2-21-102949/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.06.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-102949

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E. M. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1823,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806; asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal

OÜ; asukoht Tartu maantee 83-603, 10115 Tallinn;

carlo.kask@plusplus.ee);

Kostja: E. M. (isikukood xxxx; viimane teadaolev elukoht

xxxx; registrijärgne elukoht xxxx; tegelik elu- või

viibimiskoht teadmata; e-post: xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt E. M. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja AS I

vahel 16.07.2019 sõlmitud järelmaksu lepingust nr xxxx tulenev põhiosa võlgnevus

1075,99 eurot, intress 100,18 eurot, lepingu haldustasu 3,60 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 350,92 eurot.

3. Mõista kostjalt E. M. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis

lepingujärgses määras 24% aastas alates 30.04.2021 põhinõudelt (1075,99 eurot) kuni

põhinõude (1075,99 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam kui 725,07 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 35 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud 97,8% ulatuses kostja ja 2,2% ulatuses hageja kanda.

5.2 Mõista kostjalt E. M. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulud summas 325,67 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (325,67 eurot) tuleb kostjal E. M.

tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

2-21-102949

2 (3)

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale E. M. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale

kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel

ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni

tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

2-21-102949

3 (3)

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulu 35 euro nõudes.

 Hagiavalduse kohaselt 30.12.2019 loovutas AS I laenulepingust tulenevad nõuded hagejale.

PlusPlus Baltic OÜ on hageja nimel edastanud kostjale 3 võlateatist. Seega hagiavaldusest

nähtuvalt on kolmas isik PlusPlus Baltic OÜ (mitte võlausaldaja ise) saatnud kostjale

võlateatisi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud

sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude

hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja

kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele.

Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega

võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma

kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Hagist ei selgu, millist teenust

ja millise tunnihinnaga PlusPlus Baltic OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada,

et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas PlusPlus

Baltic OÜ kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 97,8% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks

jätta menetluskulud 2,2% ulatuses hageja ja 97,8% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab

hageja taotlusel kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud.

 Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluses ja

hagimenetluses esitatud avaldustelt tasutud riigilõiv kogusummas 225 eurot ja õigusabikulu

420 eurot, kokku 645 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on

põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus

leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul

mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas

asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS

§ 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 108 eurot (käibemaksuga). Kokku on

kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud (225+108) 333 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 325,67 eurot (s.o 333-

st eurost 97,8%) ning menetluskuludelt (325,67 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik