2-19-17143/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-17143

Tsiviilasi

Sillutise6 OÜ hagi AS-i Rubla (pankrotis) vastu

hüpoteegikande kustutamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. märtsi 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sillutise6 OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Sillutise6 OÜ (registrikood 14754895),

esindaja vandeadvokaat Küllike Namm

Vastustaja (kostja): AS Rubla (registrikood 10046724;

pankrotis), pankrotihaldur Martin Pärn

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. märtsi 2021 otsus ja teha asjas uus otsus.

2. Rahuldada Sillutise6 OÜ hagi AS-i Rubla (pankrotis) vastu.

3. Kohustada AS-i Rubla (pankrotis) andma nõusolek kustutada Sillutise6 OÜ-le kuuluvale

13031/14368 suurusele mõttelisele osale kinnistust, mis on kantud kinnistusraamatu

registriossa nr 1679105, AS-i Rubla (pankrotis) kasuks seatud hüpoteek.

Kohtuotsus asendab AS Rubla (pankrotis) vastavat tahteavaldust hüpoteegi kande

kustutamiseks.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta AS Rubla (pankrotis) kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sillutise6 OÜ (hageja) esitas 4. novembril 2019 Viru Maakohtule hagi AS Rubla (pankrotis;

kostja) vastu kohustada kostjat andma nõusolek kinnisasjale, asukohaga Sillutise 6 Pärnu linn,

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1679105 neljandasse jakku esimesele

järjekohale kostja kasuks kantud hüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja tahteavaldus

(nõusolek) vastava hüpoteegikande kustutamiseks kohtulahendiga. Hageja palus menetluskulud

jätta kostja kanda.

Hageja omandas OÜ Kivimäe Puhkekodu pankrotimenetluses kinnistu, asukohaga Sillutise 6

Pärnu, 13031/14368 suuruses mõttelises osas. Kinnistule on seatud esimese järjekoha hüpoteek

summas 25 000 000 krooni kostja kasuks. Viidatud hüpoteek jäi vastavalt 16. augusti 2019

müügilepingu p-le 3.6 kehtima ka pärast omandi üleminekut hagejale ning OÜ Kivimäe

Puhkekodu müüjana ei pidanud hüpoteeki kinnistusraamatust kõrvaldama.

OÜ Kivimäe Puhkekodu pankrotimenetluses ei esitanud kostja nõuet, mis oleks hüpoteegiga

tagatud. OÜ Kivimäe Puhkekodu pankrotimenetlus on lõppenud ning OÜ Kivimäe Puhkekodu on

3. oktoobril 2019 äriregistrist kustutatud.

Kostjal puudub hüpoteegiga tagatud nõue, tegemist on n.ö tühja hüpoteegiga. Kinnistu eelmine

omanik OÜ Kivimäe Puhkekodu omandas kinnistu 17. jaanuari 2006 sõlmitud müügilepinguga.

Vastavalt lepingu p-le 10 seati AS-i SEB Eesti Ühispank kasuks kinnistule hüpoteek summas

25 000 0000 krooni. Lepingu p-i 7 kohaselt tagas hüpoteek kõiki AS-i SEB Eesti Ühispank kui

hüpoteegipidaja ja OÜ Kivimäe Puhkekodu vahelistest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid

nõudeid. AS SEB Pank teavitas 25. aprilli 2008 kirjaga OÜ Kivimäe Puhkekodu tolleaegset

juhatuse liiget Helen Tällit, et pärast 20 849 260 krooni 2 sendi tasumist hiljemalt 25. aprilliks

2008 loeb AS SEB Pank Kivimäe Puhkekodu OÜ kohustused, mis tulenevad 17. jaanuari 2006

sõlmitud krediidilepingust nr 2006000992, täidetuks. Circle OÜ kandis 25. aprillil 2008 AS-i SEB

Pank kontole 20 849 260 krooni 2 senti makseselgitusega „Kivimäe Puhkekodu eest“. Senine

hüpoteegipidaja AS SEB Pank loovutas 28. detsembril 2012 kinnistut koormava hüpoteegi

kostjale.

Kostja ja OÜ Kivimäe Puhkekodu ei ole omavahel sõlminud mistahes lepinguid. Hüpoteegiga

tagatud nõue on rahuldatud 25. aprillil 2008. Kuivõrd kostja hüpoteegipidajana on nõude

rahuldamise tõttu (hüpoteek ei taga enam ühtegi nõuet) kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi

kustutamiseks ning ta ei ole seda teinud, tuleb kostja nõusolek tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Hüpoteegi kustutamise

nõude puhul on tegemist varalise nõudega. Kostja leidis, et ebaõige on tõlgendada pankrotiseaduse

(PankrS) § 43 lg 2 nii kitsalt, et varaliseks nõudeks, mida jäetakse pankroti väljakuulutamise korral

läbi vaatamata, võib olla üksnes rahaline nõue pankrotivõlgniku vastu.

Kostja märkis, et hageja juhatuse liige on Gustav Kruuda ning AS Rubla (pankrotis) likvideerija

oli Oliver Kruuda. Sisuliselt on tegemist perekondliku asjaga, mida oleks võimalik lahendada enne

pankrotimenetlust ja kohtuväliselt.

Küsitav on hageja väide, et tegemist on tühja hüpoteegiga. Arusaamatuks jääb, miks sellisel juhul

AS SEB Eesti Ühispank loovutas hüpoteegi AS-ile Rubla (pankrotis) 28. detsembril 2012, kui

väidetavalt hüpoteegiga tagatud nõue rahuldati 25. aprillil 2008.

Kostja esitas taotluse nõuda välja AS-ilt SEB Pank selgitused ja tõendid selle kohta, millistel

tingimustel omandas hageja pangalt hüpoteegi summas 25 000 000 krooni ja samuti nõuda pangalt

välja informatsioon ja tõendid selle kohta, kas viidatud hüpoteegiga tagatud nõude omandas

AS Rubla (pankrotis) või mõni kolmas isik. Kostja taotles tsiviilasja menetluse peatamist kuni

kostja pankrotimääruse p 6 kohaselt Oliver Kruuda tsiviilasjas nr 2-19-11484 võlgniku vande

andmiseni.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 3. märtsi 2021 otsusega hagi rahuldamata, kostja taotlused tõendite

kogumiseks ja menetluse peatamiseks rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohus oli seisukohal, et hüpoteegi kande kustutamise nõue ei ole varaline nõue PankrS § 43

lg 2 tähenduses. Hageja ei saa esitada võlausaldajana (PankrS § 8 lg 3) hüpoteegi kustutamise

nõuet kostja pankrotimenetluses, mistõttu ei saa kohus ka hageja esitatud nõuet jätta läbi vaatamata

(menetlusse võtmata).

Hageja nõude aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1. Hageja on nõude esitamiseks

õigustatud isik. Hageja esitatud nõude eelduseks on asjaolu, et hüpoteegiga tagatud nõue on

täidetud (AÕS § 349 lg 1).

17. jaanuari 2006 sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepinguga

omandas OÜ Kivimäe Puhkekodu kinnistu Pärnu linnas Sillutuse 6 (registriosa nr 1679105).

Lepingu p 6.1 kohaselt seadis omanik hüpoteegipidaja AS-i SEB Eesti Ühispank kasuks hüpoteegi

summas 25 000 000 krooni. Lepingu p 7.1 järgi tagas hüpoteek kõiki hüpoteegipidaja nõudeid

omaniku vastu, sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja

omaniku vahelistest olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest,

nende kõikidest lisadest, samuti nende nõuete sissenõudmisest või omanikule tagasiloovutamisest

tekkivad kulutused, kaasa arvatud sundtäitmise kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale.

Maakohus nõustus, et 25. aprilli 2008 kinnituskiri ja maksekorraldus tõendavad laenuandja ja

toonase hüpoteegipidaja AS-i SEB Eesti Ühispank ja OÜ Kivimäe Puhkekodu vahelisest

laenulepingust nr 2006000992 tuleneva kohustuse täitmist, kuid ei nõustunud sellega, et eeltoodu

kinnitab hüpoteegiga tagatud nõude täitmist.

17. jaanuaril 2006 sõlmitud lepingu p 7.1 järgi tagas hüpoteek muuhulgas laenulepingust

nr

2006000992

tulenevat

nõuet.

Vaidlusalune

hüpoteek

seati

kinnistule

suuruses

25 000 000 krooni (1 597 791 eurot), hageja esitatud maksekorralduse kohaselt tasuti

OÜ Kivimäe Puhkekodu kohustuse täitmisena 20 849 260 krooni 2 senti, mis on vähem

4 150 739 krooni 98 sendi (ca 265 280 eurot) võrra.

Maakohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et rahuldatud on pandiga tagatud olemasolev

nõue ning tagatud nn tulevased nõuded ei muutu lähiajal sissenõutavaks, on muul viisil piisavalt

tagatud või moodustavad täidetud kohustusega võrreldes väikese osa, mis annaks võimaluse

tugineda hüpoteegipidaja keeldumist hüpoteegi kustutamisest hea usu põhimõttega vastuolus

olevaks (vt ka Riigikohtu 5. novembri 2008 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08).

Maakohus leidis, et kuigi kostja likvideerija ja juhatuse liige O. Kruuda on haldurile kinnitanud

e-kirjas, et AS Rubla (pankrotis) ei saanud hüpoteegiga tagatud nõude omanikuks, on ta pidanud

vajalikuks hageda 2017. a kohtus oma väidetavalt tühjast hüpoteegist (ja selle kandest) tulenevaid

õigusi.

Maakohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud AÕS § 349 lg 1 eelduste täitmist.

Kohus oli seisukohal, et kostja taotlused tõendite kogumiseks ja tsiviilasja menetluse peatamiseks

on esitatud hilinenult ja jättis need rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus teinud ebaõige järelduse, justkui oleks

AS-il SEB Pank olnud OÜ Kivimäe Puhkekodu vastu täiendavaid nõudeid, millised ei tulenenud

laenulepingust nr 2006000992, kuid mis olid hüpoteegiga tagatud. Lepingu p 7.1 on standardne

säte krediidiandjatega sõlmitavates analoogilistes lepingutes, milline ei võimalda väita, et poolte

vahel eksisteerib täiendavaid hüpoteegiga tagatavaid nõudeid. Samuti on üldteada asjaolu, et

hüpoteek seatakse alati suuremas summas kui olemasolev nõue. Hüpoteegisumma ei näita võla

olemasolu ega selle suurust.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on pidanud tühja hüpoteegi üleandmist eluliselt

mitteusutavaks. Kui AS-il SEB Pank oleks olnud jätkuvalt nõuded OÜ Kivimäe Puhkekodu vastu,

ei oleks pank hüpoteeki kui tagatist loovutanud.

AS Rubla (pankrotis) poolt 2012. a tühja hüpoteegi omandamine viitab sellele, et tõenäoliselt olid

kinnistu omaniku ja kostja vahel 2012. a läbirääkimised laenu andmiseks ning olemasolev

hüpoteek võimaldas hüpoteegipidaja käest soodsamatel tingimustel laenu küsida. Kuivõrd kostja

ei ole käesolevas kohtumenetluses vastavat notariaalset kokkulepet esitanud, saab lähtuda

eeldusest, et vastava laenulepingu sõlmimiseni kostja ja OÜ Kivimäe Puhkekodu ei jõudnudki

ning tegemist on jätkuvalt tühja hüpoteegiga.

Asjaolu, et kostja omandas 28. detsembril 2012 AS-ilt SEB Pank tühja hüpoteegi, on täiendavalt

tõendatud kostja poolt esitatud tõenditega.

Kostja on ebaõigesti teinud AS-i SEB Pank vastusest järelduse, et pank on pankrotihaldurit

eksitanud ja keeldub dokumentide väljastamisest. Tegelikkuses on AS SEB Pank sõnaselgelt

kinnitanud pankrotihalduri poolt küsitud dokumentide puudumist. Seega on tõendatud, et kostja

omandas tühja hüpoteegi ning pank ei võõrandanud kostjale mistahes nõudeid, kuivõrd pangal

puudusid nõuded kinnistu omaniku vastu.

Täiendavalt tõendab hüpoteegiga tagatud nõude puudumist asjaolu, et kostja ei ole esitanud

mistahes nõudeid OÜ Kivimäe Puhkekodu pankrotimenetluses, samuti ei ole nõudeid esitanud

AS SEB Pank. Nõude mitteesitamine on indikatsiooniks, et nõuet ei esine, kuni pole tõendatud

vastupidist. Nõude olemasolu peab tõendama see, kes sellisele väitele tugineb, st hüpoteegipidaja

ehk kostja. Käesolevas menetluses on kohus jaganud ebaõigesti tõendamiskoormise, kuivõrd

hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu – nõude puudumist.

Esinevad alused, et lugeda kostja keeldumist hüpoteegi kustutamisest hea usu põhimõttega

vastuolus olevaks. Kostja poolse põhjendamatu hüpoteegi kustutamisest keeldumise tõttu on

oluliselt pärsitud hageja majandustegevus, kuivõrd temale kuuluv kinnistu on asjatult koormatud

sedavõrd suure hüpoteegiga, mis ei võimalda tal täiendavat finantseerimist laenude näol taotleda.

Tegemist on hageja otsese varalise kahjuga ja saamata jäänud tuluga.

Käesolevas tsiviilasjas ei ole maakohus eelmenetluses täitnud selgitamiskohustust. Maakohus

oleks pidanud selgitamiskohustuse täitmiseks tegema hagejale ettepaneku täiendavate tõendite

esitamiseks.

Maakohus

ei

ole

tõstatanud

küsimust

tõendamiskoormuse

võimalikust

ümberpöördumisest ega ole teinud hagejale ettepanekut esitada veel tõendeid.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub

jätta menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 5. märtsi 2021 otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus

teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning kohustada kostjat andma nõusoleku kustutada

hagejale kuuluvale 13031/14368 suurusele mõttelisele osale kinnistust, mis on kantud

kinnistusraamatu registriossa nr 1679105, kostja kasuks seatud hüpoteek (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

7. Asja materjalide kohaselt omandas Sillutise6 OÜ 16.08.2019 OÜ Kivimäe Puhkekodu (registrist

kustutatud) pankrotimenetluses 13031/14368 mõttelises osas kinnistust, asukohaga Sillutise 6

Pärnus, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa

nr 1679105. Kinnistu mõttelisele osale on seatud esimese järjekoha hüpoteek summas

25 000 000 krooni AS Rubla (pankrotis) kasuks. Viidatud hüpoteek jäi vastavalt 16.08.2019

müügilepingu p-le 3.6 kehtima ka pärast omandi üleminekut hagejale ning OÜ Kivimäe

Puhkekodu (pankrotis) müüjana ei pidanud hüpoteeki kinnistusraamatust kõrvaldama.

Hageja esitas hagi kostja vastu hüpoteegi kustutamiseks, sest kostjal puudub hüpoteegiga tagatud

nõue.

Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud hüpoteegiga tagatud nõude

puudumist. Hüpoteegi kustutamise nõude puhul on tegemist varalise nõudega ning seetõttu oleks

tulnud PankrS § 43 lg 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata.

8. Hüpoteegi lõpetamiseks on AÕS § 642 esimese lause järgi vajalik kostja kui hüpoteegipidaja ja

õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud (materiaalõiguslik) avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta ja

hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Lisaks on hüpoteegi lõpetamiseks AÕS § 330 järgi

vajalik hageja enda kui kinnistu omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1, lg 2 p 2 ning lg-te 5 ja 51 järgi on hüpoteegi

kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik kostja kui hüpoteegipidaja ja puudutatud isiku

notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek.

Kui kostja on kohustatud hüpoteegi lõpetamiseks (sh kinnistusraamatust kustutamiseks) nõusoleku

andma (st kui AÕS § 349 lg 1 eeldused on täidetud), saab vajalikud nõusolekud asendada

TsÜS § 68 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 ja KRS § 341 lg 8 alusel.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul hüpoteegi kande kustutamise

nõue ei ole käsitletav varalise nõudena PankrS § 43 lg 2 tähenduses ning seetõttu on õigest hageja

hagi kostja vastu hüpoteegikande kustutamiseks läbi vaadatud. Siinkohal on maakohus õigesti

viidanud Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p-le 13.2.

10. Hageja väitel ei ole maakohus eelmenetluses täitnud selgitamiskohustust ning on jaganud

ebaõigesti tõendamiskoormuse. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega.

Hagi õiguslikuks aluseks on AÕS § 349 lg 1, mille kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue

rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda

hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Hageja omandas hüpoteegiga koormatud mõttelise osas kinnisasjast (13031/14368 mõttelises osas

kinnistust, asukohaga Sillutise 6 Pärnus) 16.08.2019 OÜ Kivimäe Puhkekodu (registrist

kustutatud) pankrotimenetluses (I kd tl 11-23). Lepingu p-s 3.6 lepiti kokku, et kinnistu mõttelisele

osale seatud hüpoteek jääb kehtima ka pärast omandi üleminekut hagejale ning OÜ Kivimäe

Puhkekodu (pankrotis) müüjana ei pidanud hüpoteeki kinnistusraamatust kõrvaldama.

Hüpoteek, mis jäi kehtima, oli seatud kostja kasuks ning kostja omandas selle 28.12.2012 AS-lt

SEB Pank (I kd tl 51).

AÕS § 338 lg 2 kohaselt on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi

omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse.

Kuna hüpoteek ei eelda tagatavat nõuet (AÕS § 325 lg 4), on võimalik hüpoteegi ja tagatud nõude

lahus käsutamine, st hüpoteegi saab loovutada nõudeta ja nõude hüpoteegita. Hüpoteegi ja tagatud

nõude loovutamise tehingute kehtivus üksteisest ei sõltu, st võimalik on tagatud nõude

loovutamise kehtetus ja hüpoteegi loovutamise kehtivus kui ka vastupidi.

Antud juhul on AS SEB Pank 28.12.2012 kehtivalt hüpoteegi üle andnud kostjale, kuid samas

puuduvad tõendid selle kohta, et AS SEB Pank oleks loovutanud kostjale hüpoteegiga tagatava

nõude. Asjas ei ole esitatud AÕS § 346 lg-le 2 vastavat kokkulepet.

11. AÕS § 346 lg 2 järgi kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud,

peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja

omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue

hüpoteegipidaja suhtes.

Hüpoteegi loovutamine tagatava nõudeta ega tagatava nõude loovutamine hüpoteegita ei tähenda

senini tagatud nõuete tagatuse lõppemist. Hüpoteegiga tagatavad nõuded määrav tagatiskokkulepe

kehtib AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes,

st sõltumata hüpoteegipidaja muutumisest (või ka tagatud nõude võlausaldaja muutumisest) jääb

hüpoteek tagama samu nõudeid, mis varemgi. Tagatiskokkuleppest tulenevaid õigusi ei saa

loovutada lahus hüpoteegist. Hüpoteegi loovutamisel saab see hakata tagama uue hüpoteegipidaja

nõudeid (eriti enne hüpoteegi loovutamist tekkinud nõudeid) vaid juhul, kui hüpoteegi omandaja

sõlmib kinnisasja omanikuga vastava tagatiskokkuleppe muudatuse või uue tagatiskokkuleppe.

12. Antud juhul ei ole kostja ümber lükanud hageja väidet, et kostja kasuks seatud hüpoteek on

esialgse hüpoteegipidaja suhtes rahuldatud ning kostjal kui hüpoteegipidajal ei ole hüpoteegiga

tagatavat nõuet tekkinud. Juhul, kui AS-il SEB Pank oleks olnud OÜ Kivimäe Puhkekodu

(registrist kustutatud) vastu täiendavaid nõudeid, millised olid hüpoteegiga tagatud, siis iseenesest

hüpoteegi loovutamine ei tähenda tagatud nõuete tagatuse lõppemist, s.o hüpoteegiga tagatavad

nõuded määrav tagatiskokkulepe kehtib AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi hüpoteegipidaja

vahetumisel uue hüpoteegipidaja (kostja) suhtes. Samas ei ole antud juhul asjas esitatud

tagatiskokkulepet, mille alusel saaks määrata, millised nõuded on hüpoteegiga tagatud.

Asjaolu, et AS-il SEB Pank ei olnud hüpoteegi üleandmisel kostjale hüpoteegiga tagatavat nõuet,

kinnitab AS-i SEB Pank vastus kostja vastavale järelepärimisele (I kd tl 162 ja 182), millest

nähtuvalt AS SEB Pank on kinnitanud pankrotihalduri poolt küsitud dokumentide puudumist.

Viidatud AS SEB Pank vastus kinnitab, et pangal puuduvad nõuded, mis oleksid tagatud kostja

kasuks seatud hüpoteegiga.

Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et hüpoteegiga tagatud nõude puudumist tõendab ka see,

et ei kostja ega AS SEB Pank ei ole esitanud mistahes nõudeid OÜ Kivimäe Puhkekodu

pankrotimenetluses. Samuti nõustub ringkonnakohus hageja seisukohaga, et kuna hageja väitel

hüpoteegiga tagatud nõuet ei eksisteeri, siis kuna kostja tugineb hüpoteegiga tagatud nõude

olemasolule, peab nõude olemasolu tõendama hüpoteegipidajana kostja.

13. Tagatiskokkuleppe ja seega ka hüpoteegiga tagatud nõude puudumist tõendab muuhulgas

AS Rubla (pankrotis) 29.05.2020 üldkoosoleku protokollist nähtuv (tl 105-108), mille kohaselt

haldur on oma ettekandes märkinud, et võlgniku juhatus ei osanud seletada, kas hüpoteegiga on

tagatud olemasolev nõue, ning ajutisele haldurile ei ole esitatud hüpoteegiga tagatud võimaliku

nõudeõiguse kohta dokumente.

14. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul esinevad alused, et lugeda kostja

keeldumist hüpoteegi kustutamisest hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kostja on omandanud

küll kehtivalt hüpoteegi, kuid samas puuduvad tal igasugused tõendid selle kohta, millist nõuet

hüpoteek tagab (s.o puudub muuhulgas tagatiskokkulepe). Sellises olukorras oleks õigustatud

kostja poolt vabatahtlikult hüpoteegi kande kustutamine.

15. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad menetluskulud maakohtu ja

ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson