2-21-4004/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.06.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-4004

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M V vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

22 193,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806;

asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus

Legal OÜ; asukoht: Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn;

e-post: marjana.sestel@plusplus.ee);

Kostja: M V (isikukood xxxx; registreeritud elukoht xxxx;

e-post: xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M V hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja

Swedbank AS vahel 23.07.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhiosa

võlgnevus 15 000 eurot, intress 900 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3558,08

eurot.

3. Mõista kostjalt M V hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis määraga

18% aastas põhinõudelt (15 000 eurot) alates 16.03.2021 kuni põhinõude (15 000

eurot) täitmiseni, kuid mitte enam kui 11 441,92 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 35 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud kostja M V kanda.

5.2 Mõista kostjalt M V hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulud summas 1008 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1008 eurot) tuleb kostjal M V tasuda

Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-21-4004

2 (3)

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale M V avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS

LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

2-21-4004

3 (3)

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulu 35 euro nõudes.

− Hagiavalduse kohaselt 28.02.2020 loovutas Swedbank AS tarbijakrediidilepingust

tulenevad nõuded hagejale. PlusPlus Baltic OÜ on hageja nimel edastanud kostjale 3

võlateatist. Seega hagiavaldusest nähtuvalt on kolmas isik PlusPlus Baltic OÜ (mitte

võlausaldaja ise) saatnud kostjale võlateatisi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku

poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2

näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud

lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla

aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna

teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud

kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse

nõuda. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga PlusPlus Baltic OÜ osutas.

Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik. Hageja

ei ole selgitanud, kuidas aitas PlusPlus Baltic OÜ kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa.

− Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ülekaalukas osas, s.o 99,8% ulatuses, ja teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks, peab

kohus juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna kostja

kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad

menetluskulud.

− Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv

900 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 1320 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS

§ 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 900 eurot.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja

analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h

(käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja

mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on

kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada,

mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 108 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul hageja

põhjendatud menetluskulud (900+108) 1008 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1008 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik