3-21-1198/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1198 Määruse kuupäev 3. juuni 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X (X) esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON 1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. 2. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole. 3. Asendada avaldatavas määruses X ja X nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte X esindajale vandeadvokaat Silver Reinsaarele.

ASJAOLUD

1. X esitas 2. juunil 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Viru Vanglat lubama taotleja kokkusaamisele oma isa kinnipeetav X ga ilma täieliku lahtiriietamise ja kehaõõnsuste kontrollimiseta. Taotluse kohaselt on taotleja järgmine kohtumine isaga planeeritud 5. juunil 2021. Taotleja kinnitusel pöördus ta enda seadusliku esindaja vahendusel vangla poole samasisulise taotlusega (17. mai 2021. a taotlus, digitoimiku lk (dtl) 6–8), mis jäeti rahuldamata Viru Vangla 26. mai 2021. a vastusega nr 2-3/14141-2 (dtl 9–10). Taotleja esitas 2. juunil 2021 vangla keelduva otsuse peale vaide (dtl 11–13), mille menetlemine on pooleli.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad.

3-21-1198

2

3. Kohus mõistab, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist lubada taotleja 5. juunil 2021 kokkusaamisele oma isaga ilma täieliku lahtiriietamise ja kehaõõnsuste kontrollimiseta.

4. Taotleja viitas esialgse õiguskaitse taotluses, et esitas 17. mail 2021 taotluse võimaldada tal 22. mail 2021 osaleda pikaajalisel kokkusaamisel isaga ilma täieliku lahtiriietamisega läbiotsimiseta. Vastav taotlus jäeti vangla poolt rahuldamata ning taotleja esitas vangla keelduva otsuse peale vaide. Kõnealune vaidemenetlus saab puudutada ainult seda, kas vangla keeldumine võimaldada taotlejal osaleda 22. mai 2021. a kokkusaamisel ilma täieliku lahtiriietumisega läbiotsimiseta oli õiguspärane. Selle vaidemenetluse raames ei saa otsustada 5. juuni 2021. a kokkusaamise ega muude kokkusaamiste üle. Seega puudutab taotleja viidatud vaidemenetlus ehk põhivaidlus 22. mai 2021. a kokkusaamist ega saa puudutada 5. juuni 2021. a kokkusaamist.

5. Taotleja poolt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud 5. juuni 2021. a kokkusaamise osas oleks vangla keeldunud võimaldamast kohtumist ilma täieliku läbiotsimiseta ning et taotleja oleks esitanud vaide seoses 5. juuni 2021. a kokkusaamisega. Seetõttu ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt vaidemenetlust. Samuti puudub pooleliolev kohtumenetlus, mille raames halduskohtult esialgset õiguskaitset taotleda.

6. Kuna taotlejal ei ole 5. juuni 2021. a kokkusaamisega seoses pooleli ühtegi menetlust, puudub ka põhivaidlus, millest lähtuvalt saaks esialgset õiguskaitset taotleda. Järelikult ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Kohus selgitab täiendavalt, millised saavad olla taotleja võimalused oma õiguste kaitsmiseks. 17. mai 2021. a taotluse osas on küll vaidemenetlus pooleli, kuid taotletud aeg (22. mai 2021) soovitud tingimustel kokkusaamise võimaldamiseks on möödunud. Taotletud kuupäeva möödumise tõttu ei saaks taotleja isegi taotluse rahuldamise korral soovitud viisil 22. mai 2021. a kokkusaamisel osaleda. Seetõttu ei saaks ka kohus kohustada haldusorganit tegema toimingut, mille tegemise aeg on möödunud. Ühtlasi ei saavutaks taotleja oma eesmärki tühistamisnõudega, kuna keelduva otsuse mõju on praeguseks hetkeks juba ammendunud. Kohtupraktikas on leitud, et kui toimingu, millega seoses on taotlus esitatud, tegemise aeg on möödunud, on isiku jaoks tõhusaim vahend tuvastamiskaebus. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 25. oktoobril 2017 asjas nr 3-17-749 tehtud määruse punktis 11, et tulenevalt võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttest on halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle põhimõtteliselt järelkontroll. See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud. Sellest tulenevalt ei saa kohtule esitada ka abstraktset kohustamiskaebust tagada tulevikus alati enne pikaajalisi kokkusaamisi ilma täieliku lahtiriietumiseta ja kehaõõnsuste kontrollimiseta läbiotsimine. Kohus ei saa otsustada ennetavalt vanglal sellise kohustuse olemasolu üle, sest läbiotsimise viis tuleb iga kord otsustada konkreetsete asjaolude põhjal.

Kokkuvõtlikult märgib kohus, et taotleja saab oma õigusi kaitsta preventiivse huvi põhjendusel esitatava tuvastamiskaebusega, paludes kontrollida vangla konkreetse keeldumise õiguspärasust. Tuvastamiskaebuse esitamiseks ei pea vanglas läbima kohtueelset menetlust, vaid võib otse esitada kaebuse kohtule. Samas tuleb arvestada sellega, et kohtupraktika järgi ei saa kohus tuvastamiskaebuse korral esialgset õiguskaitset kohaldada.

3-21-1198

3

8. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, tagastab kohus pärast määruse jõustumist taotluselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole (riigilõivuseaduse § 15 lõike 1 punkt 5).

9. Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja ja tema isa nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)