2-20-7131/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7131

Kohtuasi

AS Airest saneerimisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.12.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS Airest ja Unmuzzled OÜ määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja AS Airest, esindajad vandeadvokaadid Hannes

Küün ja Tauno Tark ja vandeadvokaadi abi Rahel Behrsin

Saneerimisnõustaja Urmas Võimre

Puudutatud isikud (võlausaldajad)

AS Citadele banka Eesti filiaal, esindajad vandeadvokaat

Raiko Lipstok ja vandeadvokaadi abi HN

Unmuzzled OÜ, esindaja Tooma Liiva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 02.12.2020 määrus muutmata, kuid täiendada maakohtu

määruse põhjendusi.

2. Jätta AS Airest ja Unmuzzled OÜ määruskaebused rahuldamata.

3. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed

tõendid.

4. Määruskaebuste esitajate menetluskulud jätta kaebuste esitajate endi kanda. AS

Citadele Banka Eesti filiaali menetluskulud ringkonnakohtus jätta AS-i Airest

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Airest (avaldaja) esitas 15.05.2020 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse

algatamiseks.

Avalduse kohaselt osutas avaldaja kauba õhutranspordi teenust erasektori tellijatele. Suur osa

käibe mahust moodustasid pikaajalised teenuslepingud. Äriühingus töötas 51 inimest. Avaldaja

oli tegutsev ettevõte, kellel olid vajalikud ressursid majandustegevuse edukaks jätkamiseks,

kuid avaldajal tekkisid 2019 teisel poolel ajutise iseloomuga makseraskused. 2019 keskpaigas

lõppes üks kasumlikemast regulaarliinidest, ebaõnnestus saada uusi lepinguid Saab tüüpi

lennukitega opereerimiseks ja COVID-19 mõjul ütles avaldaja klient üles opereerimislepingu.

Avaldaja hinnangul oli makseraskusi võimalik ületada saneerimisabinõusid kohaldades.

2. Kohus algatas 20.05.2020 menetluse ja määras saneerimisnõustaja. Avaldaja esitas avalduse

saneerimiskava kinnitamiseks. Saneerimisnõustaja hindas saneerimiskava täidetavaks. Kava oli

koostatud 4,5 aastaks, mis oli piisavalt pikk aeg ettevõtte äriplaanide realiseerumiseks ja piisava

kasumi teenimiseks. Avaldaja oli pika ajalooga ettevõte, kes näitas varasematel aastatel

võimekust toota kasumit. Põhiline võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks põhineks

tegevuse ja rahavoogude kasvul. Kava alusel ümberkujundatavad nõuded olid tõendatud ja

õiguspärased ning saneerimisnõustajale ja juhtkonnale teadaolevalt ei esinenud saneerimiskava

väliselt

nõudeid,

mille

rahuldamine

võiks

ohtu

seada

saneerimiskava

täitmise.

Saneerimiskavaga kujundatakse nõuded ümber läbi nende ajatamise ning makseid

võlausaldajatele tehakse vastavalt lisatud finantsplaanile. Alternatiiviks oleks pankrotimenetlus

- avaldaja majandustegevus lõpeks ja toimuks varade kiirmüük. Sellisel juhul jääksid nõuded

rahuldamata suuremas ulatuses.

Avaldajal oli kaks võlausaldajat. AS Citadele banka Eesti filiaal (puudutatud isik I/ võlausaldaja

I), kellel oli 30,98 % häältest, hääletas saneerimiskava vastuvõtmise vastu. Avaldaja aktsionär

Unmuzzled OÜ (puudutatud isik II/ võlausaldaja II), kellel oli 69,02 % häältest, hääletas

saneerimiskava vastuvõtmise poolt.

Võlausaldajate seisukohad

3. Puudutatud isik I palus kohtul jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada menetlus.

Saneerimiskava tuli jätta kinnitamata, kuna:

− saneerimiskavas olid ebaõigesti jäetud rühmad moodustamata. Erinevate õigustega

võlausaldajaid koheldakse kavas faktiliselt erinevalt, mistõttu ei saanud kava üksnes

võlausaldaja II häältega vastu võtta;

− saneerimiskavas oli toodud välja põhilise abinõuna varade müük, mis ei saanud olla

peamiseks saneerimisabinõuks;

− saneerimiskavast ei nähtunud, millal ja milliste väljamaksetega puudutatud isiku I

nõuded rahuldatakse ning puudutatud isiku I nõude ajatamine oli arvestades

prognoositavat kasumit põhjendamatu;

− saneerimiskavas jäeti mitmed olulised asjaolud adresseerimata, mistõttu oli ettevõtte

jätkusuutliku majandamise taastumine ja saneerimiskava täitmine üksnes puudutatud

isiku I nõude ajatamisel ebatõenäoline;

− pankrotihinnangus ei arvestatud, et puudutatud isik I oli pandipidaja ja et raha väärtus

väheneb aja jooksul, lisaks polnud analüüsitud võlausaldaja II nõude põhjendatust

pankrotimenetluse korral;

− kavas ei toodud välja ettevõtte saneerimisvajaduse kaasa toonud põhjuste analüüsi;

− saneerimiskava hilisema kättetoimetamisega rikuti puudutatud isiku I õigusi

saneerimiskavaga tutvuda.

4. Puudutatud isik II toetas avaldust ja vaidles puudutatud isiku I seisukohtadele vastu.

Maakohtu määrus

5. Maakohus jättis võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava kinnitamata, lõpetas

saneerimismenetluse ja vabastas saneerimisnõustaja tema ülesannetest. Kohus määras

saneerimisnõustaja tasu suuruseks 10 000 eurot, mis tasutakse kohtu deposiiti kantud tagatise

arvelt. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, kuid ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 ja saneerimisseaduse (SanS) § 4

alusel lahendas kohus avaldust hagita menetluses. Avaldaja esitas avalduse 15.05.2020 ja kohus

algatas menetluse 25.05.2020. Saneerimiskava vastuvõtmise päevaks oli 20.07.2020 ja kohtule

kinnitamiseks esitamise aeg 27.07.2020. Saneerimisnõustaja saatis saneerimisteated

võlausaldajatele 08.06.2020, üleskutse esitada seisukohti 10.07.2020 ning võlausaldajad said

seisukohti esitada kuni 20.07.2020 (I kd lk 84-133). Avaldajal oli kaks võlausaldajat. Kokku

oli 8 792 951,38 häält. Saneerimiskava poolt hääletas võlausaldaja II, kelle häälte koguarv oli

6 069 292,11 häält ja vastu hääletas võlausaldaja I, kelle häälte koguarv oli 2 723 659,27 häält

(I kd tl 134-142). Seega oli saneerimiskava poolt antud nõutav arv hääli vastavalt SanS § 24

lg-le 3 ja kohus sai lugeda, et saneerimiskava oli võlausaldajate poolt vastu võetud.

Kohus tuvastas, et avaldaja kohustused puudutatud isiku II ees tulenesid käendus- ja

laenulepingutest ning lepingute tagatiseks oli avaldaja vallasvarale seatud kommertspant.

Puudutatud isiku II nõue oli kokku summas 6 145 767,21 eurot, mis tulenes järgmistest

lepingutest:

− pooled sõlmisid 15.01.2020 käenduslepingu (II kd tl 208-209). Võlausaldaja II ja

SkyCap Investments AS sõlmisid 05.04.2017 lennuki SAAB 340 ostu, tagasiostu ja

lennuki opereerimise lepingu (II kd tl 208-209 pöördel). Nõude tagamiseks seati

15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus oli põhivõlg

510 082,17 eurot ja kõrvalnõuded 13 065,91 eurot;

− pooled sõlmisid 15.01.2020 käenduslepingu (II kd tl 208-209). Võlausaldaja II ja

SkyCap sõlmisid 30.12.2017 laenulepingu, mille SkyCap Investments AS ütles

12.05.2020 üles (II kd tl 177-180). Nõude tagamiseks seati 15.05.2020

kommertspandileping (II kt tl 210-214). Kohustuse suures oli põhivõlg 800 000 eurot;

− pooled sõlmisid 15.01.2020 käenduslepingu (II kd tl 208-209). Võlausaldaja II ja

SkyCap Investments AS sõlmisid 01.11.2018 laenu- ja pandilepingu, mille SkyCup

Investments AS ütles üles 12.05.2020 (II kd tl 189-195). Nõude tagamiseks seati

15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus oli põhivõlg

3 522 151,90 eurot ja kõrvalkohustused 58 333,22 eurot;

− pooled sõlmisid 15.01.2020 käenduslepingu (II kd tl 208-209). Võlausaldaja II ja

SkyCap sõlmisid 15.01.2020 lennukimootorite ostu-müügilepingu, mille SkyCup

Investments AS ütles üles 12.05.2020 (II kd tlk 185-187). Kohustust tagas 15.05.2020

kommertspandileping (II kt

tl 210-214).

Kohustuse suurus oli

põhivõlg

780 585,62 eurot ja kõrvalkohustused;

− pooled sõlmisid 15.01.2020 laenulepingu 2020-1 (II kd tl 197-198 pöördel, 205-205

pöördel). Kohustust tagas 15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214).

Kohustuse suurus oli põhivõlg 8 100 euro ja kõrvalkohustused 118,46 eurot;

− pooled sõlmisid 17.01.2020 laenulepingu 2020-2 (II kd tlk 199-201 pöördel, 205-205

pöördel). Kohustust tagas 15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214).

Kohustuse suurus oli põhivõlg 140 800,42 eurot ja kõrvalkohustused 2 059,20 eurot;

− pooled sõlmisid 10.02.2020 laenulepingu 2020-3 (II kd tlk 201-2020 pöördel, 205-205

pöördel). Kohustust tagas kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-214).

Kohustuse suurus oli põhivõlg 126 078,03 eurot ja kõrvalkohustused 447,45 eurot;

− pooled sõlmisid 10.03.2020 laenulepingu 2020-4 (II kd tl 202-204 pöördel, 206 -206

pöördel). Kohustust tagas 15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214).

Kohustuse suurus oli põhivõlg 181 493,97 eurot ja kõrvalkohustused 1 450,86 eurot.

Avaldaja kohustuste olemasolu võlausaldaja II ees, mis tulenes sõlmitud käendus- ja

laenulepingutest, oli tõendatud. Ebausutav oli avaldaja väide, et käenduslepingud ning

ülejäänud võlausaldaja II ja SkyCup Investmenets AS vahel sõlmitud ning 15.01.2020

kuupäeva kandvad kokkulepped olid tegelikult sõlmitud 15.01.2020. Kõik need lepingud,

lepingu lisad, nõuded ja ülesütlemise teated olid allkirjastatud paberil, mitte digitaalselt. Seega

polnud võimalik tagantjärgi kontrollida, millal nimetatud lepingud tegelikult olid sõlmitud.

Avaldusest ei selgunud, miks pidi avaldaja, kellel endal olid majanduslikud raskused,

käendama jaanuaris 2020 SkyCap Investment AS kohustusi. Saneerimisavalduse lisas 3 olevast

bilansist 30.04.2020 seisuga ja saneerimiskava lisas 3 olevast bilansist 31.05.2020 seisuga ei

nähtunud võlausaldaja II enam kui 6 miljoni euro suuruse nõude olemasolu. 31.05.2020 bilansis

oli märgitud, et kohustusi oli kokku 5 548 698 euro ulatuses, samas kui saneerimisavalduse

lisas 4 (kreeditoride nimekiri) oli välja toodud laenukohustusi kokku 9 744 613 eurot ja võlgu

tarnijatele 1 089 082 eurot. Lepingu täitmise nõuded esitas võlausaldaja II väidetavalt

16.04.2020, mistõttu oleks pidanud need kajastuma ka avaldaja kui käendaja bilansis

30.04.2020 seisuga. Lisaks, kui lepingud SkyCap Investments AS-ga öeldi üles 12.05.2020, siis

oleks pidanud igal juhul sellest tulenevad kohustused kajastuma 31.05.2020 bilansis. Bilansid

olid aga sisuliselt identsed, kohustusi oli kokku ca 5,5 miljoni euro ulatuses, sh võlausaldaja I

nõue. Seega oli usutav, et nii käenduslepingud kui ka teised 15.01.2020 kokkulepped ning ka

16.04.2020 kuupäevaga nõudekirjad olid koostatud tagantjärele, mitte dokumentidel märgitud

kuupäevadel. Samas ei tähendanud eelnimetatu automaatselt, et avaldajal ei saaks olla

nimetatud kohustusi võlausaldaja II ees. Kohus leidis ühtlasi, et eeltoodu ei andnud

saneerimisnõustajal alust jätta võlausaldajale II hääli määramata.

Puudutatud isiku I nõue oli 9 239 400 euro ulatuses seatud registerpandiga ja 130 000 euro

ulatuses kommertspandiga (1. järjekoht). Võlausaldaja II kasuks oli seatud kommertspant

6 387 054 eurot. Kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lg 3 p 2 kohaselt ei ulatu kommertspant

varale, millele saab seada teist liiki registerpandi. Seega ulatusid nii võlausaldaja I

kommertspant kui võlausaldaja II kommertspant üksnes sellisele avaldaja varale, milleks ei

olnud lennukid, sest avaldaja lennukitele on seatud registerpant asjaõigusseaduse § 297 lg 1

tähenduses võlausaldaja I kasuks. Saneerimiskava p-st 11 ja kavale lisatud bilansist nähtus, et

lennukid moodustasid avaldaja varast ligi 70% (7 miljonit). Seega vara, millele sai KomPS § 2

tähenduses seada kommertspandi, oli seega ligikaudu 2,8 miljoni euro ulatuses. Seega tagasid

võlausaldaja I nõuet lennukid, mida oli 7 miljoni euro väärtuses ja 130 000 eurot väärtuses tagas

võlausaldaja I nõuet muu vallasvara. Võlausaldaja II nõuet tagas küll kommertspant, aga nõuet

tagavat vallasvara oli üksnes 2,7 miljoni väärtuses.

6. Kohus leidis, et saneerimiskavas ei olnud piisavalt põhjalikult välja toodud

saneerimisvajaduse põhjustanud asjaolude analüüs. Kohtule esitatud saneerimiskavaga sooviti

ümber kujundada järgmised nõuded: võlausaldaja II nõue kokku 6 069 292,11 eurot, millest

põhinõue oli 6 069 292,11 eurot ja kõrvalnõuded 76 475,11 eurot, mis moodustas 69,02%

saneerimisele kuuluvatest nõuetest ning võlausaldaja I nõue 2 723 659,27 eurot, millest

põhinõue oli 2 723 659,27 eurot ja kõrvalnõuded 130 137,71 eurot, mis moodustas 30,98%

saneerimisele kuuluvatest nõuetes. Saneerimiskavas ei selgitatud võlausaldaja II enam kui 6

miljoni euro suurust võlgnevust, ei selgitatud selle nõude kujunemist ja mis põhjustel oli

võlausaldaja II ees nii suur võlgnevus. Alles kohtumenetluses asusid avaldaja ja puudutatud

isik II selgitama ja tõendama avaldaja võlgnevust puudutatud isiku II ees. Saneerimisavalduse

lisast 4 nähtuvalt oli saneerimisavalduse esitamise seisuga avaldajal võlgu tarnijate ees

1 089 082 eurot ja laenukohustusi kokku 9 774 613 eurot, siis oli puudutatud isik II

vaieldamatult suurim võlausaldaja (ca 59% kõikidest nõuetest).

Avaldaja esitatud dokumentidest nähtuvalt moodustas suurema osa võlausaldaja II nõudest

15.01.2020 poolte sõlmitud käenduslepingust tulenevad nõuded (põhinõue 5 612 819,69 eurot

ja kõrvalkohustused 71 399,13 eurot). Käenduslepingu järgi käendas avaldaja SkyCap

Investments AS ja puudutatud isik II vahel perioodil 2017-2020 sõlmitud lepingutest tulenevaid

kohustusi. Avaldaja poolt 2020 võlausaldajalt II võetud laenud moodustasid vaid väikese osa

võlausaldaja II nõudest (põhinõue 452 472,42 eurot ja kõrvalkohustused 5 075,97 eurot).

Puudutatud isik I selgitas, et avaldaja makseraskused algasid juba 2019 ja maksepuhkust palus

avaldaja puudutatud isikult I esmakordselt 2019 lõpus ning ametlikult taotles avaldaja

maksepuhkust veebruaris 2020 ehk enne rahvusvahelise pandeemia väljakuulutamist.

Saneerimiskavas viidati alates 2018 ülemaailmsele lennukitega kaubaveo mahtude

vähendamisele ja rõhuti, et puudutatud isik I tekitas pahatahtlikult olukorra, kus avaldaja võis

minna pankrotti. Seda, miks avaldaja käendas 15.01.2020 ca 5,5 miljoni euro ulatuses

võlausaldaja II teise tütarettevõtja SkyCap Investments AS kohustust või võttis võlausaldajalt

II 2020.aastal laene, ei olnud selgitatud. Seega oli saneerimiskavas saneerimisvajaduse analüüs

puudulik, sest polnud käsitletud ühe suurima võlausaldaja nõuet avaldaja vastu.

Saneerimiskavas pidi olema märgitud saneerimiskava täitmise konkreetne tähtaeg.

Saneerimiskavas oli märgitud, et puudutatud isiku I nõue täidetakse aastatel 2020-2024 ja

puudutatud isiku II nõue alates 2024. Kavas polnud kindlaks määratud tähtaega, millal peab

olema täidetud puudutatud isiku II nõue. Kava ei vastanud SanS § 21 lg 1 p 3 sätestatud nõudele,

sest puudus tegelikult saneerimiskava täitmise tähtaeg. Kui kavas pole täitmise tähtaega, siis ei

saa hinnata, kas avaldaja täidab nõuetekohaselt endale saneerimiskavaga võetud kohustusi ja

millal võib lugeda saneerimismenetluse lõppenuks. Isegi kui tuletada saneerimiskava põhjal, et

võlausaldaja II nõue tuleb täita 31.12.2024, siis ei nähtu saneerimiskavale lisatud

finantsprognoosist, milliste vahendite arvel võlausaldaja II nõue 6 069 292,11 eurot täidetakse.

Saneerimiskavale lisatud finantsprognoosis oli märgitud, et 2024 aasta lõpuks on kumulatiivne

raha jääk 1 723 961 eurot, samas ületas võlausaldaja II nõue mitmekordselt avaldaja rahalisi

vahendeid 4,5 aasta lõppedes. Sellest kohus järeldas, et saneerimisabinõude kasutamisel

võlausaldajate nõuete rahuldamine ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine tulevikus ei ole

võimalik ja pigem võib väita, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu.

Puudutatud isiku II häältega oli vastu võetud saneerimiskava, mille kohaselt ei olnud teada,

millal ja milliste vahendite arvelt avaldaja oma kohustused tema eest täidab. Kuna

saneerimiskava kohaselt hakatakse võlausaldajale II tegema tagasimakseid peale 4,5 aasta

möödumist ehk sisuliselt peale saneerimismenetluse lõppu, siis võis sellest järeldada, et

võlausaldaja II nõuet ei olegi ümber kujundatud. Eeltoodu kinnitas, et tegelikult ei olnud

võlausaldaja II huvitatud avaldaja poolt väidetavate kohustuste täitmisest, vaid tema nõue oli

saneerimiskavaga hõlmatud üksnes selleks, et tagada saneerimiskava vastuvõtmiseks vajalik

häälteenamus. Tegelikult oli võlausaldaja II häältega vastu võetud saneerimiskavaga ümber

kujundatud ainsa võlausaldaja (puudutatud isik I) nõue, milline nõue oli täies ulatuses tagatud

registerpandiga ja kommertspandiga ning jäeti ümber kujundamata nende võlausaldajate

nõuded, kelle nõuded olid tegelikult üldse tagamata.

Kohus nõustus puudutatud isiku I seisukohaga, et kui aktsepteerida olukorda, mille kohaselt

äriühing võtab lähikondselt suures ulatuses laenu või käendab teiste kontseri kuuluvute

äriühingute kohustusi suures ulatuses üksnes saneerimismenetluses häälte hankimise eesmärgil

ja esitab seejärel saneerimisavalduse, kus kujundab lähikondsete häältega ümber reaalsete

võlausaldajate nõuded, siis see on majanduskeskkonnale tervikuna ohtlik. Maksejõuetuse

menetluse regulatsiooni eesmärgiks on anda võlausaldajatele kindlus, et võlgniku

maksejõuetuse korral on nende huvid kaitstud. Kui saneerimismenetluse abil võimaldatakse aga

võlgnikel hoiduda oma kohustuste täitmisest eelkirjeldatud viisil, siis vähendab see

õiguskindlust ja isikute, eriti pankade, tahet finantseerimistehinguid sõlmida.

Maakohus asus seisukohale, et saneerimiskava ei vastanud SanS § 21 nõutele ja jättis SanS §

28 lg 5 alusel selles kinnitamata ning lõpetas saneerimismenetluse.

Avaldaja määruskaebus

7. Avaldaja palus määrus tühistada ja teha uus, millega kinnitada võlausaldajate poolt vastu

võetud saneerimiskava ja jätkata saneerimismenetlust.

Maakohus rikkus oluliselt kohtulahendi põhjendamiskohustust. Saneerimiskava kinnitamata

jätmisel ei tuginenud kohus konkreetsele SanS § 28 lg 5 alusele, mis võimaldaks jätta

saneerimiskava kinnitamata. Maakohtu lahend oli vastuoluline. Kohus jättis hindamata avaldaja

väited ja tõendid, mh selle kohta, et võlausaldaja I ei esitanud kehtivat vastuhäält

saneerimiskavale, mistõttu võlausaldaja I avaldus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks tuli

jätta läbi vaatamata. Maakohus järeldas ebaõigesti, et saneerimiskavas välja toodud

saneerimisvajaduse analüüs on puudulik. Saneerimisvajaduse põhjustanud asjaolude kohta ei

tulnud võlausaldaja II nõuet käsitleda, kuna see nõue ei olnud saneerimise vajaduse tekkimise

põhjuseks ning võlausaldaja nõue on käsitletud saneerimiskava teistes osades. Kohtul tuli võtta

arvesse kohtumenetluse jooksul esitatud täiendavaid tõendeid ja selgitusi saneerimiskavas

esitatud võlausaldaja II nõude ning SkyCapy kohustuste käendamise kohta. Kohus rikkus

uurimisprintsiipi.

Kohus leidis ebaõigesti, et võlausaldaja II nõuet ei olnud ümberkujundatud, saneerimiskava tuli

jätta kinnitamata, kuna selles ei olnud märgitud kava täitmise konkreetset tähtaega ning

finantsprognoosist ei nähtunud, milliste vahendite arvel võlausaldaja II nõue täidetakse.

Võlausaldaja II (avaldaja omanik, kes omab 40% aktsiatest) nõue täidetakse pärast

võlausaldaja I nõude täitmist. Seega koheldakse võlausaldajat I isegi paremini. Maakohus

hindas ka ebaõigesti tõendeid ja kohaldas valesti materiaalõiguse normi, seades kahtluse alla

käenduslepingute, 15.01.2020 kokkulepete ja 16.04.2020 nõudekirjade kehtivuse. Avaldaja

bilansis olid võlausaldaja kohustused kajastamata, kuna polnud teada, kas ja millises summas

avaldaja peaks kohustust täitma. Tingimuslikku kohustust kajastatakse bilansiväliselt.

Puudutatud isiku II määruskaebus

8. Puudutatud isik II palus määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kinnitada vastuvõetud

saneerimiskava ja jätkata avaldaja saneerimismenetlust.

Nõuete ümberkujundamise üheks variandiks oleks kohustuse täitmise tähtaja pikendamine

(SanS § 22 lg 1 p 1). Saneerimiskavaga pikendatakse puudutatud isiku II kohustuste täitmise

tähtaega ja seega tuleb tema nõuded lugeda ümberkujundatuks. Puudutatud isik II oli nõus

selliselt kinnitatud kavaga. Prognoosid tehti tagasihoidlikumad, kuna tulenevalt COVID-19

pandeemiast on maailmas (eriti lennunduses) väga suur ebakindlus. Samas olid avaldaja

majandusnäitajad oluliselt paremad kui 2020 kevadel prognoositud. Peamine eesmärk on, et

avaldaja jääks ellu ning et võlausaldaja I nõuded saaks esmajärjekorras tagasi makstud.

Avaldaja omanike vahel on alati võimalik kokkuleppeid sõlmida järele jääva võlausaldaja II

nõude osas. Võlausaldaja II soovis, et tema nõuded täidetakse. Avaldaja aktsionärid leppisid

omavahel kokku, selleks, et saneerimiskava oleks täidetav tähtaegselt, konverteeritakse

võlausaldaja II nõuded avaldaja omakapitalisse ja seeläbi avaldaja bilanss muutub puhtamaks

ja saneerimiskava saab täidetud. Tegemist on aktsionäride õigusega, mida aktsionärid saavad

igal hetkel otsustada. Sellise õiguse olemasolu aga ei tohi olla põhjuseks miks kohus jätab

saneerimiskava kinnitamata.

Võlausaldaja II nõude rahuldamine toimuks pärast võlausaldaja I nõude rahuldamist, st

võlausaldajat I koheldakse paremini kui võlausaldajat II. Kohus asus seisukohale, et pole

selgitatud, miks avaldaja käendas 5,5 miljoni euro ulatuses võlausaldaja II teise tütarettevõtja

SkyCap Investments AS kohustust võlausaldaja II ees või võttis võlausaldajalt II 2020 laene.

Võlausaldaja II selgitas 22.09.2020 ja 06.10.220 menetlusdokumentides, miks selliseid

tehingud sõlmiti. Kohus leidis õigesti, et 2020 laenulepingud olid koostatud tagantjärele, aga

see ei muuda nende tehingute olemust, rääkimata õiguslikest tagajärgedest. Tehinguid saab

tagant järgi heaks kiita. Lepingut saab sõlmida ka pärast tehingut. Perioodil jaanuar-veebruar-

märts 2020 antud laen bitcoinides kokku 0,45 miljoni eurot oli antud ammu enne võlausaldaja

I poolt tehtud laenulepingute ülesütlemise avaldust.

Kohtu hinnangul avaldaja pankrotiks alus puudus. Samas jäeti ka saneerimisavaldus

rahuldamata. Kui selline määrus jääks nõusse, siis peaks võlausaldaja I hakkama kohtutäituri

vahendusel oma pante (avaldajale kuuluvaid lennukeid SAAB 340A realiseerima). Kuivõrd

pandid olid omakorda tagatud Kredexi poolt, siis oleks võlausaldaja I huviks panna lennukid

kiirmüüki. Kui lennukid müüa turul kiiresti, tunduvalt allapoole turuhinda, siis ei pruugi pärast

kõikide pandiesemete müüki jätkuda raha laenujääkide ja kõrvalkulude katteks. See pole

võlausaldaja I mure - Kredex on kohustunud puuduoleva raha kinni maksma. Just see asjaolu

motiveeribki võlausaldajat I kiirmüügiks. See omakorda viiks avaldaja pankrotini ja sellisel

juhul jääksid võlausaldaja II nõuded enamuses rahuldamata.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja nendele

vastamiseks.

10. Avaldaja toetas puudutatud isiku II määruskaebust. Puudutatud isik I vaidles mõlemale

määruskaebusele vastu ja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

11. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks.

Maakohus

jõudis

õigele

lõppjäreldusele.

Ringkonnakohus

täiendab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel kohtumääruse

põhjendusi, mis puudutab avaldaja taotlust jätta puudutatud isiku I avaldus saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks läbivaatamata (puudub kehtiv vastuhääl). Muus osas on ringkonnakohtu

hinnangul vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna

alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja §

654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu kaalutlusotsustusse

sekkuda, sest maakohus ei ole asjaolude hindamisel kaalumispiire ületanud. Määruskaebused

jäävad rahuldamata.

13. Esmalt

lahendab

ringkonnakohus

menetluslikud

küsimused.

Määruskaebuse

põhjendamiseks ja sellele vastuvaidlemiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid, mistõttu tuleb

nendega arvestada (TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1). Ringkonnakohus võtab

määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid vastu.

14. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Menetlusosalised ei vaidlustanud

maakohtu määrust saneerimisnõustaja tasu osas (resolutsiooni p 4.). Maakohtu määrus on

TsMS § 466 lg 3 järgi vaidlustamata osas jõustunud.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Avaldaja heitis ette, et kohus jättis arvestamata asjaoluga, et võlausaldaja I polnud esitanud

kehtivat vastuhäält saneerimiskavale ja seetõttu polnud võlausaldaja I hääletamisest osa võtnud

ega tohtinud esitada avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga I, et kohus saab nõutava arvu poolthäälte

olemasolu kontrollimisel lähtuda üksnes SanS § 25 kohaselt koostatud hääletusprotokollist ning

selle lahutamatutest lisadest (SanS § 25 lg 2), mitte aga muudest tagantjärele esitatavatest

andmetest. Hääletusprotokolli ja selle lahutamatute lisadega piirdumine on oluline

õiguskindluse ja -selguse tagamiseks, mh arvestades seda, et SanS § 24 lg 1 järgi võib

saneerimiskava hääletamise korraldada nii koosolekul kui ka koosolekut pidamata.

Hääletusprotokolli koostamisele kehtivad SanS §-s 25 sätestatud nõuded, samuti tuleb

arvestada asjaomase äriühingu liigi puhul otsuste vastuvõtmise protokollimise kohta seaduses

üldnormidena sätestatut (Riigikohtu 16.12.2020 määrus kohtuasjas nr 2-16-2060, p 12.2).

Samas ei välista eeltoodu kontrollimast, kas hääletusprotokollis hääle andnud esindajale

volituse andnud isikul oli selleks ka vastav õigus.

Hääletusprotokollis hääletas 20.07.2020 HN. Teda volitas 16.07.2020 KK (filiaali juhataja).

Kohtule esitati 15.07.2020 väljavõte 18.06.2020 panga juhatuse otsusest. Esiteks nähtub

väljavõttest, et selle otsuse võtsid vastu, mitte kaks liiget UU ja KJ, vaid kogu juhatus. Viimased

kaks väljastasid vaid väljavõtte otsusest. Lisaks nähtub väljaprinditud kinnituslehelt, et KJ

15.07.2020 allkiri oli kehtiv (I kd lk 78). Kuivõrd äriregistri kanne on deklaratiivset laadi, siis

saab eeltoodud tõendite põhjal tuvastada, et volitustega probleeme polnud. Kuivõrd maakohus

jättis selles osas avaldaja väited kontrollimata, siis täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust

selles osas.

16. SanS § 28 lg 5 p-d 1- 4 näeb ette, et kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab

saneerimismenetluse, kui sama paragrahvi lg 2 kohasel kontrollimisel, SanS § 26 alusel esitatud

avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et käesolevast

seadusest

tuleneva

nõude

rikkumine

on

oluliselt

mõjutanud

hääletamistulemusi,

saneerimiskava alusel koheldakse võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või esinevad muud asjaolud, mis

õigustavad kava kinnitamata jätmist. SanS § 28 lg 2 p 4 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud

saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas

saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele. SanS § 21 lg 1 p-d 1-5

näevad ette, et saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma ettevõtte majandusliku seisundi

kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa

toonud ettevõtte saneerimise vajaduse, ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast

saneerimist, saneerimiskava täitmise tähtaeg, rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja

eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja

põhjendus ning saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale.

17. Maakohus tuvastas õigesti, et avalduse rahuldamata jätmiseks andis alust asjaolu, et

saneerimiskava ei sisaldanud saneerimisvajaduse põhjustanud asjaolude analüüsi ega

saneerimiskava täitmise tähtaega. Ringkonnakohus nõustub, et praegusel juhul ei olnud

nimetatud eeldused täidetud. Lisaks kontrollis maakohus saneerimiskava täitmise võimalikkust

ja leidis, et pigem on avaldaja püsivalt maksejõuetu. Kohus analüüsis olukorda tervikuna ja

põhjendas nõuetekohaselt, miks ei saanud käesoleval juhul saneerimiskava kinnitada. SanS §

28 lg 5 p 4 võimaldab jätta kava kinnitamata ka siis, kui esinevad muud asjaolud, mis õigustavad

kava kinnitamata jätmist.

18. Kohus peab saneerimiskava kinnitamisel mh hindama, kas ettevõtet on võimalik saneerida,

see tähendab, kas saneerimise käigus on võimalik täita SanS §-s 2 toodud eesmärke ja ületada

majanduslikke raskusi, taastada ettevõtte likviidsus ja jätkusuutlik majandamine.

Saneerimiskava p 2.3 kohaselt on saneerimiskavasse kaasatud avaldaja kaks suurimat

võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad vastavalt 2 853 796,98 eurot ja 6 145 767,21 eurot.

Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et eelnimetatud kohustuste tähtaegseks täitmiseks avaldajal

likviidsed vahendid puuduvad.

19. Kuna saneerimiskavasse kaasati ka võlausaldaja II nõue (avaldaja suurim võlausaldaja) ja

kava järgi kaasati võlausaldaja II nõue põhjusel, et selle tähtaegseks täitmiseks vahendid

puudusid, siis on selge, et sellise nõude näol on tegemist saneerimisvajaduse põhjustanud

asjaoluga. Seda, miks aga makseraskustes avaldaja käendas 2020 algul väidetavalt 5,5 miljoni

euro ulatuses sõsarühinguks oleva AS SkyCap Investments kohustusi emaühingu ees ja võttis

emaühingult suures mahus 2020 algul laene, ei ole saneerimiskavas selgitatud. Avaldaja oli

juba enne COVID-19 pandeemia väljakuulutamist taotlenud 2020 puudutatud isikult I

maksepuhkust ning oli seda mitteametlikult teinud juba 2019. aasta lõpus. Seega ei saanud

COVID-19 levik olla ainsaks põhjuseks makseraskustele. Kavas tuli tuua välja põhjuste

saneerimisvajaduse analüüs. Seega leidis maakohus õigesti, et tegemist oli rikkumisega (SanS

§ 21 lg 1 p 1). Kohtumenetluses esitatavate argumentide ja tõendite kaudu ei saa saneerimiskava

kohustuslikke elemente täiendada ega muuta. Kohus otsustab saneerimiskava kinnitamise ja

kohtul pole kohustust ise selgitada välja kõik need asjaolud, mis saneerimiskavas puuduvad ega

asuda seda ise seadusega vastavaks muutma. Maakohus pole uurimisprintsiipi rikkunud.

20. Saneerimiskava finantsprognoosist nähtuvalt ei ole avaldajal 2024. aastal rahalisi vahendeid

suurima võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub, et praegusel juhul ei

nähtu, kuidas ja milliste vahendite arvelt puudutatud isiku II nõue täidetakse, sh mis on täitmise

konkreetne tähtaeg. Menetlusosaliste antud selgitused ja tõendid ei kõrvalda neid kahtlusi.

Võlausaldaja II vaid kinnitas, et on sellise ümberkujundamisega nõus, tema nõue täidetakse

pärast võlausaldaja I nõude täitmist ning nõude rahuldamine on igal juhul võimalik, sest

võlausaldaja II saab oma nõude aktsionärina konverteerida alati avaldaja omakapitali. Samas

võlausaldaja II nõude konverteerimine omakapitali saaks toimuda ka saneerimismenetluse

väliselt. Kui saneerimiskava kohaselt toimub 4,5 aasta lõppedes nõude konverteerimine

omakapitali, siis oleks pidanud see ka saneerimiskavast nähtuma. Saneerimiskava abinõude all

seda välja ei ole toodud. Ühtlasi annab see kinnitust sellest, et võlausaldaja II nõue on

saneerimiskavaga hõlmatud üksnes häälte kunstliku loomise eesmärgil. Üldsõnaline viide

faktile, et millalgi peale 2024. aastat võlausaldaja II nõue rahuldatakse, ei tähenda, et tema nõue

oleks saneerimiskavaga ümber kujundatud, vaid pigem viitab sellele, et see nõue rahuldatakse

millalgi

peale

saneerimiskava

lõppemist.

Määruskaebustes

toodud

väited

nõude

konverteerimise kohta kinnitavad pigem kahtlust, et eesmärgiks ei olnud võlausaldaja II nõude

ümberkujundamine saneerimiskava raames, vaid pigem selle väliselt. Seega on puudutatud

isiku II nõue üksnes formaalselt saneerimiskavaga hõlmatud. Saneerimiskavas toodud

puudulikud andmed ei võimaldaks ka kava täitmist kontrollida.

Ringkonnakohtu hinnangul pole maakohus rikkunud materiaalõigust ega menetlusõigust ning

määruskaebustes toodud väiteid ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

21. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluses tekkinud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel

selliselt, et avaldaja määruskaebusega seotud kõik menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja

puudutatud isiku II määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Puudutatud isiku I määruskaebemenetluse kulud jäävad avaldaja kanda.

Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatavas määruses kindlaks menetluskulude rahalist

suurust, siis ei määra seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tsiviilasja lahendanud

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

22. Käesoleva määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse SanS § 4 ja TsMS § 696

lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)