3-20-2008/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2008

Haldusasi

Nexo Services OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

14.09.2020 otsuse nr 3.4-9/1958-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Nexo Services OÜ, volitatud esindaja advokaat

Virgi Nael

Vastustaja

–

Rahapesu

Andmebüroo

(Politsei-

ja

Piirivalveameti rahapesu andmebüroo õigusjärglane),

volitatud esindaja Mihkel Ruubas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nexo Services OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.07.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nexo Services OÜ-le (kaebaja) väljastati 03.09.2018 tegevusluba nr FVR000360

virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumiseks, tegevusluba nr FRK000301

virtuaalvääringu

rahakotiteenuse

pakkumiseks

ja

tegevusluba

nr FFA000282

finantseerimisasutusena tegutsemiseks.

2. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (kelle õigusjärglaseks on alates

01.01.2021 Rahapesu Andmebüroo; vastustaja) teavitas 05.03.2020 ja 15.06.2020 läbi

majandustegevuse registri (MTR) kõiki tegevusloa omanikke (sh kaebajat), et vastavalt

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatustele on tegevusloa

3-20-2008

2(10)

omanikud kohustatud oma tegevuse ja tegevust reguleerivad sisemised dokumendid viima

seadusega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020. Nõuete täitmiseks pidi tegevusloa omanik esitama

tegevusloa muutmise taotluse koos täiendavate dokumentidega kas MTR-i vahendusel või läbi

notari. Kui tegevusloa omanik ei ole hiljemalt 01.07.2020 täitnud nimetatud kohustusi, siis

tunnistatakse tegevusluba kehtetuks.

3. Kaebaja esitas 25.06.2020 tegevuslubade muutmise taotluse.

4. Vastustaja kutsus 18.08.2020 kaebaja kontaktisiku Kosta Kantchevi vestlusele, et selgitada

välja tema sobivus kontaktisikuna tegutsemiseks. Lisaks sooviti saada teavet RahaPTS § 72

lg-s 2 sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Vestlus toimus 08.09.2020 Rutt Mölteriga.

5. Vastustaja keeldus 14.09.2020 otsusega nr 3.4-9/1958-1 kaebaja tegevusloa muutmise

taotluse rahuldamisest, sest ettevõte ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4, ning tunnistas RahaPTS

§ 1182 lg 2 alusel kaebaja tegevusload nr FVR000360 ja FRK000301 ja nende lubadega seotud

MTR-i andmed kehtetuks, sest ettevõte ei ole ennast hiljemalt 01.07.2020 viinud vastavusse

10.03.2020 jõustunud kontrollieseme asjaoluga. Põhjendused:

5.1. RahaPTS-is sätestatud loakohustus omab eelkõige kuritegusid (ohtu) ennetavat

funktsiooni, millest järeldub, et kõnealustes valdkondades tegevuslubade kohustuse

kehtestamine on vaadeldav olulise avaliku huvi kaitsena. 10.03.2020 jõustunud RahaPTS-i uue

redaktsiooni eesmärgiks oli karmistada tegevusloa saamise tingimusi. Muudatuste eesmärk oli

tugevdada vastustaja pädevust loamenetluses ja järelevalve teostamisel ning sätestada

täiendavad tegevusloa taotlemise nõuded mh virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Nendega

seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid nende tegevusvaldkondade üle

kontrolli taastada ja hoida turult eemal ettevõtted, kes Eestis reaalselt ei tegutse ja kelle üle ei

ole võimalik Eestis järelevalvet teostada. Tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse (MSÜS) § 25 lg 1 p-s 2 sätestatust keeldub majandushaldusasutus tegevusloa

andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa

kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele.

5.2. Tegevusloa muutmise taotluselt nähtub, et ettevõtte juhatuse liikmeteks on Eesti kodanik

Rutt Mölter ja Bulgaaria kodanik Kosta Kantchev, kes on ka ettevõtte ainuosanik ja tegelik

kasusaaja. Vastustaja viis ettevõtte kontaktisiku Rutt Mölteriga 08.09.2020 läbi vestluse, mille

käigus selgus, et ettevõte ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4. Finantsturul kehtib põhimõte, et

finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas liikmesriigis,

et efektiivsemalt rakendada riiklikke järelevalvemeetmeid, kiirelt kätte saada kontaktisikut ja

tagada andmetele kiirem ligipääs. Vastustaja saab ettevõtja üle järelevalvet teha ainult siis, kui

ka ettevõtja tegevuskoht asub Eestis. Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva

majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 29 lg 2). Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu

valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub

finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus.

Kontaktisiku selgituste kohaselt vastutab Rutt Mölter kõikide vastavuskontrolli, personali ja

koolituse alastes küsimustes. Kosta Kantchev vastutab ettevõtte tehnoloogiliste lahenduste,

toote lahenduste ja IT-alaste küsimuste osas ning otsustab kõigi ettevõttesse sisse ostetud

teenuste ja veebiarenduste üle. Juhatuse liikmete esindusõigus on erinev. Kosta Kantchevil on

suurem esindusõigus. Seega ei asu ettevõtte võtmepersonal, juhtimine ega tegevuskoht Eestis,

vaatamata asjaolule, et Kosta Kantchev osaleb vajadusel töös registrijärgses asukohas Eestis.

Vastutusvaldkonna kinnitused tõendavad, et Eestis asuv juhatuse liige ei oma juhtivaid

võtmefunktsioone, vaid ettevõtte oluliste juhtimis- ja kontrollifunktsioonide täitmise eest

vastutab välisriigis asuv juhatuse liige.

3-20-2008

3(10)

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 14.09.2020 otsuse

tühistamiseks. Põhjendused:

6.1. Vastustaja ei andnud kaebajale võimalust olla enne haldusakti andmist ära kuulatud ega

võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus

haldusorgan kutsub isiku vestlusele, kontrollimaks isiku sobivust, kuid hakkab vestluse käigus

hindama juhatuse asukoha nõude täitmist. Vastustaja pidanuks haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 17 lg 2 p 4 kohaselt märkima kutses kõik kontrollieseme asjaolud, mille osas vestelda

soovitakse. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ja töökorraldus oli teada juba 25.06.2020

esitatud dokumentidest, ent vastustaja ei esitanud ligi 2 kuu jooksul ühtegi vastuväidet ega

selgitust. Vastustaja pidanuks selgitama, millal on tema hinnangul täidetud nõue, et juhatus

asub Eestis. Selgituskohustus on seda suurem, mida laiem on haldusorgani diskretsiooni ulatus.

Vastustaja pidanuks enne haldusakti andmist esitama projekti kaebajale tutvumiseks, mis

võimaldanuks teha vastavad muudatused ja vältida õigusi kahjustava haldusakti andmist. Kuna

vestluse kontrolliese ei ole haldusakti kohaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks, ei

saa Rutt Mölteri poolt vestlusel antud selgitusi pidada HMS § 40 lg-s 1 sätestatud nõude

täitmiseks.

6.2. Vastustaja ei ole praktikas tunnistanud kehtetuks ühtegi tegevusluba ilma eelnevalt muid

haldusmeetmeid (hoiatus, selgitus, ettekirjutus jms) kasutamata. Vastustaja saanuks teha

kaebajale ettekirjutuse koos endapoolse õigusnormi tõlgendusega, mis võimaldanuks kaebajal

enda tegevus kooskõlla viia. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei olnud proportsionaalne

abinõu. Kaebaja juhatus kui kollegiaalorgan on vastustajale kättesaadav sõltumata asjaolust, et

üks juhatuse liige resideerub teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Haldusaktis on kaalutlusvead,

kuna vastustaja ei saanud kõiki olulisi asjaolusid teada, kuivõrd ei küsinud kaebajalt selgitusi.

6.3. Vastustaja ületas tegevusloa muutmise taotluse lahendamise tähtaega ja jättis kaebajale

põhjendatud ootuse, et muudatusega on kõik korras. Vastustaja ei lahendanud taotlust 60 päeva

jooksul ega pikendanud otsuse tegemise tähtaega (RahaPTS § 71).

6.4. Kaebaja tegi muudatused õigeaegselt (25.06.2020) (RahaPTS § 1182). Kaebaja ei teadnud

vastustaja tõlgendust enne haldusakti andmist ega saanud seetõttu end nõuetega kooskõlla viia.

Vastustaja pidanuks lähtuma RahaPTS § 75 p-st 4 ja tegema kaebajale ettekirjutuse, mille alusel

saanuks kaebaja otsustada, kuidas edasi toimida. Arvestada tuleb õigusaktides ette nähtud

nõuete selgust ja erinevaid tõlgendamise võimalusi.

6.5. Kaebaja viis oma tegevuse kooskõlla vaidlustatud haldusaktiga ja korraldas juhatuse töö

ümber selliselt, et Eestis resideeruva juhatuse liikme Rutt Mölteri vastutusvaldkonnad on

täpsemalt reguleeritud. Samuti muutis kaebaja juhatuse liikmete esindusõigust ja mõlemad

võivad kolmandate isikute ees esindada kaebajat ainuisikuliselt.

7. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Vastustaja lähtus kaebaja poolt taotluses ja vestluses esitatud andmetest ning selgitustest.

Otsuse tegemisel ei kaldutud kõrvale esitatud dokumentidest. Tuvastanud mittevastavuse

RahaPTS § 72 lg 1 p-ga 4 (kaebaja ei olnud täitnud RahaPTS § 1182 lg-s 2 sätestatud kohustust),

oli vastustaja ka täiendavate selgitusteta õigustatud HMS § 40 lg 3 p 2 alusel negatiivse otsuse

tegemiseks.

7.2. Tegemist ei olnud finantsjärelevalvega, vaid seadusandja poolt kehtestatud seaduse

muudatuse elluviimisega, mille käigus pididki tegevusloast ilma jääma ettevõtted, kes ei

vastanud täiendavatele nõuetele seaduses sätestatud kuupäevaks. MSÜS § 4 lg 2 alusel

piiratakse ettevõtlusvabadust tegevusloaga olulise avaliku huvi eesmärgil.

3-20-2008

4(10)

7.3. Tegevusloa muutmise taotluse menetlustähtaeg on sätestatud RahaPTS §-s 71.

Menetlustähtaegade kulgemist RahaPTS-is ei täpsustata. Seega tuleb menetlustähtaegade

alustamise tuvastamisel lähtuda RahaPTS § 54 lg 1 p 11 alusel MSÜS § 20 lg 1 teisest lausest.

Kaebajale esitati vestluse kutse 18.08.2020 ja vestlus toimus 08.09.2020. Sel ajaperioodil oli

menetlustähtaja kulgemine peatunud. Seega ei olnud kuupäevaks 14.09.2020 menetlustähtaeg

möödunud. RahaPTS § 71 sätestab vastustajale õiguse menetlustähtaega vajadusel täiendavalt

60 päeva võrra pikendada, mida oleks menetlustähtaja täitumisel tehtud.

7.4. Käsitlus, et vastustaja pidanuks tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tuginema RahaPTS

§ 75 p-le 4, mitte RahaPTS § 1182 lg-le 2, ei ole kooskõlas üleminekusätete praktikaga ega

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõu 8 SE seletuskirjaga. RahaPTS § 75 p 4 jõustus 20.07.2020 ehk pärast RahaPTS

§ 1182 lg-s 2 sätestatud vastavusse viimise kohustuslikku tähtaega. Seega ei saa kaebaja

seisukoht tegevusloa kehtetuks tunnistamise regulatsiooni kohaldamisest olla täpne, sest

RahaPTS § 75 p 4 ei kehtinudki vastava nõude tekkimise ajal.

7.5. Kaebaja pidi vastama kontrollieseme asjaoludele 01.07.2020. Vaidlustatud otsus tehti

vastavalt kaebaja poolt esitatud andmetele ja menetluses kogutud informatsioonile konkreetsel

hetkel. Kaebajal on tegevuslubade kehtetuks tunnistamise hetkest olnud võimalik esitada uus

tegevusloa taotlus, mille käigus saab hinnata tema vastavust kontrollieseme asjaoludele.

7.6. Eesti isik lisati kaebaja juhatuse liikmeks 12.06.2020. Ettevõtte serverid ei asu Eestis ja

suurema esindusõigusega, sh kõikide juhatuse liikme ülesannetega, v.a vastavuskontrolli ja

personali valdkonnad, on välismaa juhatuse liige. Sestap ei olnud tegevusloa muutmise

menetluses võimalik asuda seisukohale, et ettevõtet juhitakse ja esindatakse Eestist, vaid

peamiselt teostati seda Bulgaariast. Vastavat asjaolu kinnitas ka juhatuse liige.

7.7. RahaPTS-i muudatuse eesmärk oli lõpetada olukord, kus Eesti äriühingud Eestis

väljastatud tegevusloaga pakuvad teenust, millel ei ole tegelikkuses Eestiga seost – ettevõtte

juhatus on välisriigis, kliendid ei ole eestlased ja ettevõte teostab tegevust välisriigis. Sellise

tegevuse tulemusel ei täida Eesti rahvusvahelistest rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise põhimõtetest tulenevaid kohustusi ning riigile tekitatakse oluline mainerisk.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vaidluse all on vastustaja 14.09.2020 otsus, millega jäeti kaebaja tegevuslubade muutmise

taotlus rahuldamata ja tunnistati tegevusload kehtetuks. Otsuses tugineti RahaPTS § 72 lg 1

p-le 4 ja § 1182 lg-le 2 ning otsust põhjendati sellega, et kaebaja ei olnud viinud end tähtaegselt

vastavusse seaduses ette nähtud nõuetega.

9. RahaPTS § 1182 lg 1 sätestab, et selle seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja on

kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima selle seaduse 11.12.2019 vastu võetud

redaktsiooni § 70 lg 3 p-des 9–11 ning § 72 lg 1 p-des 11, 4, 5 ja 6 sätestatud nõuetega kooskõlla

hiljemalt 01.07.2020. RahaPTS § 1182 lg 2 sätestab, et kui ettevõtja sama paragrahvi lg-s 1 ette

nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab

vastustaja ettevõtja tegevusloa kehtetuks.

RahaPTS § 72 lg 1 p 4 järgi antakse ettevõtjale tegevusluba, kui sama seaduse § 70 lg 1 p-s 4

nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja

tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu,

mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. RahaPTS § 70 lg 1 p 4 viitab virtuaalvääringu

teenuse pakkumisele.

3-20-2008

5(10)

10. Eeltoodud sätetest nähtuvalt pidi virtuaalvääringu teenuse tegevusluba omav ettevõtja

omama hiljemalt 01.07.2020 Eestis asuvat registrijärgset asukohta, juhatuse asukohta ja

tegevuskohta.

11. Vaidluse all ei ole kaebaja registrijärgne asukoht. Nii enne kui ka pärast 01.07.2020 on see

äriregistri ja põhikirja järgi olnud Eestis. Vaidluse all on kaebaja juhatuse asukoht ja

tegevuskoht.

12. Äriregistri andmetel oli kaebajal 01.07.2020 seisuga 2 juhatuse liiget – Kosta Kantchev ja

Rutt Mölter. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Rutt Mölter on Eesti kodanik, kes elab ja töötab

Eestis. Äriregistri andmetel on Rutt Mölter alates 12.06.2020 ka kaebaja kontaktisikuks. Samuti

ei ole vaidluse all, et Kosta Kantchev on Bulgaaria kodanik, kes ei elanud ega töötanud

01.07.2020 seisuga Eestis. Rahvastikuregistri andmetel on ta saanud tähtajalise elamisloa Eestis

elamiseks 09.12.2020 ja tema Eestis asuv elukoht on registreeritud 07.12.2020. Seda, et Kosta

Kantchev tegutses 01.07.2020 seisuga Bulgaarias, on kaebaja kontaktisik Rutt Mölter

kinnitanud ka vastustajaga 08.09.2020 toimunud vestlusel. Seega tegutsesid kaebaja juhatuse

liikmed samaaegselt nii Eestis kui ka Bulgaarias.

13. TsÜS § 29 lg 2 järgi on juriidilise isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva

majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht.

Tallinna Ringkonnakohus on 24.09.2020 määruses asjas nr 3-20-1659 (p 20-21) viitega TsÜS-i

kommenteeritud väljaandele1 selgitanud, et äriühingu juhatusel ei saa olla mitut asukohta.

Ringkonnakohus leidis, et kui juhatuse üks kahest liikmest tegutseb Eestis ja teine juhatuse liige

viibib Eestis vastavalt vajadusele, siis on määrav, millisel viisil on jaotatud juhatuse liikmete

ülesanded. Juhatuse asukoha määratlemisel tuleb pidada oluliseks selle juhatuse liikme

tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja

ettevõtlusstrateegia eest.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas 08.12.2020 määruses asjas nr 3-20-2026 (p 11), et juhatuse

asukoha Eestis asumine on faktiküsimus. Arvestades RahaPTS-i eesmärki, ei piisa asukoha

määramiseks sellest, kuidas ettevõtja ise on tahtnud oma asukohta suhetes teiste isikute ja

riigiga määratleda. Oluline on see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu

juhatuses

majandustegevuse

(virtuaalvääringu

teenuse

pakkumise)

juhtimis-

ja

kontrollifunktsiooni. Tegemist on kohaga, kus äriühingu juhatus teeb igapäevaseid

juhtimisotsuseid, teostab ühingu igapäevast juhtimist.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõu 8 SE seletuskirjas2 (lk 6) on põhjendatud juhatuse asukoha Eestis asumise nõuet

vajadusega teostada juhatuse üle järelevalvet. Finantsturul kehtib üldiselt põhimõte, et

finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas liikmesriigis.

Taolise nõude laiendamine ettevõtjale, kelle tegevusalaks on virtuaalvääringu raha vastu

vahetamise teenuse pakkumine või virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumine, vähendaks

Eesti äriühingute kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise võimalusi. Samuti on nõude

sätestamise tinginud vajadus efektiivsemalt rakendada riiklike järelevalvemeetmeid, kiirelt

kätte saada rahapesu tõkestamise kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. Vastustaja

saab ettevõtja üle järelevalvet teha ainult siis, kui ka ettevõtja tegevuskoht asub Eestis.

Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides

1 P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk 102–

103.

2 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-

ec44d87d5eb1/Rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduse%20ning%20

riigil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus.

3-20-2008

6(10)

ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste

osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Erinevalt

asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu tegevuskoht ja

asukoht võivad kokku langeda, kuid ei pruugi. Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule

kuuluv majandusüksus ehk ettevõtte asukoht või mõni muu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei

asu ühingu registrijärgse asukoha aadressil. Seetõttu lisatakse tegevusloa väljaandmise

kontrolliesemesse ka Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis võimaldaks vastustajal kontrollida

ühingu tegevuse vastavust RahaPTS-i nõuetele.

14. Äriregistrist nähtub, et perioodil 12.06.2020, mil kaebaja juhatuse liikmeks sai ka Rutt

Mölter (varem oli Kosta Kantchev kaebaja ainus juhatuse liige), kuni 09.10.2020 kehtis kaebaja

esindamisel piirang, mille järgi esindab äriühingut Kosta Kantchev ainuisikuliselt või teised

juhatuse liikmed ühiselt. Juba ainuüksi sellest nähtub, et kaebaja juhtimisel oli olulisem roll

Kosta Kantchevil.

15. Rutt Mölter on vastustajaga 08.09.2020 toimunud vestlusel selgitanud järgmist: „/…/

Eestis on meil 4 töötajat. Andmete kogumine meie firmas on vastavalt äriplaanile Bulgaarias,

seal on serverid, /…/. Mina vastutan kõikide compliance’i ja personali teemade eest, teine

juhatuse liige vastutab kõige muu eest. Me outsourcime raamatupidamist, tehnoloogilist

lahendust, meil on müügi ja arendustegevus. Teisel juhatuse liikmel on kõik tehnoloogilised

lahendused, toote lahendused, kõik IT pooled. Teine juhatuse liige ei asu Eestis ning Eestiga

tal muud seost ei ole, v.a ärisuhted Nexo Services OÜ. Esindusõiguse osas on erisused. Nt mina

vastutan koolituste osas. Kosta Kantchev’il on suurem esindusõigus. Tema otsustada on kõik

firma outsourcingud, online arendused. /…/“.

Eelviidatust nähtub kaebaja juhatuse liikmete tööjaotus ja see, et ettevõtte tegelik juhtimine ja

majandustegevuse elluviimine oli Kosta Kantchevi pädevuses. Rutt Mölteri pädevus piirdus

vaid üksikute ülesannete täitmisega, millel ei ole kaebaja majandustegevuse elluviimisel

põhilist rolli. RahaPTS-iga sätestatud vastavustingimuste täitmise tagamine on küll oluline,

kuid ettevõtluse elluviimise seisukohalt täiendav, põhitegevust toetav tugiteenus, mitte

olemuslik ülesanne (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 otsus asjas nr 3-20-1659, p 11;

Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus asjas nr 3-20-2026, p 14). Samamoodi on

kõrvalülesandeks personaliga ja nende koolitamisega seotud ülesanded.

16. Kuna kaebaja peamisi juhtimis- ja kontrollfunktsioone täitis Kosta Kantchev, kes elas ja

töötas Bulgaarias, siis on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebaja juhatuse asukoht ja

tegevuskoht ei asunud Eestis.

17. Kaebaja vaidles vastu Rutt Mölteri poolt 08.09.2020 vestlusel antud ütlustest lähtumisele,

sest vestluse kutses ei viidatud, et vestlusel käsitletakse ka juhatuse asu- ja tegevuskohaga

seonduvaid küsimusi. Kohus ei nõustu kaebajaga. Vestluse kutsel märgitud temaatikal ei ole

määravat tähtsust. Haldusorganil on kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6).

Kuna kaebaja tegevuslubade muutmise taotluse lahendamisel oli oluline välja selgitada kaebaja

juhatuse tegelik asu- ja tegevuskoht, siis oli vastustaja õigustatud ja kohustatud seda teavet

kaebajalt uurima. Kaebaja pidi olema kursis uue nõudega, et tema juhatuse asu- ja tegevuskoht

peavad asuma Eestis. Seega ei saanud selline teemakäsitlus tema tegevusloa muutmise taotluse

lahendamisel tulla talle üllatusena. Vestluse kutse saadeti kaebaja juhatuse liikmele Kosta

Kantchevile. Kuna vestlusele ilmus kaebaja teine juhatuse liige Rutt Mölter, võis sellest

järeldada, et Kosta Kantchev oli volitanud Rutt Mölterit kaebajat haldusmenetluses esindama

ja selgitusi jagama. Kuna Rutt Mölter oli kaebaja juhatuse liige, siis oli ta kursis kaebaja

tegevuse, juhatuse liikmete tööjaotuse ja nende tegutsemiskohtadega. Seega ei küsitud temalt

3-20-2008

7(10)

teavet, mida ta ei oleks vallanud. Kaebaja ei ole väitnud, et Rutt Mölter oleks andnud vestlusel

valeütlusi ning tegelikult oleks kaebaja juhatuse liikmete tööjaotus olnud Rutt Mölteri antud

ütlustest erinev ja Kosta Kantchev oleks tegelikult töötanud Eestis. Vaatamata sellele, et

vastustaja võinuks kutsel vestlusel käsitletavate teemade ringi täpsemini määratleda, ei muuda

see vestlusel antud ütlusi õigusvastasteks ega nende kasutamist haldusakti andmisel

lubamatuks.

18. Virtuaalvääringu teenuse osutaja juhatuse asu- ja tegevuskoha asumine Eestis on oluline

tingimus. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega olulise avaliku huvi ja järelevalve

teostamise osas. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 28.05.2021 otsuses asjas nr 3-20-1659

(p 12), et RahaPTS-i eesmärk on eeskätt võimaldada tõhusa ning operatiivse järelevalve

teostamist virtuaalvääringu teenuse osutaja põhitegevuse teostajate üle, kes vahetult puutuvad

kokku klientidega, andmetega ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi

rahastamisega. Kui ettevõtja juhatuses tegelikke juhtimis- ja kontrollifunktsioone täitev isik ei

tegutse Eestis, võib tema üle järelevalve tegemine olla raskendatud või suisa võimatu.

Kaebaja väide, et talle ei olnud juhatuse tegevuskoha nõue arusaadav, on põhjendamata.

Vajadusel saanuks kaebaja küsida selgitusi vastustajalt või pöörduda õigusnõu saamiseks

professionaalse õigusnõustaja poole. Samas ei nõustu kohus, et tegevuskoha nõue oli sedavõrd

ebaselge ja mitmeti tõlgendatav, et takistas kaebajal sellest arusaamist ja selle nõuetekohast

täitmist. Nõuet on võimalik sisustada vastavalt normi kehtestamise eesmärgile, mida on

selgitatud seaduse eelnõu seletuskirjas. Olukorras, kus ainus piiramatu esindusõigusega ning

ettevõtte majandustegevuse seisukohalt kõige laiema ja olulisema otsustusõigusega juhatuse

liige tegutseb teises riigis, ei saa kuidagi tekkida mõistlikku arusaama, et kaebaja juhatuse

tegevuskoht asub Eestis ja ta on oma kohustuse täitnud. Ainult Eestis asuva kontaktisiku

määramisega ja talle piiratud esindusõiguse andmisega sellist tingimust mõistlikult täita ei saa,

sest tegelik otsuste langetada ja ettevõtte tegevuse juhtija asus välisriigis, st vastustaja

järelevalve ulatusest väljapool.

Järelikult oli kaebaja jätnud 01.07.2020 seisuga täitmata RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud

nõude, mis andis vastustajale RahaPTS § 1182 lg 2 järgi aluse tunnistada kaebaja tegevusload

kehtetuks.

19. Ekslik on kaebaja arusaam, et vaidlusalune otsus on diskretsiooniotsus. RahaPTS § 1182

lg 2 ei anna vastustajale tegevusloa kehtetuks tunnistamisel kaalumise õigust, vaid seaduses

sätestatud nõuete täitmata jätmisel tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada. Samuti ei sisalda

juhatuse asu- ja tegevuskoha tuvastamine kaalumist. Tegemist on faktilise asjaolu

tuvastamisega.

20. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamise nõuet. Esiteks oli kaebajal võimalik

esitada vastustajat huvitanud asjaolude kohta oma seisukohad ja põhjendused 08.09.2020

toimunud vestlusel. Teiseks ei oleks kaebaja täiendav ärakuulamine muutnud asjaolu, et

kaebaja ei vastanud 01.07.2020 seisuga seaduse nõuetele, mistõttu puudus võimalus jätta

kaebaja tegevusload kehtima. Vastustaja ei vajanud selle tuvastamiseks kaebajalt täiendavalt

teavet ega dokumente (HMS § 40 lg 3 p 2). Kaebaja ei ole välja toonud, millise täiendava teabe

saanuks ta vastustajale ärakuulamise korral esitada, mis võinuks mõjutada vastustajat

teistsugust otsust langetama. Sellist teavet ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Seega ei

mõjutanud kaebaja ärakuulamata jätmine asja lahendust. Kolmandaks tuli vastustajal tegutseda

põhjendamatu viivituseta, sest turult tuli kõrvaldada nõuetele mittevastavad ettevõtjad, et

vältida võimaliku kahju tekkimist ja avalike huvide kahjustamist (HMS § 40 lg 3 p 1).

21. Vastustaja ei pidanud kaebajale pärast 01.07.2020 andma võimalust end seaduse nõuetega

kooskõlla viia. Selleks oli kaebajal võimalus ja kohustus alates seaduse muudatuse jõustumisest

3-20-2008

8(10)

10.03.2020 kuni seaduses sätestatud tähtpäevani 01.07.2020. RahaPTS ei näinud vastustajale

ette õigust seda tähtaega muuta ega pärast selle tähtaja möödumist puuduste kõrvaldamiseks

uut tähtaega anda. Vastasel juhul oleks kaebajat koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste

virtuaalvääringu teenuse tegevusluba omavate ettevõtjatega, kel tuli end seaduses ettenähtud

tähtajaks nõuetega vastavusse viia.

Kaebaja viide RahaPTS § 75 p-le 4 ei ole asjakohane, sest see hakkas kehtima alles 20.07.2020

ega muutnud RahaPTS §-s 1182 sätestatut, seega ei kehtinud see norm 01.07.2020, mis ajaks

tuli virtuaalvääringu teenuse osutajatel end seaduse nõuetega vastavusse viia. RahaPTS § 75

p 4 hilisem kehtima hakkamine ei andnud vastustajale õigust RahaPTS §-s 1182 sätestatust

kõrvale kalduda. RahaPTS § 75 p-s 4 sätestatut saab kohaldada hiljem tekkinud puuduste korral,

nt juhul, kui tegevusloa omanik viib hiljem ettevõtte juhtimise üle teise riiki.

22. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta kaebaja tehtud hilisemad muudatused, millega

laiendati Rutt Mölteri esindusõigust ja täpsustati tema juhatuse liikme ülesandeid. Kaebaja

esitatud dokumentidest nähtub, et osaniku otsus juhatuse liikmetele seatud esindusõiguse

piirangu tühistamise ja uue põhikirja kinnitamise kohta tehti 24.09.2020, seega pärast

01.07.2020. Järelikult ei saa nendega muudatustega arvestada, sest need ei muuda asjaolu, et

kaebaja ei vastanud 01.07.2020 seisuga seaduses sätestatud nõuetele.

Lisaks on need muudatused tehtud pärast vastustaja 14.09.2020 otsuse tegemist, seega ei olnud

vastustajal võimalik nende asjaoludega otsuse tegemisel kuidagi arvestada. Hiljem tehtud

muudatused ei muuda haldusakti tagantjärele õigusvastaseks. Kohus peab haldusakti ja

toimingu õiguspärasust hindama haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS

§ 158 lg 2).

23. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et seaduses sätestatud nõuetele mittevastava

ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamine on ebaproportsionaalne meede.

23.1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu 8 SE seletuskirjas (lk 1-2) toodud põhjenduste kohaselt on

muudatuste eesmärk tugevdada vastustaja pädevust loamenetluses ja järelevalve teostamisel

ning

sätestada

täiendavad

tegevusloa

taotlemise

nõuded

mh

virtuaalvääringu

teenusepakkujatele. Nende teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad

meetmed võimaldaksid nende tegevusvaldkondade üle kontrolli taastada ja hoida turult eemal

ettevõtted, kes Eestis reaalselt ei tegutse ning kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet

teostada. Loamenetluse puuduste ja virtuaalvääringu tegevusloa regulatsiooni ebapiisavuse

ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on tõusnud hüppeliselt virtuaalvaluuta

teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude

toimepanemise riskid ja sellest tõusetuv kahju Eesti mainele. Tegevuslube taotletakse ka

juhtudel, mil reaalselt Eestis teenust osutama ei plaanita hakata ning reaalselt ei ole võimalik

järelevalvet Eesti Vabariigi territooriumil teostada, sest ei teenuse osutamise tehniline platvorm

ega ka rahapesu tõkestamise nõudeid teostavad töötajad ei asu Eestis. Internetilehekülje

vahendusel teenust pakkuvate ettevõtete korral sõltub järelevalve teostamine sisuliselt ettevõtte

soovist järelevalvele alluda, kuivõrd seaduses ei ole määratletud, mida loetakse Eestis

tegutsemiseks. Välisriigis pettuste läbiviimiseks kasutamise risk on suur ka vastustaja

tegevuslubadega finantseerimisasutustel ning internetis tegutsemise korral esinevad

samalaadsed probleemid virtuaalvaluutade teenusepakkujatega.

23.2. Eeltoodust tulenevalt on virtuaalvääringu teenusepakkuja juhatuse asu- ja tegevuskoha

Eestis asumise nõue oluline selleks, et vastustajal oleks võimalik teostada ettevõtja üle

efektiivselt järelevalvet ja kiirelt reageerida võimalikule rikkumisele. Olukorras, kus

virtuaalvääringu teenuse osutaja juhatus asub välisriigis, oleks vastustaja pädevus ja tegelik

3-20-2008

9(10)

reageerimisvõime oluliselt piiratud ning see seaks ohtu avalikud huvid. Vastustajal oleks

oluliselt keerulisem või võimatu takistada välisriigis rikkumiste toimepanemist ja läbi viia

nende uurimist. Ebaausatel eesmärkidel tegutsejatel oleks lihtsam muuta end vastustajale

kättesaamatuks,

vältida

vastustaja

telefonikõnede,

kirjade

ja

haldusaktide

vastuvõtmist/kättesaamist ning vastustaja nõuete täitmisega viivitada (nt viidates reisi

planeerimise vajadusele, dokumentide ja andmete asumisele teises riigis jms). Vastustajal

puuduks välisriigis asuva ettevõtja puhul võimalus kohaldada järelevalve teostamiseks

korrakaitsemeetmeid (RahaPTS § 65 lg 1, § 66), nt kohaldada sundtoomist, valdusesse siseneda

ja valduse läbivaatust teostada. Rahvusvahelise koostöö mehhanismid pole üldjuhul

samaväärsed oma riigi territooriumil järelevalve organi käsutuses olevate võimalustega. Samuti

toob see kaasa täiendava ajakulu, mis võib vaidlusaluses valdkonnas rikkumiste ärahoidmisel

osutada kriitiliseks. Virtuaalvääringu teenuse osutamisel toimub põhiosa järelevalveorganile

huvipakkuvast tegevusest virtuaalruumis ja asjaomane teave on talletatud ettevõtet juhtiva(te)

isiku(te) valduses olevates seadmetes. Kui neid valdav isik asub mujal riigis, jääb järelevalve

tegemise tegelik võimalus pigem formaalseks ja märksa piiratumaks. Tähtsusetu pole ka

asjaolu, et Eestis püsivalt asuvate isikute kohta on vastustajal võimalik märksa tõhusamalt

koguda teavet riigiasutuste omavahelises koostöös. Lisaks tuleb märkida, et ettevõtja juhatuse

ja tegevuskoha Eestis asumise korral on vastustajal võimalik sisukamalt ja efektiivsemalt

toimetada korrektse ärialase maine menetlust (RahaPTS § 72 lg 1 p 11 ja lg 2) ettevõttes

võtmepositsioonil oleva isikute, sh juhatuse liikmete osas (vt Tallinna Ringkonnakohtu

08.12.2020 määrus asjas nr 3-20-2026, p 15).

Seega oligi seaduse eesmärgiks võtta virtuaalvääringu teenuse tegevusluba äriühingutelt, kelle

juhatus ei asu Eestis ja kelle üle ei ole seetõttu võimalik efektiivselt riiklikku järelevalvet

teostada.

23.3. Tegevusloa omamise nõue ja selle saamisele seatud tingimused piiravad küll

ettevõtlusvabadust, kuid ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida

võib piirata igal mõistlikul ja proportsionaalsel eesmärgil. Vaieldamatult on rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamine, majanduskeskkonna ja klientide kaitse ning Eesti riigi

maine tagamine oluliselt kaalukamad huvid kui ettevõtja huvi tegeleda ilma piiranguteta

virtuaalvääringu teenuse valdkonnas. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas on asu- ja

tegevuskoha nõudega tema õigusi ebaproportsionaalselt piiratud. Kaebajal oli võimalik end viia

seaduse nõuetega kooskõlla enam kui 3-kuulise perioodi jooksul (10.03.2020–01.07.2020).

Kaebaja ei ole väitnud, et tegemist olnuks ebapiisava ajaga. Vastav seaduse muudatus võeti

vastu juba 11.12.2019. Seega oli kaebajal võimalik juba varakult oma edasist tegevust ümber

planeerima hakata. Kaebaja pidi ettevõtjana olema kursis tema tegevust reguleerivate

õigusaktidega ja nendest tulenevate nõuetega ning neid täitma ilma, et sellele oleks tema

tähelepanu juhitud ja puuduste kõrvaldamiseks täiendavaid tähtaegu antud. Seejuures saatis

vastustaja virtuaalvääringu teenuse tegevusluba omavatele isikutele nõuete muutumise osas

kahel korral (05.03.2020 ja 15.06.2020) meeldetuletused ja hoiatas nõuetele mittevastavusega

kaasneva tagajärje eest. Järelikult ei saa kaebaja tugineda ka teadmatusele uute nõuete kehtima

hakkamise ja selle tagajärgede osas. Kaebaja on hiljem muutnud juhatuse asu- ja tegevuskohta

ning juhatuse liikmete pädevusi, seega ei olnud tegemist ületamatu takistusega, mida ei oleks

olnud võimalik juba varem teha. Kui kaebaja soovis tegutseda tegelikult Bulgaarias, kus elas ja

töötas tema olulist juhtrolli kandev juhatuse liige, olnuks tal võimalik taotleda vastav

tegevusluba Bulgaarias. Eestis tegevusloa taotlemine oli tema enda valik, seega pidi ta

arvestama sellega kaasnevate (asukoha)nõuetega. Samuti ei ole kaebajalt võetud lõplikult

võimalust Eestis virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba taotleda. Kui kaebaja täidab

kõik RahaPTS-is sätestatud nõuded, saab ta taotleda vastustajalt uue tegevusloa väljastamist.

3-20-2008

10(10)

24. Asja lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja viited sellele, nagu oleks vastustaja rikkunud

tema tegevusloa muutmise taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaega. RahaPTS §-s 71

sätestatud tähtaeg on menetlusõiguslik, mitte materiaalõiguslik, ja selle rikkumine ei tähenda,

et taotlus oleks vaikimisi rahuldatud või tuleks rahuldada. Seega ei saa selle tähtaja võimalik

rikkumine tekitada kaebajas kaitstavat õiguspärast ootust. Isegi kui nõustuda kaebaja

seisukohaga, et vastustaja rikkus viidatud sättes ette nähtud tähtaega, ei muuda see asjaolu, et

kaebaja juhatuse asu- ega tegevuskoht ei olnud 01.07.2020 seisuga Eestis, seega ei vastanud

kaebaja RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 ja § 1182 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning tema tegevusluba tuli

RahaPTS § 1182 lg 2 alusel kehtetuks tunnistada. Järelikult ei mõjutanud vastustaja poolne

võimalik menetlusnormide rikkumine asja otsustamist (HMS § 58).

25. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune vastustaja otsus on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.

26. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega

taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/