka elektroonilisel valvel. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning sellisel juhul on kohtu usalduskrediit tema suhtes lõplikult ammendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik