Legislator Case Law & Legislation
4-21-1867/13 AI generated

4-21-1867/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-21-1867/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-21-1867 1

Legislator headnote

AI generated

4-21-1867/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 4-21-1867 1

Keywords

AI generated
police permit threats against authorities application for prosecution police misconduct pending criminal investigation criminal investigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-21-1867 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-21-1867 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13. mai 2021 määrus, millega jäeti Martin Pärna kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 26.04.2021 kirjale nr. 3.1-1-1/6626-2 rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaebuse esitaja Martin Pärn (ik 39206200864, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. mai 2021 määrus ning saata kaebus Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Martin Pärna määruskaebus rahuldada.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Martin Pärn esitas 30. aprillil 2021 Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Ida-Harju politseiosakonna 26. aprilli 2021 kirjale nr 3.1-1-1/6626-2. Kaebuses vaidlustab Martin Pärn väärteomenetluse alustamata jätmist (asja nr 2.1-3/22120).

M. Pärn käsitab Põhja prefektuuri Ida-Harju politseiosakonna 26. aprilli 2021 kirja väärteo alustamata jätmise peale esitatud kaebuse alusel tehtud vaideotsusena.

4-21-1867 2

2. Harju Maakohus tegi 13. mail 2021 määruse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Kohus märkis määruses, et tulenevalt VTMS § 191 p-st 12 ei ole määrus vaidlustatav. Kaebuse rahuldamata jätmist põhjendas kohus sellega, et kaebuse esitaja ei ole järginud seaduses sätestatud menetluskorda, mille kohaselt tuleb enne kohtule kaebuse esitamist esitada kaebus esmalt kohtuvälise menetleja juhile.

3. Maakohtu määruse peale esitas Martin Pärn määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust ning taotleb asja saatmist maakohtule menetlemiseks teises kohtukoosseisus. Kaebaja märgib, et kohtuasjas nr 3-21-196 asus Tallinna Ringkonnakohus 8. aprillil 2021 tehtud määruses seisukohale, et PPA poolt 6. juulil 2020 ja 18. augustil 2020 koostatud kirjad on käsitatavad väärteomenetluse alustamata jätmise teadetena. Kaebaja on esitanud selle peale, et nende kirjadega jäeti väärteomenetlus alustamata, kaebuse ning PPA on sellele 26. aprillil 2021 kirjaga nr 3.1-1.1/6626-2 vastanud. Kaebaja vastusega ei nõustunud ning esitas selle vaidlustamiseks kaebuse maakohtule.

4. Tallinna Ringkonnakohus võttis kaebuse 24. mai 2021 määrusega menetlusse. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et maakohtu määrus on vaidlustatav. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsitanud oma määrust alusetult VTMS § 191 p-le 12 vastava määrusena: kuigi maakohus on määruse resolutiivosas märkinud, et jätab M. Pärna kaebuse rahuldamata, nähtub maakohtu määruse põhistustest, et maakohus ei ole kaebust sisuliselt lahendanud, leides, et M. Pärn ei ole järginud ettenähtud kaebekorda ning tal ei olnud õigust maakohtule kaebust esitada. Sellest tulenevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu määrust tuleb käsitada kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusega, mis on määruskaebemenetluses vaidlustatav. Ringkonnakohus määras, et vaatab määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses ning andis määruskaebuse esitajale ja PPA-le kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 1. juunini 2021. Ühtlasi kohustas ringkonnakohus PPA-d esitama ringkonnakohtule ärakirja 7. septembril 2020 Martin Pärnale saadetud kirjast nr 2.1-3/22120 ning Martin Pärna avaldusest, millele selle kirjaga vastati.

5. PPA edastas 28. mail 2021 ringkonnakohtule kohtu nõutud dokumendid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja väärteoasi saata maakohtule kaebuse uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

7. Maakohus on alusetult asunud seisukohale, nagu ei oleks M. Pärn järginud maakohtusse kaebust esitades VTMS § 78 tulenevat kaebekorda. Õige on maakohtu seisukoht, et VTMS § 78 lg-st 1 tulenevalt tekib isikul õigus esitada kaebus maakohtule alles pärast seda, kui ta on pöördunud kaebusega kohtuvälise menetleja tegevuse

4-21-1867 3

peale kohtuvälise menetleja juhi poole, kes on selle kaebuse määrusega lahendanud. Maakohus ei ole aga põhjendanud, miks ta leiab, et M. Pärn ei ole seda nõuet järginud. Maakohtule 30. aprillil 2021 esitatud kaebuses on M. Pärn toonitanud, et käsitab PPA 26. aprilli 2021 kirja vaideotsusena väärteomenetluse alustamata jätmise küsimuses. St M. Pärn osutab ise sellele, et ei vaidlusta vahetult menetluse alustamata jätmist, vaid selle peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmist. Veel selgemalt osutavad sellele dokumendid, mille PPA maakohtu nõudmisel 11. mail 2021 kohtule esitas. PPA esitas maakohtule M. Pärna 13. aprillil 2021 esitatud kaebuse ning sellele 26. aprillil 2021 vastuseks saadetud PPA kirja (samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi maakohus kohustas PPA-d edastama kohtule väärteomaterjalid ehk kõik konkreetse menetlusega seotud dokumendid, ei edastanud PPA

M. Pärna 6. juuli 2020 ja 17. augusti 2020 pöördumisi ega 6. juulil 2020 ja 7. septembril 2020

M. Pärnale saadetud PPA vastuseid). 13.aprillil 2021 esitas M. Pärn PPA-le kaebuse, mille pealkirjaski on märgitud, et tegemist on VTMS § 59 lg 4 alusel esitatud kaebusega. Just VTMS § 59 lg 4 näeb ette, et pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist võib väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale VTMS §-s 76 ettenähtud korras. Ka kaebuse sisust selgub, et M. Pärn vaidlustab väärteomenetluse alustamata jätmist. M. Pärn märgib esiteks, et vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale tuleb M. Pärnale 6. augustil 2020 ja 7. septembril 2020 saadetud vastuseid käsitada väärteomenetluse alustamata jätmise teadetena. Seejärel deklareerib M. Pärn: „Seega vaidlustan mitte algatamise nr 2.1-3/22120.“ Sellest tulenevalt oleks maakohtule hoolimata sellest, et PPA ei edastanud maakohtule M. Pärna esialgseid pöördumisi ning neile saadetud vastuseid, pidanud olema ilmne, et M. Pärna

13. aprilli 2021 pöördumine ei olnud esmane taotlus väärteomenetluse alustamiseks, vaid tegemist oli kaebusega. See, et M. Pärna kaebusele vastas PPA Ida-Harju politseiosakonna piirkonnavanem SN 26. aprillil 2021 kirjaga, ei tähenda, et M. Pärnale oleks alust heita ette menetlusseadustikus ettenähtud kaebekorra järgimata jätmist. See, kuidas menetleja esitatud kaebuse lahendab, ei ole kuidagi kaebuse esitaja kontrolli all. Ühtlasi ei saa kuidagi pidada aktsepteeritavaks seda, kui menetleja saaks vältida oma otsustuse vaidlustamist sellega, kui ta ei järgi kaebuse lahendamise otsustusele esitatavaid formaalseid nõudeid. Eelnevast tulenevalt jagab ringkonnakohus M. Pärna seisukohta, et PPA 26. aprilli 2021 kirja nr 3.1-1-1/6626-2 tuleb käsitada VTMS §-s 77 sätestatud korras tehtud määrusena, mis on VTMS § 78 lg 1 alusel maakohtus vaidlustatav. Niisiis asus maakohus alusetult seisukohale, nagu poleks M. Pärnal olnud VTMS § 78 lg-st 1 tulenevalt õigust pöörduda kaebusega maakohtusse. Sellest tulenevalt ei andnud maakohus üldse vaidlusküsimusele sisulist hinnangut. Kuna kohus ei lahendanud kaebust sisuliselt, kuigi M. Pärn järgis seadusest tulenevat menetluskorda, tõi see kaasa põhjendamatu kohtumääruse, mis on käsitatav VTMS § 150 lg-le 2 vastava väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena.

4-21-1867 4

M. Pärn on taotlenud väärteoasja saatmist maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ka VTMS § 152 näeb ette, et maakohtu määruse tühistamisel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tuleb saata väärteoasi maakohtule arutamiseks uues kohtukoosseisus. Sellest tulenevalt saadab ringkonnakohus väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukooseisus.

8. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 2 p-st 1, § 150 lg-st 2, §-st 152, rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab Harju Maakohtu 13. mai 2021 määruse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Allkirjastatud digitaalselt