2-21-7347/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7347

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatria-

kliiniku valvearsti taotlus esialgse õiguskaitse korras

XX-le tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle

pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399) psühhiaatriakliiniku valvearst VL

Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11. mai 2021. a määrus osas, millega maakohus

pikendas XX esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse paigutamise ja

tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega rohkem kui 16. juunini 2021 kell

19.42, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tähtaeg seda ületavas osas

pikendamata. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

4.1. Pikendada XX suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani.

4.2. Paigutada XX psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks

alates 7. maist 2021 kell 19.42 kuni 16. juunini 2021 kell 19.42.

4.3. Kohaldada XX suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest

olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast

ravimite manustamist.

2-21-7347

4.4. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst VL (avaldaja) esitas

8. mail 2021 Harju Maakohtule taotluse kohaldada XX (puudutatud isik) suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset

40 päevani.

Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 7. maist 2021 (ekslikult

märgitud 8. maist 2021) ning samal päeval kell 19.42 rakendati tema suhtes tahtest olenematut

ravi. Puudutatud isik on psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse

tõttu endale ja teistele ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.

2. Psühhiaatrite 8. mai 2021. a arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire

(püsikululine paranoidne skisofreenia F20.00). Puudutatud isik on vajanud korduvalt

psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isik oli 2009. a-l ravil Wismari haiglas hirmutunde, rahutuse ja

lihastõmbluse tõttu, mida seostati narkootiliste ainete kasutamisega. Ta suunati sealt 2010. a-l

psühhiaatriakliinikusse. Esimest korda kohaldati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut

ravi 2010. a suvel ning tal diagnoositi äge polümorfne psühhootiline häire (F23.0). Pärast seda

käis puudutatud isik küll ambulatoorsetel vastuvõttudel, kuid ei võtnud talle määratud

psühhoosivastaseid ravimeid. Puudutatud isik viibis 2016. a-l haiglaravil seitse korda ning tal

diagnoositi paranoidne skisofreenia. Ta ei võtnud jätkuvalt määratud ravimeid korrapäraselt ja

kahel korral hospitaliseeriti ta ravimite üledoosi järel. Puudutatud isikule määrati ravi

pikatoimeliste psühhoosivastaste süstidena (depooravi). Depooravi foonil püsis puudutatud

isiku seisund stabiilsem ning ta ei vajanud haiglaravi. Ta katkestas depooravi 2019. a märtsis

ning on pärast seda psühhoosi ägenemiste tõttu vajanud haiglaravi kuuel korral. Viimati viibis

puudutatud isik haiglaravil ajavahemikul 22. veebruar kuni 31. märts 2021. a. Enne viimast

haiglaravi käis puudutatud isik korteris omaette rääkides ja masturbeerides ringi, oli kurja ja

ähvardava olekuga ning vehkis ema suunas noaga.

Puudutatud isik toimetati 7. mail 2021 kodust psühhiaatriakliinikusse kiirabi ja politsei saatel,

kuna puudutatud isiku käitumine oli muutunud ebaadekvaatseks. Puudutatud isik sulges end

puupaku abil oma tuppa, lõhkus kohvimasina ja veekannu (ajades selle matšeetega ATV

omaniku süüks), lõikas digiboksi juhtmed läbi, põletas toas tooli seljatuge bensiiniga ning lõi

kirvega põrandasse augu.

Valvetoas oli puudutatud isik umbuskliku oleku ja resoneerse mõttekäiguga. Ta avaldas

valvearstile, et tema ema on muutunud imelikuks ega ole enam lahke ja sõbralik. Taotluse

esitamise seisuga ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Ta on dissimuleeriva hoiakuga

ning eitab meelepetete ja luulumõtete esinemist, kuid tema käitumise ja jutu põhjal on alust

2-21-7347

arvata, et need esinevad jätkuvalt. Puudutatud isik avaldab fragmentaarselt kahjustusluulu

(matšeetega võõrad mehed käivad uksele prõmmimas, sest ta olevat rääkinud nende tüdrukuga).

Puudutatud isikul ei ole haiguskriitikat. Ta tunnistab, et võtab ravimeid mitmenädalaste

pausidega ja vaid siis, kui ema seda nõuab.

Puudutatud isiku käitumine on täiel määral psühhoosielamustest juhitud. Ta ei ole oma seisundi

tõttu võimeline mõistma ravivajadust ja kontrollima oma käitumist. Puudutatud isik on ohtlik

nii teistele kui ka endale, arvestades tema ebaadekvaatset, vaenulikku ja ründavat käitumist ema

suhtes, toas mööbli põletamist ja varasemat suitsiidiohtlikku käitumist. Puudutatud isiku

seisundit ja ravikoostöö puudumist arvestades ei ole tõenäoline, et tema seisund paraneks

neljapäevase ravi vältel sedavõrd, et tagatud oleks tema turvaline toimetulek väljaspool haiglat.

3. Harju Maakohus kuulas 10. mail 2021 ära puudutatud isiku, tema raviarsti ja talle määratud

esindaja.

Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et saab aru, et ta viibib haiglas. Puudutatud isiku arvates

sattus ta haiglasse, kuna tal oli pohmell. Tal ei olnud enne haiglasse toimetamist midagi viga,

ta lihtsalt vaidles ühe venelasega ja läks temaga kaklema. Puudutatud isiku tuttav poos end üles

ja seda taheti ajada puudutatud isiku süüks. Puudutatud isik seda ei aktsepteerinud ja läks

kaklema. Puudutatud isikul on emaga võimatu suhelda, ema pöörab kogu aeg jutu teistpidi ja

ei pea oma sõnadest kinni. Puudutatud isikul ei ole olnud episoode, mil ta oleks kurb või endast

väljas. Tal ei ole põhjust haiglasse jääda. Mingid tüübid käivad puudutatud isikut suurte

püssidega peksmas. Mööblit lõhkus Q tuttav Rummult, kellega puudutatud isik jõi viina ja

veini. Puudutatud isiku arvates ei ole normaalne, et politsei ta voodist välja tirib. Puudutatud

isik maksab korteri eest. Korteriomanik ei anna talle rahu ja käib neli korda päevas ukse taga.

Puudutatud isiku raviarst jäi oma kirjaliku arvamuse juurde. Puudutatud isik läks kodus

pööraseks ja oli pöörane ka haiglasse jõudes. Nüüd on puudutatud isik maha rahunenud, kuid

annab juhtunu kohta ebamääraseid selgitusi. Puudutatud isikul on tugev eitamisfaas ja tal esineb

palju luulumõtteid bandiitidest.

Puudutatud isikule määratud esindaja toetas taotlust.

4. Harju Maakohus rakendas 10. mai 2021. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset, paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega neljaks

päevaks alates 8. maist 2021 kuni 12. maini 2021 ning kohaldas puudutatud isiku suhtes

psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, sh vajadusel

tahtevastast ravimite manustamist.

5. Puudutatud isiku raviarst esitas 11. mail 2021 arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud

isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt koostöövalmidust raviks ning ravita

jätmisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus pikendas 11. mai 2021. a määrusega puudutatud isiku suhtes rakendatud

esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos

vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 8. maist 2021 kuni 17. juunini 2021 ning kohaldas

puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.

2-21-7347

Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5. Maakohus leidis, et esialgse

õiguskaitse pikendamise eeldused on täidetud. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mille

tõttu ei suuda ta adekvaatselt hinnata oma tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega

ravivajadust. Puudutatud isiku seisund ei ole kolme päevaga paranenud ja ta vajab pikemat ravi.

Arvestades puudutatud isiku psüühikahäire olemust ja senist ravikogemust, ei ole tõenäoline,

et ta paraneks järgneva ööpäeva jooksul sedavõrd, et tagatud oleks tema ohutu toimetulek

haiglavälises keskkonnas. Ravita jätmisel ja väljaspool haiglat võib puudutatud isik olla oma

ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Puudutatud isiku

käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning ta võib asetada ennast elu ja tervist

ohustavasse olukorda. Ettearvamatu ja agressiivse käitumisega kujutab puudutatud isik otsest

ohtu ka teistele. Ta käitub ema suhtes vaenulikult ja ründavalt ning tekitas toas tulekahju, seades

ohtu nii enda kui ka temaga koos elavad lähedased. Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole

küllaldane ja tal ei ole piisavat arusaama ravivajadusest. Oma seisundi tõttu ei ole ta võimeline

tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sh ravimite võtmise kohta.

Seetõttu tuleb esialgset õiguskaitset pikendada.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

7. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 11. mai 2021. a

määruse.

Puudutatud isik on täiesti terve mõistusega. Ei ole päris kindel, kas puudutatud isik lõhkus oma

elukohas mööblit, kodumasinaid ja põrandat. Puudutatud isik peab tõenäoliseks, et seda tegid

hoopis võõrad matšeetedega mehed. Kui seda tegi siiski puudutatud isik, ei olnud politseinikel

õigust tema elukohta siseneda, kuna ta võib kodus oma asjadega teha, mida ise tahab. Politsei

on süüdi, et puudutatud isik sattus ebaõigesti ravile. Psühhiaatrilise ravi kohaldamine terve

inimese suhtes on ebaõige.

8. Avaldaja vastuse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud psüühikahäire hinnatav raske

psüühikahäirena. Kui puudutatud isik oli kodus, ei vastanud ta ema telefonikõnedele ega uksele

koputamisele. Puudutatud isiku ema kutsus politsei ja kiirabi, kuna puudutatud isik on teinud

varem ravimite üledoosiga korduvalt suitsiidikatseid. Puudutatud isik avaldas valvearstile

paranoilisi luulumõtteid. Ta küll eitas suitsiidimõtteid, kuid arvestades tema varasemat

suitsidaalset käitumist psühhootilistel ajenditel, ei saanud suitsiidiohtu välistada. Puudutatud

isik hindas enda käitumist kodus adekvaatseks, eitas kategooriliselt psüühikahäire esinemist

ning keeldus koostööst ja ravist.

Puudutatud isiku psühhoosielamustest juhitud käitumine ohustab nii teisi (agressiivne

käitumine kodus asjade lõhkumisega, tooli seljatoe põletamine siseruumis, kirvega põrandasse

augu löömine, vaenulik suhtumine emasse) kui ka teda ennast (tulekahjuohtliku olukorra

tekitamine tooli seljatoe süütamisega, võimalik suitsiidiohtlikkus psühhootilistel ajenditel).

Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isikul puudus hospitaliseerimisel

haiguskriitika. Ta keeldus nii haiglasse saabumisel kui ka sellele järgneval päeval ravikoostööst

ja eitas psüühikahäire esinemist. Pärast viimast haiglaravi ei jätkanud puudutatud isik talle

määratud ravimite regulaarset võtmist ega ilmunud ambulatoorsele vastuvõtule.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-7347

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb olenemata selle põhjendustest TsMS § 656

lg 2 ja § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-iga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus

tühistada osas, millega maakohus pikendas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras

psühhiaatriahaiglasse paigutamise ja tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega rohkem kui

16. juunini 2021 kell 19.42. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab tähtaja

seda ületavas osas pikendamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

11. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1

kohaldamisel ning tahtest olenematu ravi pikendamisel kuni 40 päevani.

Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras

kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja

viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada

tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1,

mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu

psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude

koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest

aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või

teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

Kolleegiumi arvates asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid

ilmselt täidetud isiku kuni 40 päevaks esialgse õiguskaitse korras tahtevastasele

psühhiaatrilisele ravile paigutamise tingimused TsMS § 534 lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1

tähenduses. Samuti on isiku tervislikku seisundit kinnitavad psühhiaatrite arvamused

küllaldased TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku suhtes esialgest õiguskaitset ja

seda pikendada. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

12. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Puudutatud isiku arvates on ta terve, mistõttu ei olnud alust tema suhtes tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi kohaldada. Puudutatud isiku vastav väide ei ole kooskõlas teiste asjas

esitatud dokumentide ja tõenditega. Puudutatud isik on viibinud korduvalt psühhiaatrilisel ravil

ja tal on diagnoositud püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00), mida saab pidada raskeks

psüühikahäireks. Ta on pärast depooravi katkestamist 2019. a märtsis vajanud psühhoosi

ägenemiste tõttu haiglaravi kuuel korral. Viimati viibis puudutatud psühhiaatriakliinikus tahtest

olenematul ravil ajavahemikul 22. veebruar kuni 31. märts 2021. a, mis on näha ka kohtute

infosüsteemist (tsiviilasi nr 2-21-2877). Praegusel juhul toimetati puudutatud isik

psühhiaatriakliinikusse, kuna tema psühhoos oli taaskord ägenenud ja käitumine muutunud

ebaadekvaatseks. Psühhiaatrite 8. mai 2021. a arvamuse järgi oli puudutatud isiku käitumine

täiel määral psühhoosielamustest juhitud ning ta ei olnud võimeline oma käitumist kontrollima.

Raviarsti 11. mai 2021. a arvamusest nähtuvalt ei olnud puudutatud isiku seisund pärast kolme

päeva möödumist muutunud. Maakohus tuvastas seega õigesti, et puudutatud isikul oli ka

esialgse õiguskaitse pikendamise seisuga raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses.

2-21-7347

12.2. Kuigi puudutatud isik ei ole määruskaebuses PsAS § 11 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud

eelduste esinemist eraldi vaidlustanud, märgib ringkonnakohus siiski järgmist. Puudutatud isik

käitus enne haiglasse toomist ettearvamatult ja agressiivselt. Ta lõhkus kodus asju, lõi kirvega

põrandasse augu ja põletas tooli seljatuge. Puudutatud isik on küll väitnud, et asju lõhkus kas

kellegi Ženja tuttav või võõrad matšeetedega mehed, kuid miski seda ei kinnita ja see ei ole ka

eluliselt usutav. Korteris mööblit põletades seadis puudutatud isik ohtu nii ennast kui ka teisi,

eriti arvestades seda, et puudutatud isik ei saanud oma käitumisest ja selle tagajärgedest aru

ning tema käitumist juhtis psühhoosielamus. Seejuures avaldas puudutatud isik negatiivseid

mõtteid ka oma ema suhtes, kelle suunas ta on varasema psühhoosi ägenemise ajal noaga

vehkinud. Psühhiaatriakliinikus oli puudutatud isik jätkuvalt psühhoosist hõivatud. Puudutatud

isik avaldas kahjustusluulu nii psühhiaatritele (matšeetega võõrad mehed käivad uksele

prõmmimas) kui ka maakohtule (mingid tüübid käivad puudutatud isikut suurte püssidega

peksmas). Varem on puudutatud isikul esinenud psühhootilistel ajenditel ka suitsiidikäitumist

ja ta on teinud ravimite üledoosiga suitsiidikatseid. Esialgse õiguskaitse pikendamise seisuga

püsis puudutatud isiku seisund muutumatuna. Seetõttu oli nii hospitaliseerimisele vahetult

eelnenule kui ka varasemale kogemusele tuginedes pigem kindel kui tõenäoline, et puudutatud

isik on esialgse õiguskaitse pikendamata jätmise korral endale ja teistele ohtlik.

Kolleegiumil ei ole alust arvata, et puudutatud isikule olnuks piisav muu psühhiaatriline abi.

Psühhiaatrite 8. mai 2021. a arvamuse järgi ei ole puudutatud isikul haiguskriitikat ja ta ei suuda

mõista ravivajadust. Avaldaja on vastuses määruskaebusele märkinud, et puudutatud isik eitas

kategooriliselt psüühikahäire esinemist ning keeldus koostööst ja ravist. Ärakuulamisel avaldas

puudutatud isik maakohtule, et tema arvates sattus ta haiglasse pohmelli tõttu ja tal ei olnud

enne haiglasse toimetamist midagi viga. Puudutatud isiku raviarsti 11. mai 2021. a arvamusest

esialgse õiguskaitse pikendamise kohta tuleneb, et puudutatud isikul ei olnud jätkuvalt

koostöövalmidust raviks. Puudutatud isikule ei olnud seega võimalik osutada psühhoosi

kontrolli alla saamiseks vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel kui talle psühhiaatriahaiglas

tahtest olenematut ravi osutades.

12.3. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule

esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid

ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse

äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi.

13. Samas eksis maakohus esialgse õiguskaitse tähtaja määramisel.

13.1. TsMS § 534 lg 5 I ja II lause järgi võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva

alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku ärakuulamist pikendada seda

kuni 40 päevani. Maakohus paigutas puudutatud isiku vaidlustatud määrusega esialgse

õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse 40 päevaks alates 8. maist 2021 kuni 17. juunini 2021.

Maakohus lähtus seejuures avaldaja taotlusest, milles avaldaja on ekslikult märkinud, et

puudutatud isik viibib psühhiaatriahaiglas alates 8. maist 2021 ja kell 19.42 rakendati tema

suhtes tahtest olenematut ravi. Psühhiaatrite 8. mai 2021. a arvamusest ja avaldaja vastusest

määruskaebusele nähtub, et tegelikult tegi valvearst tahtest olenematu ravi otsuse 7. mail 2021

kell 19.42. Seda kinnitab ka asjaolu, et avaldaja allkirjastas esialgse õiguskaitse taotluse 8. mail

2021 kell 16.10 ja saatis selle kohtule samal päeval kell 16.40, st enne seda, kui taotluse järgi

tahtest olenematut ravi üldse kohaldati. Maakohus sai seega esialgset õiguskaitset pikendada

maksimaalselt 16. juunini 2021 kell 19.42.

13.2. Maakohus pikendas esialgset õiguskaitset 40 päevaks alates 8. maist 2021 kuni 17. juunini

2021 kell 19.42. Sellega pikendas maakohus esialgse õiguskaitse tähtaega seaduse järgi lubatust

2-21-7347

rohkem. Kolleegiumi arvates on see menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis toob kaasa

maakohtu määruse tühistamise esialgse õiguskaitse pikendamise tähtaja osas olenemata

määruskaebuse põhjendustest (TsMS § 656 lg 2 koostoimes §-iga 659). Ringkonnakohus saab

selle vea ise parandada.

13.3. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega

maakohus pikendas esialgset õiguskaitset kauemaks kui 16. juunini 2021 kell 19.42, ning teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab tähtaja seda ületavas osas pikendamata. Ülejäänud

osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.

14. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause

alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin