3-21-715/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-715 Haldusasi Xi kaebus Eesti Olümpiakomitee treenerite kutsekomisjoni 25.02.2021 protokolli punkti 3.1 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X (xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Indrek Repnau Vastustaja – Eesti Olümpiakomitee (registrikood 80059467), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja menetluskulud summas 1035 (üks tuhat kolmkümmend viis) eurot. Poolte muud võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.

4. Asendada avalikustatavas lahendis kaebaja nimi ja isikukood tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Xi kaebus Eesti Olümpiakomitee (EOK) treenerite kutsekomisjoni 25.02.2021 protokolli punkti 3.1 tühistamiseks. EOK otsustas protokolli punktiga 3.1 kaebaja kutsetunnistuse nr 163829 tunnistada kehtetuks lastekaitseseaduse (LasteKS) § 20 lg 1 alusel.

2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi asjas nr 5-21-2 25.05.2021 määruse, millega jättis Tallinna Halduskohtu kohtuasjas nr 3-20-2055 esitatud taotluse tunnistada LasteKS § 20 lg 11 põhiseadusega vastuolus olevaks läbi vaatamata. Riigikohtu määruse kohaselt ei ole LasteKS § 20 lg 11 treenerikutse kehtetuks tunnistamise alus, kuivõrd kutseseadus ei näe ette alust jätta isikule kutse andmata või tunnistada kutsetunnistus kehtetuks juhul, kui kutset taotlev või omav isik ei vasta LasteKS §-s 20 sätestatud tingimustele.

3. Vastustaja teavitas kohut 28.05.2021, et EOK treenerite kutsekomisjoni otsusega (dtl 153) on kaebaja treenerikutse kehtetuks tunnistamine tühistatud ja tema kutsetunnistus nr xxxxxx jätkuvalt kehtiv.

2(2)

4. Kohus küsis kaebajalt 31.05.2021 kohtunõudega, kas kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega, selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi ja palus esitada menetluskulude väljamõistmise taotluse. Kaebaja teavitas 07.06.2021 kohut, et on menetluse lõpetamisega nõus ja esitas vastustajalt menetluskulude väljamõistmise taotluse summas 1050 eurot.

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastustaja on kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tühistanud ja otsustanud, et kaebaja kutsetunnistus on jätkuvalt kehtiv. Sellega on kaebaja kaebuse eesmärgi saavutanud. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et on menetluse lõpetamisega nõus, mistõttu saab kohus menetluse lõpetada. Kaebajal ei ole uuesti võimalik sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).

6. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse, tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 4).

7. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude summas 1050 eurot välja mõistmist kokku 8,5 tunni eest.

Kohus leiab, et EOK treenerite kutsekomisjoni 25.02.2021 protokolli punktis 3.1 sisaldunud otsuse tunnistada kaebaja kutsetunnistus kehtetuks kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest. Kuigi on võimalik, et Riigikohtu viidatud lahendi tulemusel oleks kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine tunnistatud kehtetuks ka olukorras, kus kaebaja kaebust ei esitanud, on praegusel juhul haldusakt osutunud tagasiulatuvalt õigusvastaseks, mitte ei ole haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud kohtumenetlusega mitteseotud asjaoludest, mis ilmnesid alles kohtumenetluse ajal (asjaolude muutumine vms). Näiteks ei ole välistatud kaebuse ja haldusakti kehtetuks tunnistamise seos ka juhul, kui haldusakt tunnistatakse kehtetuks kolmanda isiku taotluse tõttu.1 Samuti tuleb arvestada kaebuse eduväljavaateid (HKMS kommentaarid, samas), mis isiku haldusmenetluses ärakuulamata jätmist ja ka viidatud põhiseaduslikkuse järelevalve asja sisuliselt arvestades ei olnud ilmselgelt olematud. Vastustajal oleks olnud võimalik käesolevat kohtumenetlust ka vältida, oodates ära kohtute otsused varasemas sarnases asjas (3-20-2055), või vähemalt oleks vastustajal pidanud tekkima kahtlus, et kaebaja tuleks enne kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist ära kuulata, kuna ka asjas 3- 20-2055 heideti vastustajale ette ärakuulamata jätmist.

Kaebaja menetluskulud sisaldavad ka kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu (dtl 158-159). Kohus mõistab kaebaja menetluskulud vastustajalt välja summas 1035 eurot, s.o kogu taotletud ulatuses arvates maha tagastatud riigilõivu. Kaebaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6) arvestades, et kaebajat ei kuulatud enne haldusakti andmist ära, kaebaja sai kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisest teada Ametlike Teadaannete kaudu ja pidi seetõttu tegema lisapingutusi vastustaja ja haldusakti täpse sisu väljaselgitamiseks. Õigusabi osutamiseks kulunud 8,5 tundi ei saa pidada ka ülemääraseks olukorras, kus alles kohtumenetluses selgus tegelik vastustaja ja kaebajal oli võimalik tema õigusi rikkuva haldusaktiga tutvuda (vt 08.04.2021 määrus).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

1 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, § 108 komm D.II.