2-20-117378/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

3. juuni 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-117378

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagid X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

12 705 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13. mail 2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. Mõista X-lt osaühingu Aktiva Finants

kasuks välja menetluskulude hüvitis 720 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 5. mail 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 5269,83 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetati

4. juuni 2020. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas maakohtule 8. juulil 2020 kostja vastu asjas nr 2-20-117378 hagi (hagi I),

milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 4322,07 eurot, intressi 275,85 eurot,

lepingu haldustasu 6 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 524,26 eurot

ning alates 9. juulist 2020 põhivõlalt edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

sätestatud määras.

Hagi kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 14. veebruaril 2019 väikelaenulepingu

L04334, mille alusel anti kostjale laenu 4843 eurot intressimääraga 19,9% aastas ja krediidi

kulukuse määraga 24,30% aastas. Kostja kohustus tagastama 36 osamaksega kokku

6610,85 eurot järgmiselt: põhiosa 4843 eurot, intress 1616,99 eurot, lepingutasu 96,86 eurot ja

haldustasu 54 eurot. Kostja on tasunud põhinõude katteks 5 esimest põhiosa osamakset ehk

520,93 eurot. Kostja on jätnud tagastamata põhivõla 4322,07 eurot. Coop Finants AS saatis

kostjale 8. novembril 2019 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja 28. novembril 2019 teatise

lepingu ülesütlemise kohta, milles teavitas kostjat nõude loovutamisest hagejale. Coop Finants

AS loovutas 28. novembril 2019 nõuded kostja vastu hagejale. Laenulepingu põhitingimuste p

2 järgi kohustus kostja tasuma iga kuu lepingu haldustasu 1,50 eurot. Hageja arvestas lepingu

haldustasu maksegraafiku esimesest tasumata osamaksest, s.o 20. augusti 2019 maksest kuni

lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o 20. novembri 2019 makseni, kokku 6 eurot.

Pooled on lepingus kokku leppinud intressi 1616,99 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt

jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt lepinguperioodi kestusele. Hageja on

arvestanud intressi alates esimesest tasumata osamaksest, s.o 20. augusti 2019 maksest kuni

lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o 20. novembri 2019 makseni, kokku

275,85 eurot. Laenulepingu p 7 järgi kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt

viivist intressimääraga 19,9% aastas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata

põhisummast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates lepingu

ülesütlemisele järgnenud kalendripäevast ehk 29. novembrist 2019 kuni hagi esitamise päevani

524,26 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise põhinõudelt alates hagi

esitamist kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud viivisemääras.

3. Hageja esitas 11. mail 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja

vastu 6219,89 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetati 4. juuni 2020. a määrusega

maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

4. Hageja esitas maakohtule 9. juulil 2020 kostja vastu asjas nr 2-20-117893 hagi (hagi II),

milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 4993,62 eurot, intressi 500,85 eurot,

võla sissenõudmiskulu 30 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

1332,09 eurot ning alates 10. juulist 2020 põhivõlalt edasiulatuva viivise VÕS § 113 sätestatud

määras.

Hagi II kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 11. septembril 2017 sidevahendi abil

laenulepingu KK3181716 laenulimiidiga 1300 kuni 5000 eurot intressimääraga 39,99% aastas.

Kuna kostja lepingujärgseid kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu

9. novembril 2019 üles. Kostja on võtnud välja krediiti 6800 eurot ja maksnud tagasi

1806,38 eurot. Seega on põhiosa võlg 4993,62 eurot. Kostjal on intressi võlg alates esimesest

osamaksest, s.o 25. augusti 2019 maksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud kolmanda

osamakseni, s.o 25. oktoobri 2019 makseni, kokku 500,85 eurot. Hagejal on õigus küsida

kostjalt võla sissenõudmiskulusid VÕS § 1132 lg-te 1 ja 2, üldtingimuste p 7.3. ja hinnakirja

3 (11)

alusel. Laenulepingute alusel saadeti kostjale 6 tasulist kirja maksumusega 5 eurot, kokku

30 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt 4993,62 eurot alates ülesütlemise päevast, s.o

9. novembrist 2019

kuni

hagi

esitamiseni

laenulepingu

üldtingimuste

p 7.1

järgi

viivisemääraga 39,99% aastas 1332,09 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuva

viivise põhinõudelt alates hagi esitamist kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud

viivisemääras. Placet Group OÜ loovutas 12. novembril 2019 kostja vastu nõude hagejale.

5. Maakohus liitis 29. oktoobri 2020. a määrusega asjad nr 2-20-117893 (hagi I) ja nr 2-20-

117378 (hagi II) ühte menetlusse ja luges asja numbriks 2-20-117378.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles mõlemale hagile vastu ja palus jätta need rahuldamata.

6.1. Hagi I kohta esitas kostja järgmised vastuväited. Hageja ei ole tõendanud lepingu

sõlmimist, tarbijakrediidi sätete järgimist ega lepingu ülesütlemist ning nõude loovutamist.

Hageja ei ole tõendanud, et Coop Finants AS on laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja teate

kostjale kätte toimetanud. Puudub info, kuhu ja kuidas on 28. novembri 2019 lepingu

ülesütlemise teade saadetud ning kas ja kuidas on kostja kättesaamist kinnitanud. Lepingu

ülesütlemise hoiatus ja teade on saadetud erinevatele aadressidele – ülesütlemise hoiatus

lepingus märgitud Tallinna aadressile ning ülesütlemise teade Tartu aadressile XXX. Teated on

umbisikulised PDF-d. Lisaks oli XXX kinnistu 2019. a sügisest müügis, mistõttu isegi kui Coop

Finants AS edastas 18. novembri 2019 teatise sellele aadressile, ei saanud kostja seda sealt

kätte. Kuna 28. novembri 2019 ülesütlemise teadet ei ole kostjale kätte toimetatud, ei ole

ülesütlemine kehtiv. Teiseks, nõue ei ole kehtivalt loovutatud, mistõttu võib kostja keelduda

võla tasumisest hagejale. Kostja ei ole ülesütlemise teadet ega ka loovutusteadet Coop Finants

AS-lt kätte saanud. Seega ei ole kostjat VÕS § 412 lg 1 järgi nõude loovutamisest teavitatud,

mistõttu kostja saab VÕS § 172 alusel keelduda nõude täitmisest hagejale. Lisaks on kostjalt

nõutava intressi kujunemine arusaamatu. Laenulepingu põhitingimuste p 2 järgi oli intressimäär

19,9% aastas, mitte fikseeritud summa, mis jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt.

Täiendavalt on viivisemäär tühine või ebamõistlikult kõrge. Juhul kui kohus leiab, et on

võimalik nõuda viivist intressimääraga samas määras, s.o 19,9% aastas, on selline kokkulepe

tüüptingimusena kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p

5 alusel tühine. Alternatiivselt taotleb hageja samal põhjusel viivise vähendamist VÕS § 113 lg

8 ja § 162 kohaselt seadusjärgse viivise määrani.

6.2. Hagi II kohta esitas kostja järgmised vastuväited. Hageja ei ole tõendanud lepingu

sõlmimist, tüüptingimuste lepingu osaks saamist, tarbijakrediidi sätete järgimist ega ka lepingu

ülesütlemist ning nõude loovutamist. Hageja pole hagile lisanud ühtegi kahepoolselt

allkirjastatud lepingut. Umbmäärased PDF-d on arusaamatud ning neist ei nähtu, et pooled

oleksid lepingu sõlminud. Arvestades, et tegemist on eelduslikult hageja tüüptingimustel

sõlmitud lepinguga, siis peab hageja täiendavalt lisaks tarbijakrediidilepingu sõlmimisele

tõendama ka seda, et tüüptingimused on saanud lepingu osaks. Hageja ei ole tõendanud lepingu

ülesütlemist. Hageja ei ole tõendanud, et Placet Group OÜ on kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse ja teate kätte toimetanud. Puudub info ja teave selle kohta, kas, kuhu ja kuidas on

25. oktoobri 2019 lepingu ülesütlemise teade saadetud ja kas ning kuidas on kostja kättesaamist

kinnitanud. Kuna ülesütlemise teadet ei ole kostjale kätte toimetatud, siis ei ole ülesütlemine

kehtiv. Isegi kui kostja oleks esialgse võlausaldaja 25. oktoobri 2019 teate kätte saanud, ei oleks

kostja sealt aru saanud, et tegemist on lepingu ülesütlemise teatega. Teate sisuks on võla

tasumise palve ning teate lõpus viidatakse, et juhul kui kostjal ei ole võimalik nimetatud

kuupäevaks võlga tasuda, palutakse ühendust võtta Placet Group OÜ-ga, et sõlmida kohtuväline

kokkulepe. Lisaks ei ole nõue kehtivalt loovutatud, mistõttu võib kostja keelduda võla

tasumisest hagejale. Placet Group OÜ ega ka hageja ei ole kostjat teavitanud nõude

loovutamisest. 12. novembri 2019 teatis nõude loovutamise kohta on isikustamata PDF fail,

mida ei ole kostjale kätte toimetatud. Kostja ei ole sellist teadet posti kaudu kätte saanud. Lisaks

4 (11)

oli XXX, Tartu 2019. a sügisel müügis, mistõttu isegi kui Placet Group OÜ edastas 12.

novembri 2019 teatise kostja XXX, Tartu aadressile, ei saanud kostja seda sealt kätte. Peale

selle eksitab hageja kohut sõlmitud lepingu sisu osas. 9. novembri 2017 lepingu alusel oli

laenulimiidiks 1300 eurot, mitte 1300–5000 eurot ja lepingut on korduvalt muudetud:

14. juunil 2018

suurendati

laenulimiiti

3000 euroni,

18. juunil 2018

3700 euroni,

22. juunil 2018 4300 euroni, 23. juunil 2018 4600 euroni ja 23. juunil 2018 5000 euroni.

Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, et kostjaga on lepingu muudatused kokku lepitud, st

allkirjastatud ja raha väljamakseid tehtud. Lisaks ei järginud krediidiandja kostjaga

laenulepingu sõlmimisel ega iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei informeerinud kostjat laenulepinguga

kaasnevatest riskidest ega andnud nõuetekohaselt lepingueelset teavet ega analüüsinud kostja

krediidivõimekust piisava hoolsusega. Kuna hageja on rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6 ja 7, tuleb

kõik maksed arvestada põhinõude ja seadusjärgse intressi katteks. Hagejal ei ole õigust nõuda

kostjalt lepingujärgset intressi ega ka tasutud makseid lepingujärgse intressi katteks arvestada.

Hageja ja Placet Group OÜ sõlmisid lepingu 11. septembril 2017, mis tähendab, et esimene

osamakse tasuti oluliselt varem kui hageja viidatud 25. august 2019. Hageja intressinõude

kujunemine on seega arusaamatu. Hageja nõutud viivisemäär on tühine või ebamõistlikult

kõrge. Tarbijakrediidilepingute korral on krediidiandjal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras. Juhul kui kohus leiab, et viivist on võimalik nõuda intressimääraga samas

määras, s.o 39,99% aastas, on selline kokkulepe tüüptingimusena kostjat kui tarbijat

ebamõistlikult kahjustav ning VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Alternatiivselt taotleb kostja samal

põhjusel viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt seadusjärgse viivise määrani.

Hageja sissenõudmiskulu on arusaamatu ja tõendamata. Sissenõudmise kulude hüvitamisele

seab piirangu VÕS § 1132 lg 1. Hageja ei ole tõendanud, et iga tasulise võlateatise kohta on

eelnenud sama võla kohta saadetud tasuta meeldetuletuskiri.

Maakohtu otsus

7. Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2021. a otsusega hagi I ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja Coop Finants AS ja kostja 14. veebruari 2019 väikelaenulepingust L04334 tuleneva

põhivõla 4322,07 eurot, intressi 275,85 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 524,26 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 9. juulist 2020 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui

3797,81 eurot. Kohus rahuldas hagi II osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja Placet

Group OÜ ja kostja 11. septembri 2017 krediidikonto lepingust KK3181716 tuleneva põhivõla

4993,62 eurot, intressi 500,85 eurot, võla sissenõudmiskulu 5 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 1332,09 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 10. juulist 2020 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 3661,53 eurot.

Kohus jättis hagi II rahuldamata võla sissenõudmiskulude 25 euro väljamõistmiseks.

7.1. Hagi I osas selgitas kohus järgmist. Vaidlus puudub, et kostja sõlmis Coop Finants AS-ga

14. veebruaril 2019 väikelaenulepingu L04334, mille alusel väljastati kostjale laen 4843 eurot.

Kostja kohustus laenusumma, intressid ja haldustasu tagastama Coop Finants AS-le

maksegraafiku järgse 36 osamaksega järgmiselt: põhiosa 4843 eurot, intress 1616,99 eurot,

lepingutasu 96,86 eurot ja haldustasu 54 eurot, kokku 6610,85 eurot. Kostjal tekkis põhiosa

võlg alates 20. augusti 2019 osamaksest. Kostjal on tagastamata põhiosa 4322,07 eurot. Coop

Finants AS saatis 8. novembril 2019 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Coop Finants AS saatis 28. novembril 2019 kostjale

teatise lepingu ülesütlemise kohta ja teavitas kostjat tema nõude loovutamisest hagejale.

Coop Finants AS andis kostjale laenu krediidi kulukuse määraga 24,30% oma majandus- või

kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Eesti Panga avaldatud

keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2019. a veebruaris oli 20,01%.

5 (11)

Seega on tarbijakrediidileping L04334 kehtiv, sest krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu

sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on tõendanud, et kostjale on Coop Finants AS tahteavaldus laenulepingu ülesütlemise

kohta kätte toimetanud ja Coop Finants AS on valinud teadete edastamiseks mõistliku viisi

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70). Samuti on kostjal olnud võimalik

Coop Finants AS tahteavalduste sisuga tutvuda. Seega lõppes väikelaenuleping L04334

võlausaldaja

poolt

ülesütlemisteate

elektroonilise

kättetoimetamisega

kostjale

29. novembril 2019. Hageja esitatud e-tähtkirja teatistest nähtuvalt on 8. novembri 2019

ülesütlemise hoiatus kostjale saadetud 11. novembril 2019 kell 14.37 ja 28. novembri 2019

lepingu

ülesütlemise

teade

29. novembril 2019

kell

13.50

e-posti

aadressile

XXX@hotmail.com. Kostja ei ole teateid ID-kaardiga vastu võtnud. Samas on laenulepingu

ülesütlemise teatis edastatud kostjale uuesti 31. detsembril 2019 samale e-posti aadressile,

millelt kostja vastas, et soovib enammakstud summa tagastamist. 14. veebruari 2019

laenulepingust nähtuvalt on kostja e-posti aadressiks märgitud XXX@hotmail.com. Ka

praeguses asjas on kostja esindaja esitatud menetlusdokumentidel märgitud kostja e-posti

aadressiks XXX@hotmail.com. Kohtule ei nähtu, et kostja kontaktandmed oleksid muutunud

või et pank oleks edastanud teateid kostjale e-posti aadressil, mida kostja ei kasuta.

