2-20-8569/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-20-8569

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. J. hagi osaliselt.

2. Välja mõista J. J.ilt (xxx) elatis K. J. (ik xxx) kasuks alates 11.06.2020 summas

150 eurot kuus kuni K. J. täisealiseks saamiseni.

3. Jätta nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta poole menetluskulud poolte kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuasja number 2-20-8569 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

08. juuni 2021, kell 13.00 Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi

K. J. hagi J. J. vastu elatise nõudes Hagihind 3708 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. J. (ik xxx, elukoht xxx Hageja seaduslik esindaja: O. J. (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: J. J. (ik xxx, registrijärgne elukoht: xxx, tegelik elukoht: xxx)

2-20-8569

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa ja hageja ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja lahkus perest juba enne hageja sündimist. Abielu ajal kostja ei töötanud. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt elatise alates 03.09.2019 – 31.09.2019 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 kuni miinimummääras, so summas 292 eurot.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja ei ole hagiga osaliselt nõus. Kostja lahkus pere juurest tüli tõttu ja mitte enne hageja sündimist. Hiljem võeti kostja vahi alla. Kostja on nõus elatise välja mõistmisega alates 01.04.2020. Hetkel sissetulekut ja toob ei oma. Kostjalt on välja mõistetud elatis veel kolme ülalpeetava kasuks ja hageja nõutud summa on liiga suur. Kostja palub elatist vähendada 150 euroni kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus määras elatise nõude lahendamise kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 alusel. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p

1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mh. kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt alates 03.09.2019 ja edaspidi seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja väitel on tal veel kolm ülalpeetavat ja elatis tuleks vähendada 150 euroni kuus.

4. EMTA andmetel on kostja saanud viimane kord sissetulekut 2018 aasta mai kuus. Kinnisvara kostjal ei ole. Liiklusregistri andmetel on kostja nime sõiduauti Mitsubishi Galant va.1988, kuid arvestades sõiduauto vanust, leiab kohus, et tegemist ei ole varaga mida oleks võimalik müüa ja saadud raha arvelt elatist tasuda. Pangaarvel kostjal raha ei ole. Arvestades et kostjal tuleb ülalpidamist anda veel kolmele lapsele (V. J., A.S. ja R. J.) ja muud vara mille arvelt elatist tasuda kostjal ei ole, tuleb elatist vähendada alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja tulenevalt oma varalisest seisundist käesoleval ajal võimeline tasuma neljale lapsele elatist miinimummääras ning sellises ulatuses elatise maksmine käiks kostjale üle jõu. Vanemat ei saa panna olukorda kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita. Kuna kostja on nõustunud elatise vähendamisega 150 euroni kuus, tuleb sellise summas elatis kostjalt ka välja mõista.

5. Kohus leiab, et nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks kolme lapse ülalpidamisele ja igakuise elatise 150 euro maksmise hagejale täitma veel ka ühekordse märkimisväärse kohustuse. Arvestada tuleb ka sellega, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, so. 11.06.2020, millest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda elatist aasta eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohtu hinnangul ei täidaks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt

2-20-8569

enam ülalpidamise ülesannet ning kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Kuna elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista elatis 150 eurot kuus alates 11.06.2020.

Tsiviilasja hind

Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras (9*292) ning tagasiulatuvalt nelja kuu eest, so (4*270) on hagihinnaks korduvate kohustuste puhul juba sisse nõutavaks muutunud ja tulevikus sisse nõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusumma, st. 3708 eurot.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/