2-19-5667/104 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-19-5667

Määruse tegemise aeg ja koht

07.juuni 2021, Pärnu

Tsiviilasi

XX ja YY hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmiste

lubamatuks tunnistamiseks

AS SEB Pank hagi YY ja XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

XX hagi hind 3500 eurot

YY hagi hind 3500 eurot

AS SEB Pank hagi hind 439 327,84 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad (vastuhagi kostjad):

1. XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht)

2. YY (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht )

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar

Sultson (e-post menetlus@magnussonlaw.com)

Kostja (vastuhageja): AS SEB Pank (registrikood

10004252,

asukoht

Tornimäe

2,

Tallinn,

e-post

info@seb.ee); volitatud esindaja Martin Velling (e-post

menetlus@seb.ee, martin.velling@seb.ee)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel kirjalikult taasesitatavas vormis sõlmitud, XX (hageja I), YY (hageja II)

ning AS SEB Pank (kostja) esindaja Martin Vellingu poolt 03.06.2021 digitaalselt allkirjastatud

järgmine kompromiss:

1.1. Hageja I hagis kostja vastu täiteasjas nr 175/2019/691 algatatud täitemenetluse lubamatuks

tunnistamise nõudes tõdevad pooled, et täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks kompromissi

kinnitamise kohtumäärusega, sest kostjal puudub hageja I vastu täitedokument, TMS §-s 2 lg 1

p 19 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse

alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

1.2. Hageja II hagis kostja vastu täiteasjas nr 175/2019/690 algatatud täitemenetluse lubamatuks

tunnistamise nõudes tõdevad pooled, et täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks kompromissi

kinnitamise kohtumäärusega, sest kostjal puudub hageja I vastu täitedokument, TMS §-s 2 lg 1

p 19 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse

alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

Tsiviilasi nr 2-19-5667

2 (5)

1.3. AS SEB Pank esitab kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates 3 tööpäeva

jooksul Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaale sissenõudja avalduse täiteasjades nr 175/2019/690

ja 175/2019/691 täitemenetluste lõpetamiseks.

1.4. KRS § 341 lg 2 p 6 alusel annavad pooled nõusoleku ja taotlevad Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa nr xxxxxx kolmandasse jakku

„Koormatised ja kitsendused“ järjekorranumbri 2 all kohtutäitur Rannar Liitmaa 03. aprilli

2019.a avalduse alusel 05. aprillil 2019.a SEB Pank AS ja kohtutäitur Rannar Liitma kasuks

sisse kantud keelumärke, millega keelatakse YY’ele kuuluva kinnisasja mõttelise osa

käsutamine, kustutamist.

1.5. KRS § 341 lg 2 p 6 alusel annavad pooled nõusoleku ja taotlevad Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa nr xxxxxx kolmandasse jakku

„Koormatised ja kitsendused“ järjekorranumbri 3 all kohtutäitur Rannar Liitmaa 03. aprilli

2019.a avalduse alusel 05. aprillil 2019.a SEB Pank AS ja kohtutäitur Rannar Liitma kasuks

sisse kantud keelumärke, millega keelatakse XX’ele kuuluva kinnisasja mõttelise osa

käsutamine, kustutamist.

1.6. Pooled on kokku leppinud, et juhul kui kohtutäitur Rannar Liitmaa nõuab SEB Pank AS-

ilt kui sissenõudjalt täiteasjades nr 175/2019/690 ja 175/2019/691 täitemenetluste lõpetamiste

avalduste esitamisel kohtutäituri menetluse alustamise tasu ja ½ suurust osa täituri põhitasust,

arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt KTS § 41 lg 2 alusel, mille kohaselt on kohtutäituril

tasunõuded eeldusel, et kohtutäitur on teinud täitetoiminguid, tasuvad kohtutäiturile tasud

hageja 1 täiteasjas 175/2019/691 ja hageja 2 täiteasjas 175/2019/690.

1.7. Pooled uuendavad AÕS § 346 lg 2 alusel tagatiskokkulepet ja lepivad kompromissina

kokku selles, et kinnistu, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris

avatud registriosa nr xxxxxx (edaspidi „kinnistu“), neljandasse jakku „Hüpoteegid“

järjekorranumbri 1 all 29. augusti 2005. a asjaõiguslepingu alusel 15. septembril 2005. a SEB

Pank AS kasuks sisse kantud ühishüpoteegiga hüpoteegisummaga 5 750 000 (viis miljonit

seitsesada viiskümmend tuhat) krooni on tagatud kõik kostja nõuded hageja II vastu, mis

tulenevad kostja ja hageja II vahel 28. novembril 2012. a sõlmitud laenulepingust

nr 2012032377 ja viimase lisadest.

1.8. Kostja loobub kompromissi kinnitamisega tingimuslikult kõigist nõuetest, mis tulenevad

hageja I ja kostja vahel 28. novembril 2012. a. sõlmitud käenduslepingust nr 2012033067 ja

viimase lisadest, hageja I vastu põhjusel, et hageja I tagab kompromissi kinnitamisega hageja

II laenulepingust nr 2012032377 ja viimase lisadest tulenevaid kohustusi ühishüpoteegiga, mis

koormab hagejale I kuuluvat mõttelisest osa kinnistust ja hageja I ja hageja II müüvad kinnistu

ja tasuvad kompromissi alusel kostjale 225 000 (kakssada kakskümmend viis tuhat) eurot.

Tingimus loetakse mittesaabunuks, kui hageja I ja hageja II ei täida käesoleva kompromissi

punktis 1.10 sätestatut ja ei tasu kostjale kompromissi täitmiseks 225 000 (kakssada

kakskümmend viis tuhat) eurot kompromissis sätestatud tähtajaks.

1.9. Kostja nõue, mis tuleneb 28. novembril 2012.a sõlmitud laenulepingust nr 2012032377,

hageja II vastu on 25. märtsi 2021.a seisuga 457 703,08 eurot, sh põhiosa võlg 384 492,44 eurot,

intressivõlg 61,98 eurot ja viivis 73 148,66 eurot.

1.10. Juhul kui hageja I ja hageja II müüvad neile kaasomandina kuuluva kinnistu 3 (kolme)

kuu jooksul hinnaga vähemalt 225 000 eurot (kakssada kakskümmend viis tuhat) eurot ja

viidatud 225 000 (kakssada kakskümmend viis tuhat) eurot on laekunud kostja poolt osundatud

arvelduskontole, loetakse hageja II kohustused, mis tulenevad 28. novembril 2012.a sõlmitud

laenulepingust nr 2012032377 ja viimase lisadest lõppenuks ja kostjal puuduvad mistahes

nõuded hageja I vastu.

1.11. Hageja I ja hageja II teatavad ühiselt kinnistu notariaalselt tõestatud vormis müügilepingu

sõlmimise aja kostjale ette vähemalt 3 (kolm) tööpäeva ja juhul kui kostja ei saa hagejate

Tsiviilasi nr 2-19-5667

3 (5)

viidatud ajal tehingus osaleda ja pooled peavad tehingu tegemiseks notariga kokku leppima uue

aja ning selle tõttu möödub punktis 1.10 sätestatud 3 (kolme) kuu pikkune tähtaeg, pikeneb

viidatud tähtaeg kuni notariaalselt tõestatud vormis müügilepingu sõlmimiseni, kuid mitte

rohkem kui 10 (kümme) päeva, kui pooled ei lepi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kokku teisiti.

1.12. Juhul kui hageja I ja hageja II ei müü kinnistut 3 (kolme) kuu pikkuse tähtaja jooksul ja

ei tasu kostjale 225 000 (kakssada kakskümmend viis tuhat) eurot, on kostjal 28. novembril

2012.a sõlmitud laenulepingu nr 2012032377 alusel õigus nõuda hagejalt II kogu võla tasumist,

mis 25. märtsi 2021.a seisuga on 457 703,08 eurot, sh põhiosa võlg 384 492,44 eurot,

intressivõlg 61,98 eurot ja viivis 73 148,66 eurot, ja vajadusel algatada hageja II võla

sissenõudmiseks täitemenetlus TMS § 2 lg 1 p 1 ja p 19 alusel hagejale I ja hagejale II

kaasomandiõiguse alusel kuuluva ja kostja kasuks ühishüpoteegiga koormatud kinnistu

sundenampakkumisel müümiseks.

1.13. Juhul, kui hageja I ja hageja II ei müü kinnistut 3 (kolme) kuu pikkuse tähtaja jooksul ja

ei tasu kostjale 225 000 (kakssada kakskümmend viis tuhat) eurot, on kostjal 28. novembril

2012.a sõlmitud käenduslepingu nr 2012033067 alusel õigus nõuda hagejalt I

käenduskohustuse täitmist.

1.14. Pooled on kokku leppinud, et nende poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-5667.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks

hüvitatavate kulude suurust.

4. Tagastada XXle 11.04.2019 tema kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 350 euro

suurusest riigilõivust pool, see on 175 eurot, mis kanda XX arvelduskontole EExxx LHV Pangas.

5. Tagastada YYle 15.04.2019 tema kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 350 euro

suurusest riigilõivust pool, see on 175 eurot, ja kanda see YY arvelduskontole EExxx Swedbankis.

6. Tagastada AS-ile SEB Pank 26.04.2019 tema kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud

3400 euro suurusest riigilõivust pool, see on 1700 eurot, ja kanda see SEB Pank AS

arvelduskontole EE621010000000012017 SEB Pangas.

7. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates kohtumääruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kompromissi kinnitamine

1. Pärnu Maakohtu menetluses on XX ja YY hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmiste lubamatuks

tunnistamiseks ning sellega ühte menetlusse liidetud AS-i SEB Pank hagi YY ja XX vastu AS-i

SEB Pank ja YY vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. AS-iga

SEB Pank sõlmitud käenduslepinguga XX käendas YY kohustusi.

2. 28.05.2021 esitati kohtule kirjalikult taasesitatavas vormis sõlmitud, XX, YY ja AS-i SEB Pank

esindaja Martin Vellingu poolt digitaalselt allkirjastatud kompromiss.

Kohus leidis, et kohtule esitatud vormis kompromisslepingut kohus kinnitada ei saa, sest see

sisaldab kokkulepet kohtutäituri tahteavalduse asendamiseks, kuigi kohtutäitur ei ole kokkuleppe

osaline. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 4 alusel kohus saatis pooltele kohtu poolt

täiendatud kompromissi projekti ning tegi pooltele ettepaneku kompromiss allkirjastada uues

sõnastuses. Pooled täiendasid kokkulepet omakorda XX ja YY kohustusega hüvitada pangale

Tsiviilasi nr 2-19-5667

4 (5)

täitemenetluste lõpetamisega kaasnevad kulud (täitemenetluse alustamise tasu ja ½ täituri

põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt KTS § 41 lg 2 alusel, mille kohaselt on

kohtutäituril tasunõuded eeldusel, et kohtutäitur on teinud täitetoiminguid).

3. XX ja YY digiallkirjastasid muudetud kokkuleppe teksti ja esitasid selle kohtule 02.06.2021

koos maksekorraldustega, millest nähtuvalt XX ja YY on kumbki 02.06.2021 tasunud

Advokaadibüroo Mangusson arvelduskontole 2515 eurot täitemenetluste lõpetamisega pangale

kaasnevate võimalike kulude hüvitamise tagamiseks.

03.06.2021 esitas AS-i SEB Pank esindaja Martin Velling kohtule kompromisslepingu, mis on

kõigi menetlusosaliste poolt uuesti digitaalselt allkirjastatud 03.06.2021.

4. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et loevad täiteasjades nr 175/2019/691 ja

175/2019/690 täitemenetlused lubamatuks, sest kostjal puudub hagejate vastu täitedokument. Pank

kohustub kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest alates 3 päeva jooksul esitama

kohtutäiturile avaldused täitemenetluse lõpetamiseks, hagejad hüvitavad pangale täitemenetluse

alustamise tasu ja kohtutäituri tasu. Kompromissis on fikseeritud laenulepingust tulenevate

kohustuste jääk 25.03.2021 seisuga 457 703,08 eurot. Pooled on kokku leppinud, et hagejad

võivad kolme kuu jooksul kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistut ise müüa ning müügist

saadud rahaga tasuvad hagejale kokku 225 000 eurot, mille järel loetakse YY ja SEB Panga vahel

sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevad kohustused lõppenuks. Pooled kompromissiga

uuendasid tagatiskokkulepet selliselt, et hagejate kinnistule SEB Panga kasuks seatud hüpoteek

hüpoteegisummaga 5 750 000 krooni tagab kõiki YY ja AS-i SEB Pank vahel 28.11.2012 sõlmitud

laenulepingust nr 20122032377 ja selle lisadest tulenevaid kohustusi. Kui kinnistut kolme kuu

jooksul ei müüda ja ei tasuta pangale 225 000 eurot, on pangal õigus sisse nõuda kogu võlgnevus,

mis 25.03.2021 seisuga on 457 703,08 eurot, ja vajadusel algatada sundtäitemenetlus hüpoteegiga

koormatud kinnistu sundenampakkumisel müümiseks. Pooled on eraldi kokku leppinud, et sellisel

juhul on pangal õigus nõuda ka XXlt käenduskohustuse täitmist. Pooled on kompromissis andnud

ka tahteavaldused kinnistusregistriosast kohtutäituri seatud keelumärgete kustutamiseks,

kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab poolte tahteavaldusi.

5. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust

lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani määruse

kättetoimetamisest arvates.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p

4 kohaselt kohus määrusega kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

7. Kohus kinnitab määruse resolutsiooniga üksnes kompromissi tingimused (kompromisslepingu

II alajaotus). Kohus selgitab, et kompromissi tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb

kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kompromissi sisu punktid kohtumääruse

resolutsioonis kompromissi kinnitava punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab

kompromissi teksti siseseid numbrilisi viiteid kompromissi tingimustele, muutmata kompromissi

sisu: kohtule esitatud kokkuleppe teksti punktis 10 viide punktile 12 ja punktis 13 viide punktile

11 asendatakse viitega punktile 1.10. Kokkuleppe tekstis punktis 13 viide punktile 11 on ilmselt

ekslikult jäänud eelmisest variandist. Kohus saab aru, et ka siin peetakse tegelikult silmas punkti

12, sest viidatakse puntkile, milles on kokku lepitud 3 -kuuline tähtaeg. Lõplikus allkirjastatud

kompromissi tekstis on punktis 11 laenulepingust tulenevate kohustuste jääk, tasumise tähtaeg on

Tsiviilasi nr 2-19-5667

5 (5)

kirjas punktis 12.

8. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata

lühendatud tähtaja, 2 päeva, jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei

lepi kokku teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, kompromissleping sisaldab kokkulepet, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Kuna hüvitatavaid

kulusid ei ole, siis kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt kulude suurust kindlaks ei määra.

10. Kompromisslepingu menetlusdokumendis XX, YY ja AS SEB Pank taotlevad nende poolt

menetluses tasutud riigilõivudest poole tagastamist.

Kohtute infosüsteemi andmetel on XX tasunud 11.04.2019 riigilõivu 350 eurot ning YY

15.04.2019 riigilõivu 350 eurot. AS SEB Pank on 26.04.2019 tasunud riigilõivu 3400 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või

hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma,

või tema korraldusel muule isikule.

Eeltoodu alusel kohus tagastab XXle 175 eurot, YYle 175 eurot ja AS-le SEB Pank 1700 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik