1-09-16056/13 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.07.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-16056 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.O

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.O

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 03.11.2009 ja lõpp 31.08.2010 RESOLUTSIOON

Vabastada

O.O

(isikukood xxx) temale Harju Maakohtu 03.11.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg. 4 määrata O.O-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada O.O katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 -

5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx -

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele -

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada O.O katseajal järgima Karistusseadusti

ku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume

- asuma tööle või võtma end töötuna

Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest ning asuma omandama põhiharidust -

mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega

- osalema sotsiaalabiprogrammis.

Määrata O.O kriminaalhooldusele

Tallinna

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vasta

valt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada

katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada O.O karistuse kandmisest

Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

O.O on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.11.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud. KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega mõisteti O.O-le liitkaristuseks 9 kuud 28 päeva vangistust karistuse kandmise algusega 03.11.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei ole Viru Vanglas hõivatud õppetegevusega ega

tööta. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav on

kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda.

Ametnikega suhtlemisel on kinnipeetav viisakas ja suhtlemisaldis. Kuritegu on

sooritatud katseajal. Kinnipeetav ei ole füüsiliselt agressiivne, probleeme püüab

lahendada verbaalselt. Tunnistab probleemide olemasolu, kuid ei suuda neid sihipäraselt lahendada. Kinnipeetav on avatud ja käitub vanglas korrektselt.

3

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kirjaliku arvamuse kohaselt seisneb uute

kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt eelkõige alkoholi tarvitamises.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle ja omandada põhiharidus, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte viibida kohtu

määratud paikades, osaleda sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral võimalus asuda elama oma

päritoluperekonna juurde. Tegemist 4-toalise ridaelamuga, mis on renoveeritud ja kuhu kinnipeetav saab 1 toa. Kinnipeetaval on 7-klassiline haridus, isa on õpetanud

talle töötegemist ja autondust, ka töökoht on talle isa firmas garanteeritud. Uue

kuriteo toimepanemise risk on olemas seoses suhete ja elustiiliga, kuna sõbrad elavad lähiümbruses. Oluline oleks põhihariduse omandamise jätkamine, et ei jääks sõprade jaoks palju aega.

Maakohtu istung

O.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et ta on nõus 1-aastase katseajaga. Eluja töökoht ning toetav perekond on tal olemas, alkoholi enam tarvitama ei hakka.

Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ja palus panna kinnipeetavale

samad lisakohustused, mis on märgitud kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses viibib esimest korda. 23.02.2009 karistati teda vangistusega 8 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. Uue kuriteo pani ta toime juba 28.07.2009,

seega 5 kuud peale eelmist kohtuotsust. Vangistuses ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav vangistuses viibinud peaaegu 9 kuud ja karistust jääb kanda veel veidi rohkem kui 1 kuu.

4 Maakohus möönab, et korduvakaristatus ja uue kuriteo toimepanemine katseajal ja lühikese aja jooksul peale eelmist karistust on sellised asjaolud, mis võivad välistada ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat.

Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta

kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb kuu aja pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid

õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja

kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki

probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei

kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata.

Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule

võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb kuu aja pärast tähtaegselt, puudub riigil

igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav on uue kuriteo sooritanud lühikese aja (5 kuu) pärast peale eelmist süüdimõistmist, on sellise 1-aastase katseaja ja kontrolli panemine vajalik ning põhjendatud.

Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht oma vanemate juures,.

Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist renoveeritud ridaelamu osaga, kuhu kinnipeetavale võimaldatakse oma tuba.

Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha tema isa enda firmas. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et käesoleval ajal puudub tal kehtiv isikut tõendav dokument, kuid ta kavatseb selle koheselt peale vabanemist vormistada ja

seniajani peavad teda üleval vanemad. Dokumendi saamisel asub ta koheselt

legaalselt tööle ning õppima. Maakohus leiab siinkohal, et pannes kinnipeetavale vabanemise korral lisakohustusteks tööle ja õppima asumise, jääb tal vähem vaba aega, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kes

kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ootavad kõik kinnipeetavat koju ja on valmis teda igati toetama.

5

Nagu nähtub asja materjalidest, on kinnipeetaval vabaduses olnud probleemid

eelkõige alkoholi kuritarvitamisega. Maakohus leiab siinkohal, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. peaaegu 1 kuu enne tähtaega, on talle

võimalik panna kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume ning

läbida vastavaid sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb kuu aja pärast tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlik läbimine antud kinnipeetava poolt ei ole tõenäoline.

Kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus muuhulgas ka kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohta.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale

vangistusest vabanemist ja asuda omandama põhiharidust

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et mõlemad kriminaalkaristused on kinnipeetaval olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse

sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumise kõrvalt põhihariduse omandamisele asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kuna kinnipeetav peab enne tööle ja õppima asumist vormistama endale uue kehtiva isikut tõendava dokumendi, peab maakohus põhjendatuks anda talle tööle ja õppima asumiseks tähtaeg 1 kuu

alates vangistusest vabanemisest. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma

kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude

toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Sotsiaalabiprogrammide

suunitluse ja sisu jätab maakohus määramata, kuna see peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus.

6 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 02.08.2010

№oremreferent

Liivi Õun