Põhjendamatud on kostja etteheited nõude hagejale loovutamise osas. Hageja on tõendanud

28. novembri 2019 ülesütlemisteate ja nõude loovutamise teate kostjale edastamist.

28. novembri 2019 ülesütlemisteates on kostjale teatatud, et „AS Coop Finants loovutas

28. novembri 2019 lepingulise võlanõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate

õigustega Aktiva Finants OÜ-le keda esindab nõuete sissenõudmises Julianus Inkasso OÜ“.

Lisaks on hageja kohtule esitanud Coop Finants AS kinnituskirja nõude loovutamise kohta

hagejale 28. novembril 2019. Nimetatud dokumentide õigsuses ei ole alust kahelda. TsÜS § 79

järgi ei pidanud 28. novembri 2019 teatis olema omakäeliselt allkirjastatud ja samuti ei eelda

nõude loovutamine kostja nõusolekut. Seega on väikelaenulepingust L04334 tulenevad nõuded

28. novembril 2019 loovutatud hagejale. Kostja on laenulepingu ülesütlemisteate ja nõude

loovutamise teate kätte saanud ka praeguses menetluses.

Hageja on piisavalt selgitanud intressinõude 275,85 euro kujunemist. Ka hageja viivisenõue on

põhjendatud. Viivise nõudmine määraga 19,9% ei ole vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Samuti ei

esine asjaolusid, mis viitaks viivisekokkuleppe tühisusele või vastuolule hea usu põhimõttega.

Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse vähendada sissenõutavaks muutunud viivist

seadusjärgse viivise määrani. Kostja võlgnevus muutus sissenõutavaks 2019. a lõpus ning on

tõendamata, et kostja on võla tasumiseks pingutusi teinud. Ei nähtu, et kostja oleks

märkimisväärses ulatuses võlga vähendanud. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ei

ületa kordades põhinõuet. Samas tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast

suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Hageja ei ole sellist kahju tõendanud, mistõttu

mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõla ulatuses.

Seega on hageja hagis I esitatud nõudeid kostja vastu tõendanud. Mh ei ole kostja põhivõla

suurusele ega lepingu haldustasu nõudele vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus rahuldas hagi I.

7.2. Kohus selgitas hagi II osas järgmist. Vaidlus puudub, et kostja sõlmis Placet Group OÜ-

ga 11. septembril 2017 krediidikonto lepingu KK3181716 laenulimiidiga 1300 eurot ja

laenulimiidi muudatused kuni 5000 eurot. Kostja on võtnud välja krediiti 6800 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama kokkulepitud maksegraafikute alusel, mis muutusid igakordse

krediidi väljavõtmisega. Kostja põhiosa võlgnevus on 4993,62 eurot. Placet Group OÜ saatis

25. oktoobril 2019 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Placet Group OÜ loovutas

12. novembril 2019 nõude kostja vastu hagejale.

6 (11)

Placet Group OÜ on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja

on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja väljastas kostjale krediiti 6800 eurot 36 kuuks.

Maksegraafiku summad ja tähtajad muutusid iga uue lepingulisa sõlmimisega, s.o laenulimiidi

suurendamisega. 11. septembri 2017 krediidikonto lepingu KK3181716 ja selle lisade krediidi

kulukuse määr on 49,00%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 2017. a septembris oli 18,92%. Kuna krediidi kulukuse määr ei

ületanud lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, siis olid

tarbijakrediidilepingud kehtivad.

Hageja esitas kohtule krediidikonto lepingu KK3181716 sõlmimise asjaolusid puudutavad

tõendid, s.o sõlmitud lepingu ja lisad, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed, info

lepingueelse teabe kohta, sh kostja õigused ja kohustused ja krediidikonto lepingu

üldtingimused. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid lepingu sidevahendi abil, mistõttu on

asjakohatud kostja väited digitaalselt allkirjastatud lepingute puudumise kohta. Lisaks on

pahauskne kostja väide, et hageja ei ole tõendanud Placet Group OÜ raha väljamaksete tegemist

kostjale. Hageja esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostjale on tehtud väljamakseid 6800

eurot. Tehtud maksed vastavad sõlmitud krediidilepingute tingimustele.

Hageja on piisavalt tõendanud, et kostjale on Placet Group OÜ tahteavaldus laenulepingu

ülesütlemise kohta kätte toimetanud ja Placet Group OÜ on valinud teadete edastamiseks

mõistliku viisi, s.o nii postiga kui ka e-kirjaga (TsÜS § 70). Placet Group OÜ edastas

25. oktoobri 2019 laenulepingu ülesütlemise teate postiga aadressile XXX, Tartu. Samuti on

laenuandja portaal 25. oktoobril 2019 edastanud kostjale e-kirjaga teate võlgnevuse kohta.

11. septembri 2017 sõlmitud lepingust ja ka lepingu muudatustest nähtuvalt on kostja e-posti

aadressiks märgitud XXX@hotmail.com. Ka praeguses asjas on kostja esindaja esitatud

menetlusdokumentidel märgitud kostja e-posti aadressiks XXX@hotmail.com. Kohtule ei

nähtu, et kostja kontaktandmed oleksid muutunud või et krediidiandja oleks edastanud teateid

kostjale e-posti aadressil, mida kostja ei kasuta. Hageja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse,

millest nähtuvalt on kostja samalt e-maili aadressilt 25. detsembril 2019 esitanud päringu

Julianus Inkasso OÜ-le seoses tema vastu esitatud nõuetega, mille vastuseks on mh märgitud

ka praegune nõue. Asjaolu, et kostjale kuulunud kinnistu aadressil XXX, Tartu oli 2019. a-l

müügis, et tähenda, et kostja ei saanud talle sellele aadressile edastatud teateid kätte. Kostja

enda esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli kostja kinnistu omanik vähemalt kuni

17. detsembrini 2019. Kostjal on olnud võimalik Placet Group OÜ tahteavalduste sisuga

tutvuda, seda nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. Seega lõppes krediidikonto leping

KK3181716 võlausaldajapoolse ülesütlemisteate elektroonilise kättetoimetamisega kostjale

25. oktoobril 2019.

Kohus luges laenuandja portaali 12. novembri 2019 nõude loovutamise teate ja Placet Group

OÜ nõude loovutamise kinnituskirjaga tõendatuks, et krediidikonto lepingust KK3181716

tulenevad nõuded on 12. novembril 2019 loovutatud hagejale. TsÜS § 79 järgi ei pea

12. novembri 2019 teatis olema omakäeliselt allkirjastatud ja samuti ei eelda nõude

loovutamine kostja nõusolekut. Lisaks on kostja laenulepingu ülesütlemise teate ja nõude

loovutamise teate kätte saanud praeguse menetluse raames.

Krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning tegutses kostja

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hageja esitas kohtule menetluses

andmed, mille põhjal hinnati kostja krediidivõimet: isikusamasuse tuvastamise ankeet ja kostja

konto väljavõtted. Samuti on teostatud piisavalt põhjalik krediidianalüüs. Hageja märkis, et

krediidiandja arvestas kostja taotluses esitatud teabega, kontrollis avalikke andmebaase,

maksehäireregistrit, kostja finantsseisu, võimalikke kohtutäiturite areste või makseid teistele

laenuandjatele jms kostja esitatud konto väljavõttelt. Kostja märkis laenutaotluses enda

igakuiseks sissetulekuks kahelt tööandjalt 2300 eurot ja pensioni 570 eurot ning igakuisteks

7 (11)

kulutusteks 321,81 eurot. Seega võis krediidiandja põhjendatult eeldada, et igakuine makse

135,57 eurot oli kostjale jõukohane. Lisaks ei eita kostja, et ta ei ole esitanud laenuandjale

täielikku teavet ning on varjanud laenuandja ees oma varalisi kohustusi. Seega ei ole kostjal

õigus tugineda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele.

Kohus ei tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ega kostjale tekitatud

kahju. Seega puudub kostjal hageja vastu tasaarvestatav kahjunõue.

Hageja on hagis piisavalt selgitanud intressinõude 500,85 euro kujunemist. Ka hageja

viivisenõue on põhjendatud. Viivise nõudmine määraga 39,99% aastas ei ole vastuolus VÕS

§ 415 lg-ga 1. Samuti ei esine asjaolusid, mis viitaks viivisekokkuleppe tühisusele või

vastuolule hea usu põhimõttega. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse vähendada

sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgse viivise määrani. Kostja võlgnevus muutus

sissenõutavaks 2019. a lõpus ning on tõendamata, et kostja on võla tasumiseks pingutusi teinud.

Ei nähtu, et kostja oleks märkimisväärses ulatuses võlga vähendanud. Lisaks ei ole hageja

nõutav viivis ülemäära suur. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ei ületa kordades

põhinõuet. Samas tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat

viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Hageja ei ole sellist kahju tõendanud, mistõttu mõistis

kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõla ulatuses.

Hageja saab kostjale lepingu kehtivuse ajal saadetud ühe meeldetuletuskirja eest nõuda 5 eurot.

Ülejäänud 25 euro osas jättis kohus hageja sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.

7.3. Kuna kohus rahuldas hagi I tervikuna, jäi hagi I menetluskulu kostja kanda. Kuna kohus

rahuldas hagi II ligikaudu 99,63% ulatuses, s.o ümardatult 100%, siis jäi ka hagi II

menetluskulu kostja kanda.

Poolte seisukohad

Apellatsioonkaebus

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o hagi

rahuldamise ja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha tühistada osas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt saata asi

tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8.1. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme, tuvastas

ebaõigesti asjaolusid ning jättis kostja seisukohad arvestamata. Kohus on hinnanud tõendeid

valikuliselt ning neisse kriitiliselt suhtumata. Kohus järeldas ebaõigesti, et hagi rahuldamise

eeldused on mõlema nõude puhul täidetud. Kostja jääb kõikide maakohtu menetluses esitatud

seisukohtade juurde ning palub need lugeda apellatsioonkaebuse osaks.

8.2. Kohus on materiaalõigust vääralt kohaldades ja tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud,

et Coop Finants AS on laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja teate kostjale kätte toimetanud.

Lisaks luges kohus ebaõigesti kostjale lepingu ülesütlemise teate kättetoimetatuks TsÜS § 70

alusel. Riigikohtu praktika järgi ei saa ülesütlemise teate kättetoimetamisel kohaldada

TsÜS §-i 70. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et seadusega kooskõlas olevaks ega kehtivaks ei

saa pidada krediidiasutuse kasutatavat tüüptingimust, mis paneb igasuguse krediidiasutuse

saadetava teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu. Kuna hageja ei

ole tõendanud 28. novembri 2019. a ülesütlemise teate kostjale kättetoimetamist, ei ole

ülesütlemine kehtiv. Seega ei ole ka lepingust tulenev põhinõude jääk hagis näidatud ulatuses

sissenõutavaks muutunud.

Kohus on väljamõistetud intressi arvestanud üksnes hageja selgituste pinnalt. Samas ei saa

kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Veelgi enam ei ole lepingulise

esindaja seletustel tõendi jõudu. Seega ei ole vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud ka

intressinõude osas.

8 (11)

Kohus on vääralt tuvastanud, et viivisemäär pole ebamõistlikult kõrge või tühine. Üksnes

asjaolu, et viivisemäär on alla kolmekordse seadusjärgse viivisemäära, ei tähenda, et kohus ei

peaks eraldiseisvalt kontrollima viivisemäära kui tüüptingimuse mõistlikkust.

8.3. Maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldades ja tõendeid ebaõigesti hinnates

tuvastanud, et kostja on sõlminud Placet Group OÜ-ga krediidikonto KK3181716 laenulepingu.

Olgugi, et VÕS võimaldab tarbijakrediidilepingut sõlmida sidevahendi abil, on kohus jätnud

tähelepanuta, et kostja ei vaidlustanud üksnes digiallkirja puudumist. Lisaks ei ole hageja

tõendanud, et tüüptingimused on saanud lepingu osaks.

Maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldades ja tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud, et

Placet Group OÜ on laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja teate kostjale TsÜS § 70 alusel kätte

toimetanud. Riigikohtu praktika järgi ei saa ülesütlemise teate kättetoimetamisele kohaldada

TsÜS §-i 70. Seega ei saanud lugeda ülesütlemisteadet kostjale kättetoimetatuks põhjusel, et

kostja on ise varasemalt viidatud e-posti aadressi kasutanud. Lisaks on Riigikohus selgitanud,

et seadusega kooskõlas olevaks ega kehtivaks ei saa pidada tüüptingimust, mis paneb igasuguse

krediidiasutuse saadetava teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu.

Kohus on materiaalõigust vääralt kohaldades ja tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud, et

Placet Group OÜ ei ole krediidiandjana vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Krediidiandja ei ole hinnanud nõuetekohaselt krediidivõimelisust ega selgitanud välja kostja

majanduslikku olukorda ei lepingu sõlmimisel ega ka krediidilimiidi suurendamisel. Hageja

esitatud tõendid ei kinnita vastupidist. Samuti pole maakohus kostja 23. novembri 2020

menetlusdokumendis esitatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväiteid

analüüsinud ega põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Kohus on ekslikult krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tuvastanud hageja selgituste pinnalt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-st 2 tulenevalt on tõendiks poole vande all

antud seletus. Seega ei saanud kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud.

Lisaks ei ole lepingulise esindaja seletustel tõendi jõudu.

Kohus on vääralt järeldanud, et kostja ei ole esitanud laenuandjale täielikku teavet ning on

varjanud laenuandja ees oma varalisi kohustusi. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja

on krediidiandja ees teavet varjanud. Kui kohus pidas teabe varjamiseks kostja esindaja

koostatud Exceli tabelit ning selles märgitud kostja muid kohustusi, siis kostja pole ka seda

teavet krediidiandja ees varjanud. Exceli tabel on koostatud kostja nende kontode pinnalt, mis

olid krediidiandjal olemas krediidiotsuse tegemise hetkel. Kostja koostas Exceli tabeli

ülevaatlikkuse huvides selgitamaks, et laenuandja krediidivõimelisuse analüüsist ei nähtu, kas

krediidiandja on neid kohustusi, mis kostja konto väljavõtetelt nähtuvad, krediidikontolepingu

sõlmimisel ja krediidikontolepingu alusel krediidilimiidi suurendamisel arvesse võtnud.

Kuivõrd kohus on vääralt tuvastanud, et krediidiandja pole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, on kohus ka vääralt järeldanud, et kostjal puudub hageja vastu

tasaarvestatav kahju hüvitamise nõue.

Kohus on väljamõistetud intressi arvestanud üksnes hageja selgituste pinnalt, kuid nagu kostja

eelnevalt selgitas, siis ei saa kohus tõendi jõudu anda hageja lepingulise esindaja

menetlusdokumentides esitatud selgitustele. Seetõttu pole otsus seaduslik ja põhjendatud ka

väljamõistetud intressinõude osas.

Kohus on vääralt järeldanud, et Placet Group OÜ-ga sõlmitud lepingu viivisemäär

39,99% aastas pole ebamõistlikult kõrge või tüüptingimusena tühine. Kohus on jätnud

tähelepanuta, et Riigikohtu praktika järgi on tarbijaga sõlmitud laenulepingu mõistlik

viivisemäär kuni 24% aastas. Lisaks on alusetu kohtu järeldus, et kohtule ei ole esitatud ühtegi

asjaolu, mis annaks aluse viivisenõude suurust vähendada. Esiteks vaidlevad pooled, kas

võlgnevus on sissenõutavaks muutunud. Teiseks, isegi kui võlgnevus on sissenõutavaks

muutunud, ei mõjuta see fakt viivisemäära vähendamise vajadust. Kolmandaks, kohus leiab, et

9 (11)

viivisemäär pole ülemäära suur, kuid jätab tähelepanuta, et kohtu poolt aktsepteeritud

viivisemäär ületab seni Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud viivisemäära tarbijavaidluste

korral ning seadusjärgset viivisemäära ca 5 korda. Neljandaks viitab kohus, et sissenõutav

viivis ei ületa põhinõuet, kuid jätab tähelepanuta, et kohtu poolt väljamõistetud viivis

1332,09 eurot on arvestatud ainult 8 kuu eest.

9. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

11. Hageja esitas kostja vastu kaks hagi, milles nõuab kostja sõlmitud tarbijakrediidilepingutest

tulenevat võlga. Kostja on esitanud hageja nõudele küll erinevaid vastuväiteid, kuid maakohus

on hagi rahuldades kostja väidetele hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

lõppjäreldustega ning ei näe põhjust maakohtu otsuse muutmiseks.

12. Kostja on vaidlustanud hagide rahuldamist, leides, et ei ole tõendatud, et ta oleks

laenulepingu ülesütlemise tahteavalduse kätte saanud. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu.

Iseenesest on küll õige apellatsioonkaebuse väide, et ülesütlemisavalduse kättesaamist tuleb

hinnata TsÜS § 69, mitte § 70 kohaselt. Samas on ringkonnakohtu hinnangul hageja tõendanud

seda, et kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Ringkonnakohus märgib, et ka TsÜS § 69

ei nõua seda, et tahteavalduse kättesaamise eeldusena peaks saaja kättesaamist kinnitama.

13. Hageja on hagis I esitatud nõude kohta esitanud tõendid, millest nähtuvalt on kostjale

ülesütlemisavaldus saadetud e-tähtkirjana kostja lepingus märgitud e-posti aadressile.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et esitatud fotofailidest ei nähtu aadress, kuhu kirjad

saadeti. Hageja 28. oktoobri 2020 seisukoha lisast 3 nähtub selgelt, et ülesütlemisavaldus on

saadetud kostja e-posti aadressile. Samuti on hageja esitanud algse võlausaldaja ja kostja e-

kirjavahetuse, millest nähtub, et võlausaldaja on kostjale ülesütlemisavalduse uuesti saatnud

31. detsembril 2019. Kostja on sellele kirjale vastanud, millest järeldub selgelt, et ta on kirja ka

kätte saanud. Igal juhul on kostja ülesütlemisavalduse kätte saanud praeguses menetluses koos

hagiga.

14. Hagis II esitatud nõude kohta on hageja esitanud kohtule 25. oktoobri 2019 e-kirja, millega

kostjale lepingu ülesütlemisavaldus saadeti. Samuti on hageja esitanud poolte e-kirjavahetuse

2019. a lõpust ja 2020. a algusest, millest võib järeldada, et kostja oli teadlik lepingu

ülesütlemisest ja enda võlast. Igal juhul on kostja ülesütlemisavalduse kätte saanud praeguses

menetluses koos hagiga.

15. Põhjendamatud on ka kostja vastuväited maakohtu otsuses sisalduvale intressiarvutusele.

Hageja on hagis I välja toonud, et kostja jättis enne lepingu ülesütlemist tasumata lepingujärgses

maksegraafikus toodud 6.–9. osamakse. Hagis II on hageja välja toonud, et kostja on jätnud

tasumata maksegraafikujärgsed 1.–3. osamakse. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks

need osamaksed tasunud. Liites hagi I aluseks oleva laenulepingu maksegraafikus toodud 6.–

9. osamakse intressi suurused, on summaks 275,85 eurot, st summa, milles maakohus hageja

intressinõude hagi I alusel rahuldas. Liites hagi II aluseks oleva lepingu maksegraafikus toodud

1.–3. osamakse intressi suurused, on summaks 500,85 eurot, st summa, milles maakohus hageja

intressinõude hagi II alusel rahuldas.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et hageja

viivisenõuded on põhjendanud. Hageja on nõudnud mõlemas hagis kuni hagi esitamiseni viivist

määras, mis vastab lepingutes kokkulepitud intressimäärale. Tegemist on VÕS § 113 lg 1

kolmanda lause järgse viivisemääraga. Seega ei ole see vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Samuti

ei ole oluline, kas viivisemäär tuleneb tüüptingimustest, kuivõrd ka sellise tüüptingimuse

10 (11)

puudumisel tuleneb sama suur viivisemäär seadusest. Olukorras, kus hageja nõuab alates hagi

esitamist viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning maakohus on piiranud

väljamõistetud viivise suuruse põhivõlaga, ei näe ringkonnakohus alust väljamõistetava viivise

suurust täiendavalt vähendada.

17. Hagi II osas on kostja vaidlustanud ka asjaolu, et pooled on üldse lepingu sõlminud.

Ringkonnakohtu hinnangul on need vastuväited ilmselgelt alusetud. Hageja on esitanud kohtule

e-kirjad, millega on kostjale saadetud kostjale kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis

leping ja selle lisad, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed, info lepingueelse teabe

kohta ja lepingu üldtingimused. Kostja tahe olla lepinguga seotud nähtub selgelt asjaolust, et

kostja on asunud lepingust tulenevaid õigusi teostama, võttes kasutusele lepingujärgse

krediidilimiidi, ning on ka lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, tehes lepingu alusel algsele

võlausaldajale tagasimakseid. Samuti on kostja esitanud võlausaldajale enda pangakonto

väljavõtted laenuvõimekuse hindamiseks. Ringkonnakohus ei näe kostja sellisele käitumisele

muud mõistlikku põhjendust, kui see, et kostja soovis olla lepinguga seotud.

18. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja vastuväidetega, mille kohaselt on hagi II aluseks olevat

lepingut sõlmides algne võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS §

4034 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on hageja tõendanud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist esitatud krediidianalüüsi (hageja 16. oktoobri

2020. a menetlusdokumendi lisa 14) ning kostja pangakonto väljavõtetega. Kostja pangakonto

väljavõtetest nähtub, et kostja keskmine kuusissetulek kuue kuu jooksul enne viimast

laenulepingu muutmist oli ca 3800 eurot kuus. Krediidianalüüsist nähtub, et krediidiandja võttis

seejuures kostja sissetulekuks konservatiivselt ca 3000 eurot kuus. Selleks, et hinnata

krediidivõimelisust, tuli hinnata, kas kostja sissetulek võimaldab laenu tagasi maksta.

Krediidiandja on seda krediidianalüüsist nähtuvalt ka teinud, lahutades kostja sissetulekust

kostja kohustused. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et seejuures ei arvestatud kostja

kohustusi, mis nähtusid pangakonto väljavõttest. Need on kajastatud krediidianalüüsis

märksõna Liising/järelmaks all suuruses ca 630 eurot kuus. See ei erine oluliselt kostja enda

menetluses koostatud pangakonto analüüsist, mille kohaselt olid pangakontolt nähtuvad kostja

igakuised kulutused keskmiselt ca 847 eurot. Krediidianalüüsist nähtub, et kostja sissetulekust

jäi pärast kulutuste ja laenulepingust tuleneva igakuise makse mahaarvamist järgi 1467,05

eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja sissetuleku suurust ning selle jääki pärast

kulude maha arvamist, ei pidanud krediidiandjal tekkima kahtlust selles, et kostja ei võiks olla

võimeline enda sissetulekutest laenu tagastama. Alusetud on kostja väited, et kostja

sissetulekute hulka ei oleks tohtinud lugeda pangakontodelt nähtuvaid laekumisi Y OY-lt.

Tegemist on igakuiselt regulaarselt laekuvate sissetulekutega. Ülekannete selgitustest nähtub

selgelt, et tegemist oli kostja töötasuga. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et isikul ei või olla

kahte töökohta, kust ta saab sissetulekut. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja etteheitega,

et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine seisneb selles, et laenuandja ei teinud

registripäringuid iga kord, kui laenulepingut muudeti. Ringkonnakohtu hinnangul on piisav, et

registripäringud tehti enne laenulepingu esmakordset sõlmimist ning laenulepingu muudatuste

sõlmimise eelselt kontrollis laenuandja igakordselt kostja pangakonto väljavõtet. Olukorras,

kus pangakonto väljavõttest mingeid probleeme ei nähtunud, vaid vastupidi, kostja sissetulek

oli suurenenud, ei pidanud laenuandjal tekkima kahtlust, et kostjal võiks olla tekkinud mingeid

täiendavaid makseprobleeme. Kostja maksevõimes ei andnud alust kahelda ka asjaolu, et kostja

võttis suure osa enda sissetulekust sularahas välja. Sularahas igapäevakulutuste kandmine ei

ole midagi tavapäratut. Maakohus on õigesti leidnud, et olukorras, kus laenuandja ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, ei saa kostjal olla ka sellest rikkumisest

tulenevat tasaarvestatavat kahjunõuet.

11 (11)

19. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt

on tema menetluskuluks esindajatasu 720 eurot. Esindaja tunnitasu on 120 eurot ning ajakulu 6

tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on nii esindaja ajakulu kui ka tunnitasu määr TsMS § 175 lg

1 mõttes põhjendatud ja vajalik, arvestades apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide sisu

ja mahtu ning vaidlusaluseid õigusküsimusi. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis 720 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav