2-19-17072/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

3. juuni 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-17072

Tsiviilasi

X hagi Y vastu põhivõla 15 030,56 euro ja alates 2.

novembrist

2019

viivise

väljamõistmiseks

seadusjärgses määras

Vaidlustatud otsus

Harju maakohtu 26. oktoobri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

16 233 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Reesa Laur

Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13. mail 2021

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26. oktoobri 2020. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta X kanda. Menetluskulude suuruse

määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 1. novembril 2019 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi põhivõla

15 030,56 euro ja viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras alates 2. novembrist 2019

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

1.1. Hageja väitel sõlmisid kostja ja Luminor Liising AS (liisinguandja) 4. septembril 2018

liisingulepingu nr 201825144 (liisinguleping), mille alusel omandas liisinguandja Inchcape

Motors Estonia OÜ-lt (müüja) sõiduauto Land Rover Range Rover Evoque (liisinguese) ning

andis selle kostja kasutusse. Kostja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

Vastavalt liisingulepingu lisale kohustus kostja tasuma liisinguandjale esimese makse

8980 eurot ja lepingutasu 220 eurot, kokku 9200 eurot. Liisingulepingu lisa p-de 2.1 ja 2.2

kohaselt kohustus kostja tasuma esimesest maksest ja lepingutasust 2000 eurot müüjale ja

7200 eurot liisinguandjale. Estate Invest Holding Inc. tasus kostja kohustuse täitmiseks

27. augustil 2018 müüjale 2000 eurot ja 4. septembril 2018 liisinguandjale 7200 eurot. Estate

Invest Holding Inc. ei olnud nimetatud maksete tegemiseks kohustatud ning ei olnud

liisingulepingu pooleks. Estate Invest Holding Inc. loovutas 1. märtsil 2019 nõuded kostja vastu

hagejale.

1.2. Liisingulepingu p 3 järgi on igakuine liisingumakse 320,61 eurot + käibemaks (lisandub

kindlustuse makse) ning intress kolme kuu EURIBOR + marginaal 2,2%. Liisingulepingu p 4

järgi on vabatahtliku sõidukikindlustuse kuumakse 61,11 eurot. Liisinguandja esitas

ajavahemikus 19. september 2018 kuni 2. august 2019 kostjale tasumiseks arveid kokku

5224,87 euro eest. Kõik arved, mis kostjale esitati, tasus hageja, kuigi tal selleks seadusest või

liisingulepingust tulenevat kohustust ei olnud. Kostja sõlmis sõiduki suhtes vabatahtliku

sõidukikindlustuslepingu perioodiks 13. septembrist 2019 kuni 12. septembrini 2020. Seesam

Insurance AS esitas kostjale 22. augustil 2019 arve 605,69 euro maksmiseks, mille tasus

hageja. Seega on hageja täitnud kostja kohustusi kokku 15 030,56 euro eest. Hageja soovib, et

kostja talle tehtud kulutused hüvitaks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Kostja väitel on hageja nõue kostja vastu alusetu, sest liisinguese ja liisimisega seotud

maksete tasumine olid hageja kingitus kostjale. Pooled on endised elukaaslased. Hagejapoolsed

hinnalised kingitused kostjale olid poolte kooselu ajal tavapärased. Hageja soovis algselt

liisingueseme ise liisida, kuid praktilistel kaalutlustel vormistati liisinguleping kostja nimele.

Foto kinkepaelaga ja rõõmsad fotod tõendavad ühemõtteliselt, et liisingueseme kasutamise

võimaldamine oli kingitus kostjale. Auto kingitusena ostmist kinnitab ka poolte Messengeri

kirjavahetus, kus kostja valib autonumbrit ja hageja kinnitab sissemaksu summa, annab

nõusoleku liisingulepingu sõlmimiseks ja palub arvet. Sealjuures kasutas kostja sõidukit mh

hageja lapse transportimiseks, nagu perekonnas on tavapärane.

2.2. Hageja ei soovinud poolte kooselu ajal, et kostja hüvitaks temale liisingulepingu kulud.

Kostja on asunud pärast kooselu lõppemist hagejalt tagasi nõudma kostjale tehtud kingitusi.

Kooselu lõppemine ei ole aluseks kinkelepingu alusel üleantu tagasi nõudmiseks. Tegemist on

hageja kättemaksuga kostjale. Olukorras, kus hageja tegi kooselu ajal kostjale vabatahtlikult

kalleid kingitusi, sh nõudis, et kostja vahetaks välja oma sõiduauto auto vastu, mille ostu

finantseerib hageja, on hageja nõuded vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja nõue tuleb

jätta rahuldamata.

3 (6)

2.3. Täiendavalt on nõude loovutamine näilik. Kinnitus nõude loovutamise kohta vormistati

kirjalikult 30. oktoobril 2019 ehk päev enne hagi esitamist. Ei ole eluliselt usutav, et Estate

Invest Holding Inc. loovutas nõude kostja vastu hagejale 1. märtsil 2019 ehk ajal, mil pooltel

oli harmooniline kooselu. Ühtlasi on kostjal põhjendatud kahtlus, et hageja ei ole Estate Invest

Holding Inc.-le nõude eest tasunud, mistõttu on tegemist maksude tasumisest

kõrvalehoidumisega ning sisuliselt raha väljaviimisega ettevõttest.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2020. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 15 030,56 eurot ja viivise põhivõlalt alates 2. novembrist 2019 kuni selle tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg.

3.1. Kohus tuvastas, et

• kostja ja liisinguandja sõlmisid 4. septembril 2018 liisingulepingu, mille alusel

liisinguandja omandas müüjalt liisingueseme ning andis selle kostja kasutusse.

Vastavalt liisingulepingu lisale kohustus kostja tasuma liisinguandjale esimese makse

8980 eurot ja lepingutasu 220 eurot, kokku 9200 eurot. Liisingulepingu lisa p-de 2.1 ja

2.2 järgi kohustus kostja tasuma esimesest maksest ja lepingutasust 2000 eurot müüjale

ja 7200 eurot liisinguandjale. Liisingulepingu p 3 järgi on igakuine liisingumakse

320,61 eurot + käibemaks (lisandub kindlustuse makse) ning intress kolme kuu

EURIBOR + marginaal 2,2%. Liisingulepingu p-st 4 tuleneb, et vabatahtliku

sõidukikindlustuse lepingu sõlmib kindlustusseltsiga liisinguandja ning liisinguvõtja

kohustub

liisinguandjale

hüvitama

liisinguandja

kindlustusseltsile

tasutud

sõidukikindlustuse maksed kuumaksetena. Liisingulepingu p-st 4 tuleneb, et

vabatahtliku sõidukikindlustuse kuumakse on 61,11 eurot. Estate Invest Holding Inc.

tasus kostja kohustuse täitmiseks 27. augustil 2018 müüjale 2000 eurot ja 4. septembril

2018 liisinguandjale 7200 eurot;

• liisinguandja esitas kostjale 19. septembrist 2018 kuni 2. augustini 2019 tasumiseks

arveid 5224,87 euro eest, mille tasus hageja;

• hageja tasus sõiduki kaskokindlustuse.

3.2. Kohtu hinnangul ei ole pooled sõlminud kinkelepingut liisingueseme või selle

liisingumaksete või kindlustusmaksete kinkimiseks kostjale. Kostja sõlmis liisinguandjaga

liisingulepingu, millest tuleneb kostja kohustus tasuda liisingu- ja kindlustusmakseid. Hageja

on liisingulepingu käendaja, kuid sellest ei saa tuvastada poolte tahet kinkelepingu

sõlmimiseks. Samuti ei saa järeldada sõiduki numbrimärgi valimisest kinkelepingu sõlmimist.

Ka ei saa ettemaksu tasumisest ega äriühingu nõude loovutamisest hagejale teha järeldusi

kinkelepingu sõlmimise kohta. Asjaolu, et kostja on sõidutanud vaidlusaluse sõidukiga hageja

last või korraldanud hageja lapse sünnipäeva, ei võimalda järeldada kinkelepingu sõlmimist.

Kinkimise tahet ei nähtu ka hageja 23. augusti 2018 e-kirjast, milles hageja on soovinud

liisingupakkumist. Lisaks ei puuduta saadetud pakkumine vaidlusalust sõidukit. Kinkelepingu

sõlmimist ei tõenda ka fotod sõidukist kinkepaelaga, hageja kandmine sõiduki tehnilisse passi

sõiduki kasutajana ega hageja soov ka ise sõidukit vahel kasutada. Hageja suhtlus

sotsiaalhoolekande töötajaga ei ole asja lahendamise seisukohast oluline, kirjavahetusest ei

nähtu kinget. Ka poolte ühisest fotost ja hageja kirjast ei järeldu kinget. Asja lahendamise

seisukohast ei oma tähendust poolte hinnang nende kooselulisele suhtele ja selle lõppemisele.

3.3. Hageja oli teinud kostjale kingitusi, kuid poolte tava oli kingete kohta vormistada

kinkelepingud. Liisingueseme või sellega seotud maksete kohta kinkelepingut vormistatud ei

ole. Seda ei saa järeldada ka esitatud tõenditest kogumis. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et

hageja abistas kostjat rahaliselt erinevate maksete tegemisel. Hageja on 28. augusti 2018 e-

kirjas kostjale enne liisinglepingu sõlmimist selgelt väljendanud, et ta soovib saada raha tagasi

4 (6)

ja vajadusel ka liisingu peatada. Kostja on aru saanud, et tegemist ei ole kinkega, sest on

3. detsembri 2018 e-kirjas hagejale selgelt märkinud, et liisinguese ei ole kostja oma ega

kingitus, vaid kostja täiendav kohustus panga ees. Ka poolte e-kirjavahetusest ei saa kinget

järeldada, kuna pooled arutavad selles liisingulepingu sõlmimise tingimusi. Kostja hagejale

edastatud liisinguarved ja hageja kinnitused nende tasumise kohta ei tõenda kinkelepingut.

Hageja ei ole teatanud kostjale, et kingib liisingumaksed kostjale.

3.4. Hageja raha ülekanded kostjale ja kostja raha ülekanded Y-le ei oma tähtsust, sest need

ei puuduta liisingueset. Ka ei oma tähtsust tõendid, mis on esitatud seoses hageja

kriminaalasjaga, mistõttu jättis kohus need tähelepanuta. Poolte kirjavahetus erinevatel isiklikel

teemadel ei tõenda kinkelepingu sõlmimist. Kirjades puudub selge ja otsene viide liisingueseme

või selle liisingumaksete kinkelepingule. Ka ei ole vaidluse seisukohast oluline, kus kostja

täpselt elas. Poolte õnnelik suhe teatud perioodil ei tõenda kinkelepingu sõlmimist.

3.5. Vaidlust pole, et hageja tasus kostja eest kostja liisingulepingust tulenevad maksed,

hagejal puudus seadusest või lepingust tulenev õigus või kohustus kostja eest makseid tasuda,

kostja nõustus hagejapoolsete maksete tasumisega ning maksete tasumine vastas kostja huvile

ja tahtele. Seega on kostjal käsundita asjaajamise sätete alusel tehtud kulutuste hüvitamise

kohustus. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 1023 lg 1 alusel 15 030,56 eurot,

s.o liisingu ettemaksu ja esimese makse 9200 eurot, liisingumaksed ja vabatahtliku

sõidukikindlustuse maksed 5224,87 eurot ning kaskokindlustuse maksed 2019. a kuni 2020. a

kohta 605,69 eurot. Kostja ei ole põhinõude kujunemise osas sisulisi vastuväiteid esitanud.

Maksete tegemine on tõendatud. Kohus rahuldas hageja viivisenõude ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates 2. novembrist 2019.

Poolte seisukohad

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

4.1. Kostja väitel on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse

norme. Maakohtu otsus on põhjendamata. Maakohus ei ole arvestanud kostja vastuväidetega.

4.2. Kinkelepingu sõlmimine on tõendatud. Kinkelepingu sõlmimine nähtub kostja esitatud

tõenditest nende kogumis. Kohus ei põhjendanud kostja esitatud tõenditega mittenõustumist.

Foto kinkepaelaga tõendab ühemõtteliselt, et liisingueseme kasutamise võimaldamine oli

kingitus kostjale.

4.3. Kohus leidis ebaõigesti, et poolte kooselulise suhte kontekst ei oma asja lahendamisel

tähendust. Kohus ei arvestanud kostja väitega, et kingitused olid poolte kooselu tavapärane osa.

Seega on vastuolus otsuse põhjendamise kohustusega kohtu lakoonilised sedastused, et hageja

lapse sõidutamisest, hageja lapse sünnipäeva korraldamisest, suhtlusest lastekaitsetöötajaga

seoses hageja lapsega, hageja soovist sõidukit ise kasutada, ei järeldu kinkelepingu sõlmimist.

4.4. Kohus ei hinnanud, millisel muul alusel kui kinkeleping oleks hageja kontrolli all olev

äriühing ning hageja pidanud tasuma liisingu sissemakse ja igakuiseid liisingumakseid.

Asjaolu, et kohus ei käsitlenud hageja ja hageja kontrolli all oleva äriühingu tegevust ega

andnud sellele eluliselt usutavat hinnangut, on üllatav ja menetlusõigusega vastuolus. Kohus ei

käsitlenud kostja vastuväidet, et nõude loovutamine äriühingult hagejale oli näiline ja kantud

eesmärgist nõuda kostjalt alusetult kinkelepingu alusel saadu tagastamist.

4.5. Kohus on eksinud tõendite tõlgendamisel. Kohtuotsus on vastuoluline osas, milles kohus

järeldas kinkelepingu puudumist liisingueseme ja sellega seotud maksete kohta sellest, et teised

hageja kingitused kostjale olid vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus

jättis

tähelepanuta,

et

väidetavad

37 kinkelepingut,

millele

hageja

viitab

oma

12. novembri 2019 kinkelepingute tühistamise avalduses, ei ole vormistatud. Hageja nimetab

kinkelepinguteks rahalisi ülekandeid. Pooled vormistasid kirjalikud kinkelepingud vaid

5 (6)

füüsiliste väärisesemete kohta. Samuti nähtub asja materjalidest, et kinkelepingud vormistati

vaid siis, kui poolte suhted olid juba halvenenud. Seda tõendavad nii kinkelepingute kuupäevad

kui ka kostja ütlused 21. septembri 2020 kohtuistungil.

4.6. Kohus omistas põhjendamatult suure kaalu 28. augusti 2018 ja 3. detsembri 2018 e-

kirjadele ning andis neile eksliku tõlgenduse. Kohus ei arvestanud kostja vastuväitega, et hageja

28. augusti 2018 e-kiri ei sisalda viidet liisinguesemele, vaid see kiri käsitleb hageja teise

sõiduauto liisingut. 28. augusti 2018 e-kiri on hageja kontekstist välja võetud monoloog, mida

pooled täiendavalt kodus arutasid. Kostja selgitas, et ta ei vaja hageja kingitavat sõidukit, vaid

võib sõita kas hageja poolt renditava sõidukiga või jätkata sõitmist kostja kasutuses oleva

Honda Accordiga. Hagejale sellised variandid ei sobinud, vaid ta soovis, et kostja sõidaks

väärika ja uue autoga, mis oleks eelmisest parem. Kohus ei arvestanud 3. detsembri 2018 e-

kirja hindamisel, et kiri on kirjutatud õigusteadmisteta isiku poolt, kes ei lähtu

legaaldefinitsioonidest. Peale selle käsitleb kiri hagejapoolseid lubaduste täitmata jätmisi. Seni

kuni liisinguese ei ole välja makstud ja kostja omandis, jääb risk, et edasised liisingumaksed

jäävad kostja tasuda, mistõttu tegemist ei ole kingitusega, nagu hageja seda kostjale esitles.

4.7. Käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud. Kohus ei toonud otsuses välja, milline

VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest on täidetud. Lisaks ei vasta hageja tegevus

kostja tegelikule tahtele. Kostjal puudus tahe hagejapoolseks tegevuseks liisingu sissemakse ja

igakuiste maksete tegemisel, mis tõid kaasa kostjapoolse hüvitamiskohustuse. Kostja oleks

sellisele käsundita asjaajamisele olnud vastu. Kostja ei soovinud täiendavat finantskohustust.

Kostja selgitas seda ka 3. detsembri 2018 e-kirjas hagejale.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus

saab

teha

asjas

uue

otsuse,

millega

jätab

hagi

rahuldamata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja võib nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist, mida hageja

ja Estate Invest Holding Inc. tegid kostja sõlmitud liisingulepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks. Hageja väitel ei olnud kulutuste tegemiseks lepingulist alust, mistõttu nõuab ta

kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel. Kostja väitel tehti kulutused tema ja

hageja sõlmitud kinkelepingu alusel.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis asja lahendades põhjendamatult tähelepanuta

VÕS § 1023 lg 3. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu antud hinnanguga tõenditele.

Eeltoodu tingib maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmise.

9. VÕS § 1023 lg 3 kohaselt ei ole käsundita asjaajajal soodustatu vastu kulutuste hüvitamise

nõuet, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal

kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Seega on maakohus

põhjendamatult kitsalt lähtunud kostja vastuväiteid lahendades üksnes küsimusest, kas pooled

olid sõlminud kinkelepingu kulutuste tegemiseks. Ka juhul, kui kulutused tehti ilma lepingulise

aluseta, pidi maakohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad hagi rahuldamise VÕS §

1023 lg 3 järgi. Seejuures tuli hinnata kulutuste tegemisega seotud asjaolusid kogumis.

Asjakohatu ei ole ka asjaolu, et pooled olid kulutuste tegemise ajal intiimsuhtes. Tegemist on

olulise asjaoluga, mis võimaldab selgitada hageja motivatsiooni ja tahet kulude tegemisel.

Pooled vaidlevad küll selle üle, kas nad elasid koos, kuid intiimsuhte olemasolu üle vaidlust ei

ole. See nähtub selgelt ka esitatud poolte kirjavahetusest ja muudest tõenditest.

6 (6)

10. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et asjas esitatud tõenditest nähtub, et kulutuste

tegemise ajal ei olnud hagejal kavatsust kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda. Ringkonnakohtu

hinnangul näitab pilt kostjast autos, mille kapotil on kinkepael, selgelt seda, et auto oli mõeldud

kostjale kingitusena. Põhjendatud ei ole hageja vastuväited selle kohta, et tegemist võib olla

mingi teise autoga. Pildi taustalt on näha, et pilt on tehtud autosalongis, kus müüdi Range

Roveri marki autosid, st sama marki, mille kostja liisis. Pilt sisaldub poolte Facebooki vestluses.

Need asjaolud viitavad selgelt sellele, et tegemist oli kostjale liisitud autoga ning auto ja

kinkepael on seotud poolte suhtega.

11. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et ka poolte 28. augusti 2018 e-kirjavahetus

ning kostja 3. detsembri 2018 e-kiri hagejale kinnitavad seda, et hagejal ei olnud kulutuste

tegemisel kavatsust kostjalt nende hüvitamist nõuda. Hageja väljendab 28. augusti e-kirjas küll,

et soovib raha soovi korral tagasi saada, kuid vaadates kirja tervikuna on selge, et hageja mõtleb

kirjas seda, et ta soovib säilitada võimalust liisinguleping lõpetada, auto müüa ja selle arvel

raha tagasi saada. Sellele viitab selgelt hageja kirja kokkuvõttev lõik, kus hageja ütleb, et kui

üks neist ei taha maksta, siis saaks liisingu lõpetada, auto müüa ja sellega on kõik. Kusagilt

kirjast ei nähtu, et hageja oleks avaldanud soovi kostja vastu tulevikus mingeid rahalisi nõudeid

esitada. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et hageja 28. augusti kiri on vastus sama kuupäeva

kostja kirjale, kus kostja avaldas muret selle üle, et kui hageja lõpetab liisingumaksete

maksmise, jäävad liisingulepingust tulenevad kohustused talle. Ka kostja 3. detsembri kiri ei

näita vastupidist. Kostja kirjutab seal küll, et auto ei ole talle kingitus, kuid kirja kontekstist on

selge, et tegemist on etteheitega kingi kvaliteedile, mitte ei olnud tegemist selle tunnistamisega,

et poolte arusaamise järgi pidanuks kostja hagejale kulutused hüvitama. Nimelt heidab kostja

kirjas hagejale sisuliselt ette seda, et hageja üksnes liisis talle auto, aga oma endisele

elukaaslasele ostis kolm autot.

12. Ringkonnakohus leiab, et arvestades eeltoodud tõendeid koostoimes asjaoluga, et pooled

olid kulutuste tegemise ajal intiimsuhtes, on ilmselge, et hagejal ei olnud kulutuste tegemise

ajal kavatsust nõuda nende hüvitamist. Hageja soov tekkis alles pärast poolte suhte purunemist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see asjaoluks, mis annaks alust nõuda hagejal kostjalt

kulutuste hüvitamist, kui tal algselt sellist soovi ei olnud. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

13. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav