4-21-1587/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mail 2021.a Tallinnas

Väärteoasja number

4-21-1587 (2302,21,002849)

Kohtunik

Katre Poljakova

Sekretär

Triin Pilberg

Väärteoasi

Eesti Puu OÜ lepingulise esindaja vandeadvokaat

Indrek

Sirk

koostatud

kaebus

Politsei

–

ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusväärtegude

grupi

väärteomenetleja L. Protsykova 24.03.2021.a otsusele

väärteoasjas nr 2302,21,002849;

Menetlusalune isik/kaebuse esitaja

Eesti Puu OÜ, registrikood: 11022393, juhatuse liige

R. P., asukoht: Sitska tee 22c, Tallinn, Harjumaa,

tegutsemiskoht: Veerme 34, Tallinn, Harjumaa, e-

post: raimond@eestipuu.ee;

Kaebuse esitaja lepinguline

esindaja

Vandeadvokaat Indrek Sirk, e-post: indrek@sirk.ee

Kohtuväline menetleja

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalitus, esindaja Triinu Riigor;

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, §-st 133, §-st 134 maakohus

otsustas:

1. Rahuldada Eesti Puu OÜ (registrikood: 11022393) kaebus osaliselt.

2. Tühistada

Politsei

–

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi väärteomenetleja L. Protsykova

24.03.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,002849 osaliselt - KarS § 372 lg 3

määratud põhikaristuse, Autoveoseaduse § 69 lg 2 järgi ja Liiklusseaduse § 2616

lg 2 järgi väärteomenetluse jätkamise osas.

3. Juhindudes VTMS § 30 lg 1 p 1 lõpetada Eesti Puu OÜ (registrikood: 11022393)

suhtes alustatud väärteomenetlus Autoveoseaduse § 69 lg 2 järgi ja Liiklusseaduse

2616 lg 2 järgi otstarbekuse kaalutlusel.

4. Karistada Eesti Puu OÜ (registrikood: 11022393) KarS § 372 lg 3 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1500.- (üks tuhat

viissada) eurot.

5. Eesti Puu OÜle (registrikood: 11022393) KarS § 372 lg 3 alusel määratud

rahatrahv summas 1500.- (üks tuhat viissada) eurot tuleb Eesti Puu OÜ-l

kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi

arveldusarve(te)le,

märkides

ära

kohustusliku

viitenumbri 10220172705469.

6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele

pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile

lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

7. Eesti Puu OÜ-l tekkinud kohtukulud – kaitsjatasud kogusummas 1072,50.- (üks

tuhat seitsekümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot - jätta kaebuse

esitaja enda kanda.

8. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

9. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna

kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooni teatise saamisel on põhistusi sisaldav kohtuotsus kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis 04. juunil 2021.a. kell 16:00. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates põhistusi sisaldava otsuse avalikult teatavakstegemisest

Vaidlustatud kohtuvälise menetleja lahend ja tuvastatud asjaolud:

Kohtuväline menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse

korrakaitsebüroo väärteomenetleja L. Protsykova 24.03.2021.a koostas väärteoasjas nr

2302,21,002849 kiirmenetluse otsuse nr 10220172705469 selle kohta, et Eesti Puu OÜ juhatuse

liige R. P. 09.03.2021.a kella 11:30 ajal Harju maakonnas, Saue vallas, Harku – Rannamõisa

tee 1 km, lubas teadlikult Eesti Puu OÜ huvides, autojuhil R. K.l liikuda Vatsla suunas avalikult

kasutatavalt teel sõidukiga Volvo FE-320 reg nr xxxxx, millel oli tasumata teekasutustasu. Auto

omanikuna ei taganud, et Eesti Puu OÜ huvides vedu teostama lubatud autojuhil R. K.l oleks

läbitud ameti – ja täiendkoolitus. Seega teadlikult lubas teostada autovedu juhil, kellel oli

läbimata AutoVS § 36 nõutav koolitus. R. P., Eesti Puu OÜ (registrikood: 11022393) juhatuse

liikmena ja tegutsedes juriidilise isiku huvides, korraldas tasulist veose vedu ilma nõutava

tegevusloata. Märgitud tegevusega menetlusalune isik rikkus AutoVS § 5 lg 1 ja LS § 1904 lg

1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud AutoVS § 69 lg 2; LS § 2616 lg

2 ja KarS § 372 lg 3 järgi.

Kohtuvälise menetleja 24.03.2021.a kiirmenetluse otsusega nr 10220172705469 karistati

menetlusalust isikut Eesti Puu OÜ-d autoveoseaduse (edaspidi AutoVS) § 69 lg 2;

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2616 lg 2 ja karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 372 lg 3 järgi,

KarS § 63 lg 1aluse, juhindudes KarS § 372 lg 3 järgi rahatrahviga 8000.- eurot (kohtuvälise

menetleja väärteoasja toimik tl 1-2).

Selle otsuse peale esitas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 08.04.2021.a kaebuse

menetlusaluse isiku Eesti Puu OÜ lepinguline kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes tuginedes

ja juhindudes VTMS § 23, 29 lg 1 p 1, 132 p 3 taotles tühistada otsus väärteoasjas nr

1020172705469, lõpetada KarS § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel väärteotunnuste puudumise motiivil väärteomenetlus, alternatiivselt taotleti kaebaja

väärteo ümberkvalifitseerimist AutoVS § 53 lg 2 järgi. Samuti taotleti lõpetada menetlus

Autoveoseaduse § 69 lg 2 ja liiklusseaduse § 261.6 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteoasjas

VTMS § 30 lg 1 p 1 otstarbekuse kaalutlusel või kohaldada mõistlikus määras rahatrahvi

arvestades, et menetlusalune isik kahetseb rikkumisi ning on kõik rikkumised viivitamatult

kõrvaldanud ning hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud (kohtutoimik tl 2-4).

Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et Eesti Puu OÜ vaidlustab otsust osaliselt ning palub

lõpetada menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise motiivil

süüdistustes KarS § 372 lg 3 järgi. Süüdistus AutoVS § 69 lg 2 ja LS § 2616 lg 2 alusel on

kaebuse esitaja esindaja hinnangul õige, neid rikkumisi menetlusalune isik tunnistab.

Autoveoseaduse § 69 rikkumine on menetlusaluse isiku poolt toime pandud. Eesti Puu OÜ on

metsandusettevõte ning tema töötaja on R. K.

AutoVS § 36 lg 3 sätestab - autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimise nõuet ei kohaldata

juhi suhtes, kes juhib traktorit või trolli. AutoVS § 36 lg 4 p 11 kohaselt laieneb see vabastus

ka metsandusettevõtja autojuhile kaubaveoks oma äritegevuses kuni 50 kilomeetri raadiuses

ettevõtte asukohast, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala. Kaebuse esitaja

tõdeb, et R. K.l on ka muid tööülesandeid, kuid üha rohkem tema töö on seotud auto

juhtimisega. Seetõttu ei allu R. K. käesoleval ajal enam sellele erandile, mistõttu on tal

kohustuslik läbida autojuhi ameti- ja täienduskoolitus. Nimetatud koolitus on tähtajaline. R. K.

on koolituse läbinud, kuid selle koolituse tähtaeg oli lõppenud. Uuele koolitusele R. K. ei

läinud, kuna tema põhitegevuseks ei olnud autojuhtimine. Käesolevaks hetkeks on R. K.

läbinud vajaliku koolituse. Politsei määras ka R. K.le selle rikkumise eest karistuse.

Koolitustunnistuse esitas menetlusalune isik kiirmenetluse otsuse koostamisel. Kaebuses

märgitakse, et Eesti Puu OÜ avaldab kahetsust selle rikkumise pärast (kohtutoimik tl 2-3).

Kaebuse esitaja märgib, et Liiklusseaduse § 261.6 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumine on Eesti

Puu OÜ poolt toime pandud. Teekasutustasu maksmine, aga ka selle üle järelevalve pidamine

on olnud raamatupidaja ülesanne, kuid kahjuks oli see ununenud. Unustamine ei ole

õigusvastutust välistav asjaolu ning R. P. ettevõtte juhatuse liikmena oleks pidanud olema ka

ise tähelepanelik. Saades kõne sündmuskohalt tasus Eesti Puu OÜ koheselt teekasutustasu.

Maksekorraldus on esitatud kiirmenetluse otsuse koostamisel. Eesti Puu OÜ avaldab kahetsust

selle rikkumise pärast (kohtutoimik tl 3).

Kaebuse esitaja väidab, et Eesti Puu OÜ ei ole toime pannud KarS § 372 lg 3 järgi

kvalifitseeritavat väärtegu, menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Menetlusaluse

isiku esindaja hinnangul KarS § 372 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisuliste tunnuste

tuvastamisel tuleb esmalt hinnata, kas Eesti Puu OÜ tegevus nõudis tegevusluba. Teiseks tuleb

anda hinnang, kas selline tegu on karistatav KarS § 372 alusel, kuna samasuguse teo eest on

ette nähtud karistus AutoVS § 53 alusel.

Eesti Puu OÜ lepingulise esindaja märgib kohtule esitatud kaebuses, et KarS § 372 on üldnorm,

AutoVS § 53 aga erinorm, kuna täpsustab ja piirab KarS § 372 dispositsiooni.

Kohtule antakse teada, et Eesti Puu OÜ on metsandusettevõte, kes veab klientidele laiali enda

pakutavat toodangut. Osaliselt on laiali veetava kauba hulgas ka teiste metsandusettevõtete

toodangut. AutoVS § 6 lg 1 sätestab - tegevusloata võib korraldada tasulist veosevedu, mis on

sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõikes 5, kui

välislepingus ei ole sätestatud teisiti. AutoVS § 6 lg 2 p 3 sätestab - tegevusloata võib lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldada järgmisi tasulisi riigisiseseid veosevedusid:

puidutööstusettevõtja teostatav kütte- või hakkpuidu vedu ostja või töötleja juurde 50 kilomeetri

raadiuses kohast, kus asub puidutööstusettevõtja tegevuskoht. Kaebuses selgitatakse, et Eesti

Puu OÜ tegevuskoht on Veerme 34, Tallinn. R. K. juhitud sõiduk peatati ettevõtte asukohast

vähem kui nelja kilomeetri kaugusel ehk 50 km raadiuses. Kuna puidutööstusettevõtja jaoks ei

kehti sellises olukorras tegevusloa nõue, siis on kaebuse esitaja esindaja hinnangul väär

karistada Eesti Puu OÜ-d tegevusloa puudumises. Kohtuvälisele menetlejale oli algusest peale

teada ja näha, et tegemist on metsandus- ja puidutööstusettevõtjaga – ettevõtte nimi on Eesti

Puu OÜ, veoautos oli alus pelletitega ehk hakkpuiduga. Seega oli juba auto peatamisel R. K.lt

tegevusloa nõudmine kaebuse esitaja hinnangul põhjendamatu.

Kaebuse esitaja hinnangul tuleb kvalifikatsiooni hindamisel analüüsida seda, millise seaduse

alusel on Eesti Puu OÜ-le etteheidetav tegu üldse karistatav. KarS § 372 on üldnorm, mis näeb

ette vastutuse järgmise tegude eest - majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis

erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse

keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav.

Asutud on seisukohale, et kuna KarS § 372 kehtestab mitu alternatiivset koosseisu, siis tuleb

karistusmäära valikul erinevad koosseisud astmestada rikkumiste raskuse järgi. Sama teo

vastamisel kahele erinevale väärteokoosseisule ei saa eelistada seda koosseisu, mis sätestab

rangema karistuse. Selles osas kehtib üld- ja erinormi vahekord ehk kui seadusandja on

erinormis sätestanud karistatava teo kirjelduse täpsemalt, kui üldnormis, siis tuleb kohaldada

erinormi.

Kaebuse esitaja esindaja on asunud seisukohale, et AutoVS § 6 lg 2 p 3 alusel ei olnud Eesti

Puu OÜ-l kohustust omada tegevusluba tasuliseks autoveoks, kuna tegemist on

puidutööstusettevõttega, kes vedas kütte- või hakkpuitu. Selline erand kehtibki tasulisele veole.

Tasuta vedu ei allu üldse autoveoseaduse regulatsioonile. AutoVS § 2 lg 3 kohaselt on tasuline

autovedu veose või sõitja kohale toimetamine tasu eest. Seega puuduvad menetlusaluse isiku

tegevuses väärteotunnused ja menetlus peaks kuuluma lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuses märgitakse, et isegi kui Eesti Puu OÜ tegevus tõepoolest nõudis tasulise autoveo

tegevusluba, siis on karistus kohaldatav üksnes AutoVS § 53 alusel. Märgitust tulenevalt on ka

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus liialt karm. (kohtutoimik tl 4)

Menetlus kohtus:

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 26.04.2021.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja

Eesti Puu OÜ juhatuse liige R. P. ja kaebuse esitaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek

Sirk jäid kohtule esitatud kaebuse juurde, paludes see rahuldada kaebuses välja toodud

motiividel.

Kaebuse esitaja lepinguline esitaja jäi kaebuses toodud seisukohale, et menetlusaluse isiku

suhtes KarS § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritavas väärteos tuleks menetlus lõpetada VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel, sest tegevusluba ei olnud nõutav. Alternatiivselt taotleti KarS § 372 lg 3 ümber

kvalifitseerimist AutoVS § 53 lg 2 järgi.

Menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegude, millised on kvalifitseeritud AutoVS §69 lg 2

ja LS § 2616 lg 2 järgi osas taotletakse menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ning seda

põhjusel, et menetlusalune isik on varasemalt karistamata ja on talle etteheidetud rikkumised

kõrvaldanud.

Kohtuliku uurimise käigus kaebuse esitaja esindaja tõdes, et antud kaasuses ei saa pidada

tähtsaks mitte ainult seda, kus menetlusaluse isiku sõiduk kinni peeti ning, kus otsus vormistati,

vaid oluline on ka tuvastada, kuhu sõiduk liikvel oli ja kui kaugele sõideti s.t tähtis on sihtkoht

ning selle osas on neil olemas ka saatelehed, milledelt tulevad välja klientide aadressid, ostjate

andmed (kohtutoimik tk 19-24).

Kohtuliku uurimise käigus kuulati menetlusaluse isiku Eesti Puu OÜ esindajana üle ettevõtte

juhatuse liige R. P., kes andis ütlusi selles, et Eesti Puu OÜ on metsandus - ja

puidutööstusettevõte. Märgitud ettevõte veab laiali enda kaupa, mõnikord võetakse samale

ringile ka mõne rentniku alused, sest viimased võtavad neil angaaris rendipinda. Laiali veavad

nad saepurust pressitud graanuleid, tegemist on hakkepuidutootega. Nende ettevõte varub

metsamaterjali palgina, seejärel töötlevad nad seda ümber, toodetakse küttepuid, hakkepuitu ja

viimasel paaril aastal pressivad nad puitu ka briketiks ja pelletiks ning viivad seda siis

klientidele. R. K. tuli nende firmasse aastaid tagasi, tal on olnud tööalaselt erinevaid

funktsioone, algselt ta autojuht ei olnud, on seda tööd teinud viimastel aastatel. R. K.l oli

autojuhikoolitus varasemalt tehtud, aga seda on vaja täiendada mingite aastate tagant ja see sai

ka käesolevaks ajaks tehtud. R. P. selgitas kohtus, et ise ta ei teadnud, et R. K.l on

ametikoolitustunnistus aegunud, ta teadis, et viimane on kunagi koolituse läbinud.

Eesti Puu OÜ juhatuse liige R. P. kinnitas kohtus, et teekasutustasu maksmata jätmine oli

eksitus. Nimelt on selle tasumist kohustatud kontrollima raamatupidaja, kes asub Pärnus, kuid

seda ei tehtud. Ise ta seda juhatuse liikmena 09.03 hommikul ei kontrollinud. Nende ettevõttes

on tavaks, et raamatupidamine kannab selle eest hoolt, et maksud on tasutud, nii teekasutus,

kindlustusmaksud kui ka riigimaksed. Teekasutustasu sai raamatupidamise poolt koheselt

makstud, kui ilmnes, et see on tegemata, seda tehti enne, kui auto sealt kuhugi liikuma hakkas.

Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk

kinnitas, et menetlusaluse isiku poolt oli teekasutustasu maksmata s.t AutoVS § 69 sätestatud

rikkumine oli toime pandud, arvestades teadmist, et märgitud viga sai Eesti Puu OÜ poolt kohe

kõrvaldatud tuleks menetlus lõpetada. Samuti tõdes kaebuse esitaja kaitsja, et R. K. jaoks oli

autojuhtimine muutunud viimastel aastatel põhitegevusalaks. Käesolevaks hetkeks on isikul

täiendkoolitus läbitud, rikkumine kõrvaldatud, menetlus tuleks lõpetada.

Menetlusaluse isiku kaitsja selgitas, et tegelikult pöörduti kohtusse seetõttu, et Eesti Puu OÜ-d

karistati rahatrahviga summas 8000.- eurot, mis on liialt karm. Menetlusalust isikut

süüdistatakse selles, et ta tegutses tegevusloata valdkonnas, kus tegevusluba kohtuvälise

menetleja hinnangul oli nõutav. Eesti Puu OÜ asub aga seisukohale, et tegevusluba oleks

pidanud nõutav olema tasulise veoseveo valdkonnas. Kohtu tähelepanu juhti sellele, et nende

hinnangul Eesti Puu OÜ jaoks kohaldub AutoVS § 6 tulenev erinorm, mis sätestab selle, et

tegevusluba ei pea olema puidutööstusettevõtjal, kes teostab kütte- või hakkpuidu vedu ostja

või töötleja juurde 50 km raadiuses kohast, kus asub puidutööstusettevõte tegevuskoht.

Rikkumise koht oli tegevuskohast paari km kaugusel ja umbes sama kaugel olid nende ostjate

aadressid, kuhu parasjagu kaupa viidi, see jäi 50 km raadiusesse. Kaubana oli Eesti Puu OÜ-l

kaasas ka ettevõttele mitte kuuluv kaup. Nende hinnangul kohtuväline menetleja ei ole

põhjendanud, miks Eesti Puu OÜ-l oleks pidanud olema tegevusluba.

Nende hinnangul tasulist kaubavedu ei saa osutada iseendale, kui ikka kaupa veetakse, siis

tehakse seda kellegi teise jaoks. Märgitust tulenevalt, kui puidutööstus ettevõtja veab ka teisele

puidutöötlus ettevõttele kuuluvat kaupa ehk siis antud juhul kütte- või hakkpuitu, siis sellisel

juhul ei rakendu siia tegevusloa nõue. Märgitu tähendab, et etteheide tegevusloa puudumise

osas on põhjendamatu.

Kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk märkis, et kui leiab kohus, et need kaks võõras alust, mis

olid seal veokorras ja alluvad tegevusloale, siis on kvalifikatsioon vale nende hinnangul on

Eesti Puu OÜ tegu kvalifitseeritav kahe erineva seaduse ja paragrahvi alusel. Seetõttu taotlevad

nad kiirmenetluse otsuse tühistamist, paludes KarS § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritavas

väärteoasjas menetluse lõpetada või alternatiivselt kvalifitseerida menetlusaluse isiku tegu

AutoVS § 53 lg 2 järgi. Teiseks AutoVS § 69 lg 2 ja LS § 2616 lg 2 järgi paluvad isikut mitte

karistada ja lõpetada menetluse otstarbekuse kaalutlusel, kuna need eksimused on esimesel

võimalusel kõrvaldatud. Samuti taotleti kohtus hüvitada ka menetlusaluse aluse isiku poolt

kantud õigusteenuse kulud 20 % ulatuses.

Eesti Puu OÜ seaduslik esindaja R. P. kohtulike vaidluste käigus midagi lisada ei soovinud.

Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor märkis, et kohtuväline menetleja Eesti Puu OÜ

esitatud kaebust õigeks ei võta.

Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et veoseveo korraldamisel lähtutakse AutoVS-st ja

MSÜS-st ning kõvale tuleb võtta ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1071/2009.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1072/2009 art 1 p 5 on sätestatud vedude nimekirja,

mille puhul ei ole ühenduse tegevusluba vajalik, vt alapunki d. Veose vedu oleks kõigist veoala

nõuetest vabastatud, kui mootorsõidul oleksid täidetud järgmised tingimused: 1. veetav veos on

ettevõtja oma.

Kaebusele lisatud andmete järgi on Eesti Puu OÜ tegevusalaks muude puidutöötlemissaaduste

tootmine, sh hakkepuit ning lisategevusalaks on küttepuude tootmine. EMTAKi koodi alla ei

kuulu tsinglite, katuselaastude jms tootmine, või presspuidu tootmine, EMTAK koodiga 16291.

Seal on ära märgitud, et presspuidu all mõeldakse pakkude, pelletite, brikettide või graanulite

tootmist. Pelleti tootmine ei ole metsandus. 02202 on seotud metsandusega. Kui ettevõte

hakkab sellest tootma pelletit või puitbriketti, siis see ei ole enam metsandus.

Kohtuvälise menetleja hinnangul 09.03.2021.a osutas Eesti Puu OÜ väljaspool oma

majandustegevust tasulist veoteenust. Tasuline veoteenus, mida teostati, oli ettevõtte

kõrvaltegevus, mida Eesti Puu OÜ teostab üksnes vastavalt vajadusele väljaspool oma

põhitegevusi. Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor märkis, et kui menetlusaluse isiku

seaduslik esindaja R. P. küsimustele vastas, siis see sai ka kinnitust. Eesti Puu OÜ tegevusele

ei kohaldu AutoVS § 6 lg 2 p 3 sätestatud erand, sest täidetud ei olnud määrust nr 1072/2009 p

5 alapunktis D sätestatud nõuded. Kohtuväline menetleja kohtulike vaidluste käigus märkis, et

Liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et sõiduk, millega pelletit veeti, kuulub Eesti Puu OÜ’le.

Veost vedas ettevõtte poolt tööle võetud töötaja, kuid saatelehtedelt nähtus, et veetav veos ei

olnud Eesti Puu OÜ omand ehk kaup ei olnud Eesti Puu OÜ poolt toodetud või töödeldud.

Lisaks ei olnud reisi eesmärk veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veos ettevõtte

sisene või väline ümber paigutamine ettevõtja oma tarbeks.

Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul, kuivõrd kõik nõuded ei olnud täidetud, lisaks ei

olnud tegemist ettevõtte enda kulul korraldava juriidilise veoga, oli tegevusluba vajalik. Eesti

Puu OÜ rikkus AutoVS § 5 lg 1 nõudeid. Kohtuväline menetleja pidas oluliseks viidata AutoVS

seletuskirjale RT 11.01.2018.a, jõustunud 01.06.2018.a. Nimetatud kehtiva dokumendi

olemasolev kohustus on käesolevas eelnõus sätestatud §-s 5 lg 1. Kuna tegevusloa ärakirja

puhul on tegemist dokumendiga, mis antakse vedaja kasutuses oleva iga üle 3,5 t täismassiga

auto kohta ning selle dokumendi puudumist ei saa käsitleda kui tegevusloa puudumist, siis ei

kohaldata kohtuvälise menetleja hinnangul tegevusloa ärakirja puudumise korral KarS § 372

sätestatud karistusi, vaid vastavad karistused sätestatakse AutoVS-s.

Eesti Puu OÜ-le ei ole veoteenuse osutamiseks tegevusluba väljastatud. Veoteenus, mida Eesti

Puu OÜ osutas, ei olnud seotud mitte kuidagi metsandusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul

Eesti Puu OÜ osutab transporditeenust kasutades oma tegevusala ära. Kui sellist olukorda

lubada, et registreeritakse metsandusettevõtte ja hakatakse osutama transporditeenust, luuakse

sellise ettevõtte puhul konkurentsieelis teiste veoteenust osutavate ettevõtete suhtes. Seetõttu

ongi seadusandja pidanud vajalikuks luua erand üksnes juhul sellisele ettevõttele, kes teeb vedu

oma majandustegevuse raames. Käesoleval juhul Eesti Puu OÜ seda kohtuvälise menetleja

hinnangul ei teinud. Märgitu tähendab, et Eesti Puu OÜ-le etteheidetud väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud KarS § 372 lg 3 järgi, kui keelatud majandustegevus. Fakti, et käesolevaks

ajahetkeks on ettevõte tasunud ära teekasutustasu ja autojuht on läbinud täiendava autojuhi

koolituse on pidas kohtuvälise menetleja esindaja positiivseks ning nende asjaoludega

kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistust määrates ka arvestas.

Kohtuväline menetleja kohaldas menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi, mis on poolest

sanktsiooni keskmisest määrast pool, 8000€. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel

arvestati seda, et keelatud majandustegevust peetakse raskeks rikkumiseks, ühe teoga pandi

toime kolm õigusrikkumist. Ettevõte, kes tegutseb valdkonnas, kus on vajalikud erinevad load,

kus tuleb tasuda veo teostamise puhul makse, tuleb olla tähelepanelik enne, kui ta asub oma

teenust osutama, peab kontrollima, et kõik nõuded oleks täidetud - ei saa kohtuvälise menetleja

hinnangul eeldada, et raamatupidaja on maksud maksnud, et autojuhi ametikoolitus on kehtiv

– ettevõtte juhi kohustus oleks olnud seda kontrollida. Kohtuväline menetleja asus seisukohale,

et

väärteo

ümberkvalifitseerimiseks

alused

puuduvad,

samuti

puuduvad

alused

kiirmenetlusotsuse tühistamiseks või muutmiseks ja ka menetluse lõpetamiseks otstarbekuse

kaalutlusel s.t Eesti Puu OÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Repliigi korras kaebuse esitaja Eesti Puu OÜ esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk asus

seisukohale, et käesolevas kaasuses erinevad seadused reguleerivad erinevaid termineid.

Põhjus, miks Eesti Puu OÜ-l tegevusluba ei olnud nõutav, on reguleeritud AutoVS §-s 6 lg 2 p

3. Tegevusluba ei olnud nõutav seetõttu, et AutoVS ei nõua puidutööstusettevõtjale

tegevusluba. Täiesti ebaõigeks pidas kaebuse esitaja esindaja kohtuvälise menetleja seisukohts

nagu peaks puidutööstusettevõtja poolt teostatav vedu vastama ka Euroopa Parlamendi

määrusele 1072/2009.

Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor märkis repliigi korras, et, kui ettevõte väljub oma

tegevusalast, hakkab osutama transporditeenust, siis ta ei osuta seda transpordi teenust, ta ei tee

seda veost oma majandustegevuse raames. See on tema majandustegevusest väljumine. Sellisel

juhul see erand kohaldamisele ei tule, sest Eesti Puu OÜ ei tegutse sellisel juhul oma

majandustegevuse alal. See on tema lisategevusala, veoteenuse osutamine. Sellel ajal, kui Eesti

Puu OÜ osutas teenust teisele ettevõttele, ei ole ta kuidagi seotud sellega, et ta on

metsandusettevõte. Sellisel juhul erand kohaldamisele ei tule. Eesti Puu OÜ ei vedanud kütte-

ega hakkpuitu, vaid presspuitu ehk pelletit. EMTAK koodidest nähtub, et see ei kuulu küttepuu

alla.

Kohtuotsuse motiivid

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega,

samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud

kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et

Eesti Puu OÜ s.t tema esindaja esitatud kaebus ei on põhjendatud osaliselt ja kuulub

rahuldamisele osaliselt ning seda alljärgnevalt:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Riigikohtu lahendi nr 4-19-3994/31 p 8 kohaselt lisaks sellele, et kohus

kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel,

peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja

kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Seega kui kohtul tekivad asja

arutamisel kahtlused väärteo tõendatuses, peab ta astuma samme tuvastamaks, kas need

kahtlused on lisatõendite kogumisega kõrvaldatavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

14. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-125-12, p 6; 29. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-

83-15, p 12 ja 7. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-67-15, p 20). Tekkinud kahtluste

kõrvaldamata

jätmine

on

käsitatav

väärteomenetlusõiguse

olulise

rikkumisena

VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

Eesti Puu OÜ-le heidetakse väärteoasja nr 2302,21,002849 raames tehtud kiirmenetluse otsuses

nr 10220172705469 ette seda, et Eesti Puu OÜ juhatuse liige R. P. 09.03.2021.a kella 11:30

ajal Harju maakonnas, Saue vallas, Harku – Rannamõisa tee 1 km, lubas teadlikult Eesti Puu

OÜ huvides, autojuhil R. K.l liikuda Vatsla suunas sõidukiga Volvo FE-320 reg nr xxxxx

avalikult kasutatavalt teel, millel oli tasumata teekasutustasu. Auto omanikuna ei taganud, et

Eesti Puu OÜ huvides vedu teostama lubatud autojuhil R. K.l oleks läbitud ameti – ja

täiendkoolitus. Seega teadlikult lubas teostada autovedu juhil, kellel oli läbimata AutoVS § 36

nõutav koolitus. R. P., Eesti Puu OÜ (registrikood: 11022393) juhatuse liikmena ja tegutsedes

juriidilise isiku huvides, korraldas tasulist veose vedu ilma nõutava tegevusloata. Märgitud

tegevusega Menetlusalune isik rikkus AutoVS § 5 lg 1 ja LS § 1904 lg 1 nõudeid, pannes toime

väärteod, millised on kvalifitseeritud AutoVS § 69 lg 2; LS § 2616 lg 2 ja KarS § 372 lg 3 järgi.

Käesoleval hetkel puudub vaidlus selles, et Eesti Puu OÜ pani toime AutoVS § 5 lg 1 ja LS §

1904 lg 1 nõuete rikkumised s.t väärteod, millised on kvalifitseeritud AutoVS § 69 lg 2; LS §

2616 lg 2 järgi.

AutoVS § 69 nähakse ette väärteovastutus ameti- või täienduskoolitust mitteläbinud autojuhi

autovedu teostama lubamise eest. Nimelt AutoVS § 69 lg 2 tulenevalt auto omaniku poolt ameti

– või täienduskoolitust mitteläbinud autojuhi autovedu teostama lubamise eest näeb

seadusandja juriidilisele isikule karistusena ette rahatrahvi ning seda kuni 13 000.- euro

ulatuses.

Käesoleval hetkel on kohtule esitatud äriregistri andmebaasi väljavõttega tõendamist leidnud

fakt, et Eesti Puu OÜ (registrikoodiga: 11022393), registriaadressiga: Sitska tee 22, Tallinn

juhatuse liikmeks on R. P. (väärteotoimik tl 10), märgitud teadmist on kinnitanud ka R. P.

26.04.2021.a kohtus ise.

Antud väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust ka selles, et väärteoasja nr 2302,21,002849 raames,

kiirmenetluse otsuses nr 10220172705469 märgitud isik R. K. oli ja on Eesti Puu OÜ töötaja,

autojuht. Kohtu hinnangul on märgitud fakt tõendamist leidnud Eesti Puu OÜ juhatuse liikme

R. P. kohtus antud ütlusega selle kohta, et R. K.l on erinevatel ajaperioodidel olnud ettevõttes

töötajana erinev roll, kuid käesoleval hetkel on autojuht. Kohus asub seisukohale, et R. P.

kohtus antud sellekohaseid ütlusi saab pidada usaldusväärseteks, sest need haakuvad käesolevas

väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud dokumentaalsetes tõendites sisalduva teabega. Kohtule

on teada, et R. K.le oli 10.03.2021.a seisuga väljastatud B, C, D kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus, kinnitab antud fakti Transpordiameti Liiklusregistri väljavõte (väärteotoimik tl

12). Fakti, et Eesti Puu OÜ autojuhil R. K.l 09.03.2021.a kella 11:30 ajal puudus AutoVS § 69

lg 2 sätestatud nõuetekohane ameti- või täienduskoolitust tunnistus tõendab kohtu hinnangul

viimase nimele alles 22.03.2021.a Autosert kompetentskeskuse väljastatud sellekohane

tunnistus nr XXXXXXX. Märgitud tõendist nähtub, et R. K. on ajavahemikul 18-21.03.2021.a

läbinud kutselise veoautojuhi 35 tunnise täiendkoolituse koodiga 95 (väärteotoimik tl 17).

Kohtu hinnangul saab antud tõendit pidada lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks, seda

vaatamata sellele, et kohtuliku uurimise käigus menetlusosalised ei pidanud vajalikuks R. K.

kohtusse kutsumist ja viimase üle kuulamist, sest eelpool märgitud tõendis sisalduv teave

kinnitab ka R. P. kohtus antud ütlusi selle kohta, et temale teadaolevalt R. K. käesolevaks

ajahetkeks on koolituse läbinud.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust ka selles, et sõiduk Volvo FE-320, reg nr xxxxx, mida

R. K. 09.03.2021.a kella 11:30 ajal Harku Rannamõisa tee 1 km juhtis, kuulus Eesti Puu OÜ-

le, märgitud fakti loeb kohus tõendatuks transpordiameti Liiklusregistri väljavõttega, millisest

nähtub, et sõiduk on liiklusregistris registreeritud Eesti Puu OÜ nimele (väärteotoimik tl 11).

Käesolevas väärteoasja menetluse raames on Eesti Puu OÜ juhatuse liige R. P. andnud ütlusi

selle kohta, et märgitud kuupäeval, kui R. K. kinni peeti sõidukil peal teise ettevõtte kaup, mida

plaaniti transportida klientideni. Oma sellekohaste väidete tõendamiseks on kohtule esitatud,

kohtu poolt väärteoasja materjalide juurde lisatud ja kohtuliku uurimise käigus uuritud Xxx OÜ

kahe saatelehe nr xxxxxxxx ja nr xxxxxxxx koopiad (kohtutoimik tl 25-26). Märgitud tõenditest

nähtub, et kaup, milline sõidukil oli, kuulus Xxx OÜ-le ning Eesti Puu OÜ autojuht oli

transportimas kaupa arvetel märgitud klientideni. Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse selle

kohta, et R. K. tegutses Eesti Puu OÜ huvides, sh R. P. juhtimisel ja teadmisel antud fakti on

viimane ka kohtus ise kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks AutoVS § 69 lg

1 väärteokoosseisus välja toodud objektiivsete asjaolude esinemise antud kaasuses s.t auto

omanik lubas täiendkoolitust mitteläbinud autojuhi autovedu teostama.

Samuti on Eesti Puu OÜ-e etteheidetud seda, et 09.03.2021.a juriidiline isik oma juhatuse

liikme R. P. kaudu võimaldas ettevõtte autojuhti R. K.t veoautot juhtima teekasutustasu

tasumata. Antud hetkel ei ole vaidlust tekkinud selles, et 09.03.2021.a , kui Eesti Puu OÜ

autojuht R. K. kella 11:30 ajal politsei poolt kinni peeti, oli Eesti Puu OÜ-l tasumata

teekasutustasu. Märgitud fakti on kinnitanud R. P. kui Eesti Puu OÜ juhatuse liige kohtus ise

ning viimase poolt avaldatud sellekohast selgitust kohtu hinnangul toetab veel käesoleva

väärteoasja materjalide juurde lisatud väljavõte teekasutustasu tasumata jätmise kohta

(väärteotoimik tl 9). Nii nähtub, märgitud tõendist, et 09.03.2021.a kella 11:32 ajal olid sõiduki

EE xxxxx teekasutustasu tasumata.

LS § 1901 lg 1 teekasutustasu on rahaline kohustus, mille tasumine annab isikule õiguse

kasutada LS §-s 1902 nimetatud sõidukiga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku

jooksul. LS § 1904 lg 1 kohaselt teekasutustasu tasumise kohustus on veoauto omanikul. Kui

liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, on teekasutustasu tasumise kohustus

vastutaval kasutajal. Käesoleval hetkel nähtub kohtule esitatud tõenditest, et veoauto reg nr

xxxxx omanik on Eesti Puu OÜ, vastutavat kasutajat märatud ei ole. Märgitu tähendab, et

teekasutustasu tasumise kohustus oli Eesti Puu OÜ-l. Eesti Puu juhatuse liige R. P. on kohtus

andnud detailseid ütlusi selle kohta, mismoodi käib nende ettevõttes maksude ja tasude

tasumine, samuti on ta kinnitanud, et tegemist on olnud nende endi tähelepanematusega, et

teekasutustasu jäi maksmata. Rikkumine kõrvaldati koheselt, kui sellest teada saadi. Kohtu

hinnangul R. P. sellekohaseid ütlusi kinnitab Transpordiameti väljastatud arve ning tellimuse

nr 12501721 koopia, millistest tõendites sisalduvast teabest nähtub, et Eesti Puu OÜ sõiduki

EE xxxxx eest on perioodi 09.03.2021.a kell 11:48 kuni 07.06.2021.a kella 11:47 eest tasutud

175.- eurot teekasutustasu. (väärteotoimik tl 18-19)

Eelpool märgitud tõendites sisalduva teabe pinnal saab jõuda järeldusele selles, et kohtuvälise

menetleja poolt Eesti Puu OÜ-le LS § 1904 lg 1 nõuete rikkumise etteheitmine ning LS § 2616

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdistuse esitamine on põhjendatud ning

kiirmenetluse otsuses teokirjelduses välja toodud asjaolud tuvastamist leidnud. Võttes arvesse

teadmist, et veoauto registrinumbriga xxxxx kuulus ja kuulub Eesti Puu OÜ-le, siis oli ka

viimane kohustatud isikuks, kes peab teekasutustasu LS § 1904 lg 1 märgitud veoauto

omanikuna tasuma. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks kõik LS § 2616 väärteokoosseisus

esinevad objektiivsed tunnused.

Käesoleval hetkel heidetakse Eesti Puu OÜ-le ette ka KarS § 372 lg 3 ettenähtud väärteo

toimepanemist ja nimelt heidetakse Eesti Puu OÜ-le ette seda, et ettevõtte juhatuse liige R. P.

teadlikult tegutses juriidilise isiku huvides, korraldas tasulist veosevedu ilma nõutava

tegevusloata. Antud hetkel on tekkinud vaidlus selles, kas Eesti Puu OÜ tegevuses esinevad

üldse KarS § 372 lg 3 väärteokoosseisule vastavad tunnused s.t, kas Eesti Puu OÜ oli

kohustatud veosevedu korraldades omama tegevusluba ja isegi, kui oli, siis kas ei tuleks

menetlusaluse isiku tegu kvalifitseerida AutoVS 53 järgi.

Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk kohtule esitatud, kaebuse juurde lisatud e-

äriregistri väljavõtetest nähtub, et Eesti Puu OÜ tegevusalaks on 2020.a registreeritud muude

puidutöötlemissaaduste tootmine sh hakkepuit, puitvill jms, küttepuude tootmine, tahkekütuse

hulgimüük, 2019.a ka sõiduautode ja väikebusside (täismahuga alla 3,5 t) müük (kohtutoimik

tl 5-6).

Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel vaidlust selles, et 09.03.21.a kui Eesti Puu OÜ –le

kuuluv veoauto kinni peeti, siis oli peal ka Eesti Puu OÜ-le mittekuuluv kaup ja nimelt Xxx

OÜ kaup, milline pidi jõudma vastavalt Xxx OÜ väljastatud saatelehtede nr xxxxxxxx ja

xxxxxxxx xxx xx, xxx küla, xxx vald ja xxx xx, xxx, xxx vald (kohtutoimik tl 25-26). Kohus

loeb märgitud saatelehtede koopiaid usaldusväärseteks tõenditeks, sest nendes sisalduv teave

haakub ka Eesti Puu OÜ juhatuse liikme R. P. kohtus antud selgitustega selle kohta, et nemad

lisaks oma kauba laiali veole võtavad mõnikord peale ka rentnikute aluseid (kohtutoimik

24.04.21.a kohtuistungi protokoll tl 20-21). Kohtu hinnangul saab Eesti Puu OÜ tegevust

vaadelda kui AutoVS § 2 lg 2 p 1 kirjeldatud autovedu s.o veose kohale toimetamine auto või

autorongiga ja selle veoga seotud tühisõitu. Kohtu hinnangul on Eesti Puu OÜ sellise tegevuse

korraldamiseks vaja tegevusluba, mis aga viimasel 09.03.2021.a puudus, seda kinnitavad

Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumi andmebaasi väljatrükid (väärteotoimik tl 5-8).

AutoVS § 6 lg 1 kohaselt tegevusloata võib korraldada tasulist veosevedu, mis on sätestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõikes 5, kui

välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2 lõikes on ammendav loetelu sellistest

riigisisestest tasulistest veosevedudest, mida võib korraldada tegevusloata, kuid Eesti Puu OÜ

juhatuse liikme R. P. kohtus selgitatu ettevõtte igapäevase majandustegevuse osas märgitu alla

ei kvalifitseeru. Kohus nõustub kaebuse esitaja esindaja poolt kaebuses märgituga selles, et

Eesti Puu OÜ on metsandusettevõte, kes veab klientidele laiali enda pakutavat toodangut.

Kohus märgitus ei kahtle, kuid antud juhul, täpsemalt 09.03.210.a kella 11:30 vedas Eesti Puu

OÜ laiali ka tema ettevõttele mitte kuuluvat kaupa, millise vedamiseks oleks ettevõte pidanud

taotlema tegevusluba.

Kohtuvälise menetleja poolt kohtu tähelepanu pööramine eelpool märgitud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse artikli 1 lg 5-le on asjakohane ja põhjendatud, sest märgitud

määruses on fikseeritud ka rahvusvaheliste ja riigisiseste veosevedude korral tegevuslubade

vabastuse tingimused. Nii nähtub kõne all oleva määruse artiklist 1 lg 5, et ühenduse

tegevusluba ei ole nõutav järgmiste rahvusvaheliste ja riigisiseste veosevedude korral ja nimelt:

postivedu universaalteenusena; kahjustatud

või rikkis sõidukite vedu; veosevedu

mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3,5 tonni; veosevedu

mootorsõidukitega, kui järgmised tingimused on täidetud: veetav veos on ettevõtja omand või

vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud,

kaevandanud, töödelnud või remontinud; reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või

ettevõttest või veose ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks;

sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või

lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad; veost vedavad sõidukid

kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures

rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiviga 2006/1/EÜ (ilma juhita renditud sõidukite

kasutamise kohta kaupade autoveol). Selle punkti sätet ei kohaldata asendussõiduki kasutamise

suhtes juhul, kui harilikult kasutatav sõiduk on lühiajaliselt rikkis; selline veosevedu on

ettevõtjale ainult lisategevusala. meditsiinitoodete, -aparaatide, -seadmete ja muude arstiabiks

vajalike veoste vedu hädaolukorras, eelkõige looduskatastroofide korral. Käesolevas

väärteoasjas on tuvastamist leidnud fakt, et Eesti Puu OÜ vedas kiirmenetluse otsuses märgitud

väärteo toimepanemise ajal ja kohas temale mitte kuuluvat kaupa s.t veos ei olnud ettevõtte

omand, tehes seda sõidukiga, millise täismass ületas 3,5 tonni tegemist ei olnud ettevõtte

lisategevusala, märgitust tulenevalt Eesti Puu OÜ rikkus AutoVS § 5 lg 1 tulenevaid nõudeid.

Kohus ei pea asjakohaseks ja põhjendatuks kaebuse esitaja väidet selle kohta, et kohtuvälisel

menetlejale ei olnud õigus Eesti Puu OÜ –lt õigus nõuda tasulise veoseveo tegevusluba seetõttu,

et Eesti Puu OÜ sõidukit juhtinud R. K. peatati ettevõtte asukohast Veerme 28 vähem kui 4 km

kaugusel ehk 50 km raadiuses kinni. Kohtu hinnangul oleks see õige olnud sellisel juhul, kui

Eesti Puu OÜ oleks vedanud enda ettevõttele kuuluvat toodangut. Märgitust tulenevalt ei saa

rääkida AutoVS § 6 lg 2 p 3 sätestatud erandi kohaldamisest, et tegevusloata võib korraldada

ja teostada tasulist veosevedu puidutööstusettevõtja kütte- või hakkpuidu vedu ostja või töötleja

juurde 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub puidutööstusettevõtja tegevuskoht.

Käesolevas kaarsuses on kaebuse esitaja Eesti Puu OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat

Indrek Sirk taotlenud kohtuliku uurimise käigus analüüsida, et juhul, kui kohus leiab, et Eesti

Puu OÜ-l oleks pidanud 09.02.2021.a olema veoseveo tegevusluba, kas siis viimasele

etteheidetud tegu ei tuleks kvalifitseerida AutoVS § 53 lg 1 järgi. Märgitud paragrahvi kohaselt

nähakse ette väärteo vastutus tasulise veoseveo korraldamise eest tegevusloa ärakirjata ja

peatatud kehtivusega ärakirjaga. Teokirjelduse kohaselt tasulise veoseveo korraldamise eest

veokorraldusjuhi, auto omaniku või valdaja poolt tegevusloa ärakirjata või peatatud

kehtivusega ärakirjaga karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama paragrahvi lg 2

kohaselts märgitud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga

kuni 13 000 eurot. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt Eesti Puu OÜ suhtes

kohaldatud KarS § 372 lg 3 on põhjendatud ja õige. Kohus tõdeb, et vaadates nii KarS § 372 lg

1 kui ka AutoVS § 53 lg 1 välja toodud teokirjeldusi, siis võib esmalt jääda mulje, et tegemist

on tegevusloata majandustegevusse sekkumise väärteokoosseisudega, millised on omavahel üld

– ja erinormi suhtes. AutoVS § 53 lg 1 nähakse ette väärteovastutus tasulise veoseveo

korraldamise eest auto omaniku või valdaja poolt tegevusloa ärakirjata. Kohus peab vajalikuks

juhtida tähelepanu sellele, et tegevusloa ärakiri on dokument, mis antakse välja ning milline

tõendab tegevusloa omaja õigust korraldada ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga

tasulist autovedu. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et tegevusloa ärakirja puudumine ei

tähenda veel seda, et ettevõttel ei ole õigust tasulist veosevedu korraldada valdkonnas, kus

tegevusluba on nõutav. Käesolevas kaasuses on tuvastamist leidnud fakt, et Eesti Puu OÜ-l,

kuid vedajal puudus tasulise veoseveo korraldamiseks tegevusluba, millisest tulenevalt on

tingitud ka viimasele etteheidetud väärteo kvalifitseerimine KarS § 372 lg 3 järgi.

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on

toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku

huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud

(derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema

organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu. Juriidiline isik

vastutab siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad

kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Samuti saab juriidilist

isikut karistada juhul, kui teo on toime pannud juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või

organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul. Lisaks eeldab juriidilise isiku

karistusõiguslik vastutus, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane,

õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2016. a otsus nr 3-1-1-84-16, p-d 27-29). See, milline organi

liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase,

õigusvastase ja süülise teo või andnud selle teo toimepanemiseks õigusvastaselt ja süüliselt käsu

või heakskiidu, peab olema ära toodud juba kiirmenetluse otsuses. Kui seda pole tehtud, tuleb

väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. oktoobri 2012. a otsus nr 3-1-1-88-12, p 7). Juriidiline isik

osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest

ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus nr 3-1-1-66-14, p 7).

Eesti Puu OÜ juhatuse liikme R. P. kohtus antud ütlustest nähtub, et teekasutustasu jäi ettevõttel

maksmata eksituse tõttu ning tema ka ei kontrollinud, kas see on makstud või mitte, käesolevaks

hetkeks on maks makstud. Sellest, et autojuhil oli ametikoolituse tunnistus aegunud ta ei

teadnud. Samuti on viimane detailselt kirjeldanud, millega tegelikult nende ettevõte tegeleb nii

on kohtule teada, et juhatuse liikme sõnade kohaselt Eesti Puu OÜ on metsandus – ja

pudutööstusettevõte, viimasel paaril aastal pressivad nad ka puidubriketti ja viivad seda pelleti

näol klientideni, tehes seda Tallinna ja Harjumaa piirest, vedades oma ettevõttest 50 km

raadiuses ning harva võtavad nad peale ka rentniku aluseid rentnikelt, kes rendivad nende

angaaris pinda. (kohtutoimik tl 20-21) Kohus peab märgitud ütlusi usaldusväärseteks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Puu OÜ oma juhatusel liikme R. P. kaudu pani temale

etteheidetud väärteod toime ettevaatamatusest, olles hooletu. Nimelt oleks Eesti Puu OÜ

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et tema autojuhi R.

K.l, kes tegutses nende ettevõtte huvides võib mingi aeg muutuda kehtetuks ameti – ja

täiendkoolituse tunnistus, samuti oleks ettevõtte juhtkond pidanud kontrollima, kas nende

ettevõttel on 09.03.2021.a nõuetekohaselt tasutud teekasutustasu ja, kas nende ettevõttel on

üldse õigust korraldada tasulist veosevedu, omamata selleks luba – kuid jättis märgitu tegemata,

milline on kaasa toonud viimase poolt AutoVS § 5 lg 1 ja LS § 1904 lg 1 nõuete rikkumise s.o

AutoVS § 69 lg 2; LS § 2616 lg 2 ja KarS § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritavate väärtegude

toimepanemise. Kohus asub seisukohale, et R. P. juhatusel liikmena oleks pidanud

kohusetundliku ettevõtte juhina veenduma, et tema töötaja omaks tööd tehes kehtivat ameti -

ja täiendkoolituse tunnistust. Vaatamata sellele, et ettevõttes oli raamatupidaja ülesandeks

tasuda ettevõtte teekasutustasu, oleks Eesti Puu OÜ juhatuse liige kohusetundliku suhtumise

korral kontrollima, kas raamatupidamine ka pandud kohustusi täidab, mitte üksnes lootma, et

kõik vajalikud tasud või maksud on ettevõtte eest tasutud ning samuti on viimane ettevõtte

juhina suhtunud hooletult korraldamaks tasulist veosevedu selleks seaduses nõutud viisil.

Märgitust tulenevalt loeb kohus Eesti Puu OÜ etteheidetud väärtegudes viimase poolt

subjektiivse külje tuvastatuks. Kohus peab asjakohaseks Eesti Puu OÜ kaitsja vandeadvokaat

Indrek Sirk taotlust, lõpetada menetlusaluse isiku suhtes alustatud väärteomenetlus AutoVS §-

de 69 lg 2 ja § 2616 lg 2 osas otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu hinnangul märgitud taotlus on

põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga.

Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa

vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse

lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda

kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202

sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas

avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri

2013. a otsus asjas nr 3-1-1-91-13, p 15).

Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü AutoVS § 69 ja § 2616 lg 2 väärtegude

toimepanemisel on olnud väike, hooletu suhtumine AutoVS § 5 lg 1 ja LS § 1904 lg 1 nõuete

rikkumisse ei ole kaasa toonud rasket tagajärge. Kohus hindab positiivseks asjaolu, et Eesti Puu

OÜ saades teada, et on hooletult suhtunud õiguskorda asus koheselt oma suhtumist

toimepandusse muutma, tasudes ära teekasutustasu ning saates oma autojuhi R. K. ameti – ja

täiendkoolitusele, milline käesolevaks hetkeks on isikul läbitud. Kohtu hinnangul kirjeldatud

menetlusaluse isiku suhtumine näitab viimase siirast kahetsust toimepandusse ning märgitust

tulenevalt

peab

kohus

võimalikuks

ka

väärteomenetluse

eelpool

välja

toodud

väärteokoosseisudes lõpetada. Märgitu osas kohtu hinnangul puudub ka avalik menetlushuvi,

sest kohus on veendumusel, et märgitud väärteomenetlus on menetlusaluse isiku pannud

piisavalt ebameeldivasse olukorda ning kohtul puudub alus arvata, et viimane paneks tulevikus

samalaadset väärtegu(sid) toime.

Käesoleval hetkel on kohus andnud hinnangu menetlusalusel isiku süü suurusele ning võtnud

arvesse väärteo toimepanemise tehiolusid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 30 lg 1

p 1 peab kohus võimalikuks ja lõpetab Eesti Puu OÜ suhtes väärteomenetluse Autoveoseaduse

§ 69 lg 2 järgi ja Liiklusseaduse 2616 lg 2 järgi otstarbekuse kaalutlusel.

Vaatamata sellele, et kohus pidas võimalikuks Eesti Puu OÜ suhtes lõpetada osaliselt

väärteomenetluse, ei pea kohus asjakohaseks lõpetada menetlusaluse isiku suhtes alustatud

väärteomenetlust KarS § 372 lg 3 süüdistuses või kvalifitseerida viimasele etteheidetud tegu

AutoVS § 53 lg 2 järgi. Tuginedes eelpool välja toodud motiividele, asub kohus seisukohale, et

kohtuvälise menetleja poolt Eesti Puu OÜ-le etteheidetud väärtegu, milline on siis

kvalifitseeritud KarS § 372 lg 3 järgi on õige, väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused

tõendamist leidnud, kohtuväline menetleja menetlusõigusnorme rikkunud ei ole, milline

tegevus võiks kaasa tuua menetlusaluse isiku suhtes alustatud väärteomenetluse lõpetamise.

KarS § 372 lg 3 kohaselt majandustegevuse s.t tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus

tegevusluba on nõutav, karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel võtab kohus

arvesse teadmist, et menetlusalust isikut ei ole varem väärteokorras karistatud (isikul

karistusregistri andmete kohaselt kehtivad karistused puuduvad) ja ka seda, et ettevõtte suhtus

toimepandusse kriitiliselt ning kahetses toimepandut, andes detailseid selgitusi selle kohta, mis

asjaolude selline olukord tekkis, siis peab kohus võimalikuks oluliselt vähendada viimasele

kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks

mõista isikule karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, s.o summas 1500.- eurot.

Eesti Puu OÜ kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk on esitanud taotluse mõista riigilt välja Eesti

Puu OÜ kasuks menetlusega tekkinud kuludest 1072,50.- eurost 20 %. Arved on esitatud Eesti

Puu OÜ-le (kohtutoimik tl 27-28). Nähtuvalt kohtule esitatud arvest nr 210331 on

õigusabiteenusele kulunud 472,50.- eurot ja arvest nr xxxxx nähtub, et õigusabikuluks on 600.-

eurot. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg

1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu

suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud,

nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt

nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-616/54, p 47.) Kohus peab

menetlusalusel isikul tekkinud, märgitud kulusid mõistlikuks. Kohtule on teada, et

menetlusaluse isiku kaitsja on oma klienti esindanud nii kohtuvälises menetluses kui ka

kohtumenetluses, kohtule esitatud, eelpool välja toodud arvetelt nähtub, et menetlusalust isikut

on juriidiliselt nõustatud kogu menetluse vältel, kuid vaatamata sellele peab kohus vajalikuks

selgitada, et VTMS § 30 lg 13 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 30 lg 1 p

1 alusel, jääb menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulu tema enda kanda. Kohtule ei ole

esitatud ühtegi sisulist tõendit ka selle kohta, milline võimaldaks asuda seisukohale, et

käesoleval hetkel oleks põhjendatud kaaluda mingis osas menetluskulude riigi kanda jätmist.

Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse lõpetamine

otstarbekuse kaalutlusel, kus viimase süü toimepandus on siiski tuvastamist leidnud, ei ole

selline asjaolu, millise esinemise korral tuleks või peab ka viimasel menetluskulusid tekkinud

valitud kaitsja kulude näol vähendama. Eeltoodut arvesse ja juhindudes VTMS § 30 lg 13 jätab

kohus menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulud valitud kaitsja näol tema enda kanda.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus Politsei – ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusväärtegude

grupi

väärteomenetleja L. Protsykova 24.03.2021.a otsuse väärteoasjas nr 2302,21,002849 osaliselt -

KarS § 372 lg 3 määratud põhikaristuse, Autoveoseaduse § 69 lg 2 järgi ja Liiklusseaduse §

2616 lg 2 järgi väärteomenetluse jätkamise osas. Juhindudes VTMS § 30 lg 1 p 1 lõpetab kohus

Eesti Puu OÜ suhtes alustatud väärteomenetluse Autoveoseaduse § 69 lg 2 järgi ja

Liiklusseaduse 2616 lg 2 järgi otstarbekuse kaalutlusel. Karistab kohus Eesti Puu OÜ KarS §

372 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1500.- eurot ning jätab

Eesti Puu OÜ-l tekkinud kohtukulud – kaitsjatasud kogusummas 1072,50.- eurot kaebuse

esitaja enda kanda. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 13.10.2021 otsusega nr 4-21-1587.