1-20-7133/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2021 kohtumaja

Võru Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-7133 Kohtunik Rita Kulberg A si

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne A.K-le süüdimõistetu täiendava kohustuse määramiseks Kriminaalhooldusametnik Christina Jõesaar Süüdimõistetu

A.K

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tartu Vangla kriminaalhool

dusosakonna Võru esinduse taotlus rahuldada.

Määrata KarS § 75 lg 2 A.K-le katseajaks p alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru le (Põlva, Võru tn 12)

kohtumaja

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 18.11.2020 otsusega tunnistati A.K

424 lg 1

süüdi KarS § järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. eelvangistuses viibitud aeg 18.06.- KarS § 68 lg 1 alusel arvati

19.06.2019, s.o 2 A.K-le kandmisele kuuluvaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti

karistuseks 4 kuud ja 28 -te 1 ja 3 alusel päeva vangistust. KarS § 74 lg jäeti mõistetud

vangistus täitmisele pööramata, kui A.K ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning -des täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p

-s –6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p

8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

18.11.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 4.12.2020. Katseaja kestus on 18.11.2020 18.05.2022. –

2 (3)

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 3.06.2021 esitanud Tartu Maakohtu

Võru kohtumajale erakorralise ettekande, milles taotletakse kohtult A.K-le alkoholi tarvitamise . S pani 25.02.2021 toime tema karistamise aluseks keelu määramist üüdimõistetu

olnud kuriteoga samalaadse väärteo kõrvaldati sõiduki juhtimiselt seoses , s.o A.K

alkoholi piirmäära ületamisega. Kuna hooldusalune on seadnud endale eesmärgiks alkoholi tarvitamisest loobuda ning ta osaleb usravi programmis jätkuvalt sõltuv „Kainem ja tervem

Eesti“, on näha, et A.K on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Seega leiab kriminaalhooldusametnik, et A.K-le alkoholi tarvitamise keelu lisakohustusena määramine on eesmärgipärane.

KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kriminaalhooldusametnik heidab A.K-le ette 25.02.2021 tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, s.o sõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületades toimepanemist.

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 8.03.2021 vastusest kriminaalhooldaja päringule nähtub, et 25.02.2021 on A.K seoses alkoholi piirmäära ületamisega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Koostati väärteoprotokoll. 25.02.2021 tõendusliku alkomeetri ka

Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükk tõendab, et A.K väljahingatavas õhus oli 25.02.2021 alkoholi 0,59 mg/l. 17.03.2021 kirjalikus seletuses tunnistas A.K, et juhtis

25.02.2021 mootorsõidukit, kuna arvas, et on kaineks saanud. Tartu Maakohtu 19.05.2021 otsusega nr 4-21-1618 on A.K karistatud

ki LS § 224 lg 2 järgi (mootorsõidu

juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtuotsus jõustus 28.05.2021. Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohtu le teada, et asjas nr 4-21-1618 on tegemist erakorralises ettekandes viidatud 25.02.2021 toime pandud väärteoga.

PPA vastust kriminaalhooldaja Tartu Maakohtu päringule, tõendusliku alkomeetri ja

19.05.2021 otsuse väljatrükki ning kriminaalhooldusaluse kirjalikku seletust kogumis hinnates A.K pani 25.02.2021 tema karistamise aluseks loeb kohus tõendatuks, et olnud kuriteoga samalaadse väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületades.

Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et A.K-le ei ole määratud alkoholi tarvitamise keeldu. See tähendab, et alkoholi tarvitamist süüdimõistetu poolt rikkumiseks lugeda ei saa. Samas on kohus seisukohal, et kui hooldusalune paneb alkoholi tarvitamise tõttu toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, tuleb sellele KarS §

74 lg 4 kohaselt reageerida . Teda on . Kohtu arvates pani A.K väärteo toime tahtlikult ka varem karistatud. Alkoholisisaldus alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimise eest süüdimõistetu väljahingatavas õhus pole olnud piiripealne, millest alates algab vastutus

3 (3)

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. üüdimõistetu väi S det, et tema arvates oli ta sõitmisele asumise hetkel (mis põhjusel) kaine, tahes ei loe kohus arvestatavaks.

A.K iseloomustab positiivselt, et ta on ettekande kohase osalenud programmis lt „Kainem ja tervem Eesti“ alates 10.06.2020 (mida tõendab ka Lõuna

-Eesti Haigla 23.10.2020 väljastatud tõend) ning on enda sõnul jätkanud programmis osalemist praeguse ajani

. Kohus

ei näe põhjust seda süüdimõistetu väidet kahtluse alla seada. Samuti on süüdimõistetu korrektselt täitnud teisi käitumiskontrolli nõudeid (välja arvatud ühel korral

registreerimiskohustust, millise rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik teda hoiatanud).

A.K senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et süüdimõistetul esineb alkoholiga liialdamist, mille tõttu on ta pannud toime tema käesoleva katseaja jooksul karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Sellise tendentsiga aga kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, ses õigusrikkumised annavad aluse pöörata t pidevad mõistetud karistus täitmisele. A.K isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks määrata talle lisakohustusena alkoho tarvitamise keeld. li Nimetatud lisakohustuse määramist on taotlenud ka kriminaalhooldusametnik. Kohus selgitab siinkohal, et seadus alkoholi tarvitamise keelu määramiseks süüdimõistetu nõusoleku olemasolu ei eelda. Alkoholi tarvitamise keelu rakendamine suurendab tõenäosust, et süüdimõistetu katseaja edasine läbimine möödub rikkumisteta.

Olgu lisatud, et kui A.K , on kriminaalhooldajal jätkuvalt paneb toime õigusrikkumisi

võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida A.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramisega.

Eeltoodu A.K-le alusel ja KarS § 74 lg 4 alusel kohus määrab KarS § 75 lg 2 p 2 kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg