2-20-17691/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

4. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-17691

Tsiviilasi

X kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri Marek

Laanemetsa 12. oktoobri 2020 otsuse peale täiteasjas

nr 014/2020/1300

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 4. märtsi 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Hõberebane OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Reet Vokk

Puudutatud isik I: Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek

Laanemets

Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): Hõberebane OÜ

(registrikood 14949765), lepingulised esindajad advokaadid

Martin Käerdi ja Karin Tartu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. märtsi 2021 määrus ja teha uus määrus, millega jätta

X kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri Marek Laanemetsa 12. oktoobri 2020

otsuse peale täiteasjas nr 014/2020/1300 rahuldamata.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) ja Y (varasem perekonnanimi Y) ostsid

8. augustil 2006 kaasomandisse Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomandi (registriosa

nr XXXXXXX, edaspidi: korter). Ostuks sõlmisid võlgnik ja Y samal kuupäeval AS-ga SEB

Pank (edaspidi: pank) laenulepingu, mille tagamiseks seati korterile panga kasuks hüpoteegid

igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (edaspidi: hüpoteekide

seadmise leping). Y võõrandas 30. aprillil 2020 talle kuuluva korteri kaasomandi osa

Hõberebane OÜ-le

(sissenõudja,

kohtumenetluses

puudutatud

isik II).

Pank

ütles

12. juunil 2020 laenulepingu erakorraliselt üles. Sissenõudja ja pank sõlmisid 19. juunil 2020

notariaalse lepingu, mille kohaselt sissenõudja täitis võlgniku ja Y eest laenulepingust tuleneva

ja sissenõutavaks muutunud kohustuse 43 048,57 euro ulatuses ja pank loovutas laenulepingu

tagamiseks seatud hüpoteegid (edaspidi: hüpoteekide loovutamise leping).

2. Sissenõudja

esitas

8. juulil 2020

kohtutäiturile

Marek

Laanemets

(kohtutäitur,

kohtumenetluses

puudutatud

isik I)

täitmisavalduse

võlgniku

suhtes

hüpoteegi

realiseerimiseks. Nõude suurus on võlgnevus 43 048,57 eurot, millele lisandub viivis.

Kohtutäituri algatas sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse nr 014/2020/1300.

3. Võlgnik esitas 14. septembril 2020 kohtutäiturile täitemenetluse alustamise otsuse peale

kaebuse. Kohtutäitur jättis 12. oktoobri 2020 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Otsuse

kohaselt on olemas nii täitmisavaldus kui ka täitedokument. Seega on täidetud täitemenetluse

alustamise tingimused ja täitemenetlus algatati õiguspäraselt.

4. Võlgnik

esitas

30. novembril 2020

Harju

Maakohtule

kaebuse

kohtutäituri

12. oktoobri 2020 otsuse peale. Kohtutäitur ei kontrollinud täitedokumendi täidetavust ja

täitemenetluse algatamise eeldused ei ole täidetud. Täitedokument ei vasta nõuetele, sest see on

hüpoteegi loovutamise leping mitte aga hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteekide loovutamise

lepingust ei nähtu kohustust alluda kohesele sundtäitmisele. Samuti ei nähtu nimetatud

lepingust, et pank oleks sissenõudjale loovutanud nõude võlgniku vastu, loovutati üksnes

hüpoteek. Lepingu p-dest 2.3.1 ja 2.3.2 järeldub, et panga nõue rahuldati. Notar märkis lepingu

lisa 1 p-s 6.6, et talle ei ole teada praktikat, mis võimaldaks kasutada nõude rahuldamise ja

hüpoteekide loovutamise lepingut täitedokumendina. Kuna täitedokumendist ei nähtu

sissenõudja ja võlgniku vahelist kehtivat võlaõiguslikku kokkulepet, mis on tagatud

hüpoteegiga, siis ei saa täitemenetlust alustada. Kui asuda seisukohale, et täitedokumendiks on

8. augusti 2006 hüpoteegiga koormamise leping, siis nimetatud lepingu p-s 4.4.2 märgitud

laenulepingust tulenev kohustus lõppes täitmisega.

5. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja märkis, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse

põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab

formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid.

Materiaalõiguslik vaidlus täitedokumendis sisalduva nõude üle ei ole kohtutäituri pädevuses.

6. Sissenõudja vaidles samuti kaebusele vastu. Ta märkis, et sai hüpoteekidega koormatud

korteri kaasomanikuks. Ta täitis laenulepingust tuleneva kohustuse, et vältida hüpoteegi

realiseerimist ja korteri sundmüüki. Sissenõudja on panga eriõigusjärglane nii hüpoteegi

seadmise lepingu suhtes kui ka hüpoteekidega tagatud (laenulepingust tuleneva) nõude osas.

Sellest järeldub, et sissenõudja on ühtlasi panga eriõigusjärglane hüpoteekide seadmise

lepingus sisaldunud kohesele sundtäitmisele alluvuse kokkuleppe kui täitedokumendi osas.

Kohtutäitur alustas täitemenetlust hüpoteekide seadmise lepingu täitmiseks. Selles lepingus

sisalduvad nii pandileping kui ka tagatiskokkulepe. Hüpoteekide loovutamise lepingus ja

laenulepingu ülesütlemise teates sisaldub põhi- ja kõrvalnõuete alus ning detailne arvestus.

3 (5)

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus rahuldas 4. märtsi 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse ja tunnistas

õigusvastaseks täiteasjas nr 014/2020/1300 täitemenetluse algatamise. Maakohus jättis

võlgniku kaebuselt tasutud riigilõiv tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1

ja 10 alusel kohtutäituri kanda ning võlgniku õigusabikulud kohtutäituri ja sissenõudja kanda

ning määras need kindlaks rahaliselt. Sissenõudja menetluskulu jäi tema enda kanda.

7.1. Maakohus tuvastas, et

-

täitedokument on hüpoteekide loovutamise leping. Nõude sisu on hüpoteegiga tagatud

nõue ja lisanduv viivis;

-

korteri registriosa II jakku on kantud omanikena võlgnik ja sissenõudja, neile

kummalegi kuulub ½ suurune mõtteline osa. Hüpoteekide loovutamise lepingu p-s 2.1

kinnitab pank, et hüpoteekidega tagatud laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud

sissenõutavaks, kuna pank on laenulepingu üles öelnud. Lepingu p-s 2.2 kinnitab pank,

et sissenõudja ei ole hüpoteegiga tagatava nõude võlgnik. Lepingu p 2.3 kohaselt on

sissenõudja ja pank seoses hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamisega kokku

leppinud, et sissenõudja täidab pangale laenulepingust tuleneva nõude 43 048,57 eurot,

ja p 2.3.3 kohaselt pank loovutab korteri registriosa IV jakku kantud hüpoteegid

sissenõudjale. Kohesele sundtäitmisele allumise kohustus jääb kehtima;

-

korteri registriosa IV jakku on kantud sissenõudja kasuks hüpoteegid summas

1 165 326 krooni (kanne 1) ja 1 330 000 krooni (kanne 2). Mõlema hüpoteegi puhul on

kinnistu igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga

tagatud nõude rahuldamiseks;

-

hüpoteegiga oli tagatud võlgniku ja panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenev

kohustus. Tagatiskokkulepe oli sõlmitud võlgniku ja panga vahel.

7.2. Maakohus leidis, et sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumenti ja kohtutäitur ei võinud sissenõudja

täitmisavalduse alusel täitemenetlust võlgniku suhtes algatada.

Kuigi asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 järgi ei eelda hüpoteek tagatavat nõuet, ei või

hüpoteeki siiski realiseerida tagatava nõudeta, st täitemenetluse võib korraldada üksnes

ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist kinnisasja arvel võib

hüpoteegipidaja nõuda. Hüpoteegiga tagatud nõuded määratakse hüpoteegipidaja ja kinnisasja

omaniku kokkuleppel (tagatiskokkulepe). Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe, millel

on AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi toime kinnisasja igakordse omaniku suhtes.

Sissenõudja täitis võlgniku eest pangale laenulepingust tuleneva kohustuse, kuid see ei ole

samastatav nõude loovutamisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 tähenduses. Nõude

loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja

kokkulepet. TMS § 18 lg 1 esimese lause järgi tuleb nõude loovutamist tõendada täiturile

kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga.

Sissenõudja ei ole kohtutäiturile esitanud tagatiskokkuleppe osas tema õigusjärglust tõendavat

dokumenti.

7.3. Maakohus pidas võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

kohtutäiturile kaebuse esitamisega seotud toimingute eest 2,5 t, samuti kohtumenetluses 2,5 t.

Kohtutäiturile esitatud kaebuse sisu kattub paljuski kohtule esitatud kaebuse sisuga.

Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga. Kokku on põhjendatud

ja vajalik õigusabikulu 600 eurot (= 5 × 120). Põhjendatud on ka võlgniku kohtukulu (riigilõiv)

15 eurot. Vastavalt võlgniku taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist.

4 (5)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

8. Sissenõudja esitas 22. märtsil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub

sissenõudja panna võlgniku kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus kohaldas vääralt VÕS § 164 lg 1, kuna nõude üleminek sissenõudjale toimus

seaduse alusel. Vastavalt hüpoteekide loovutamise lepingule tasus sissenõudja pangale

laenulepingust tuleneva nõude ja see läks rahuldatud ulatuses üle sissenõudjale AÕS

§ 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist

tagasid hüpoteegid. Seega oli pangal VÕS § 167 lg 1 teisest lausest tulenev kohustus

hüpoteegid sissenõudjale üle anda, mille pank täitis hüpoteekide loovutamise lepingu

sõlmimisega. Koos laenulepingust tuleneva nõude üleminekuga läks VÕS § 167 lg 4

alusel sissenõudjale üle õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist

(hüpoteekide seadmise lepingust) tulenevaid õigusi. Nii on sissenõudja panga

õigusjärglane hüpoteekide, laenulepingust tulenevate hüpoteekidega tagatud nõuete ja

hüpoteekide seadmise lepingus sisalduva kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe

kui täitedokumendi suhtes;

-

maakohus kohaldas vääralt TMS § 18 lg 1. Nõude üleminek toimus seaduse alusel,

mitte loovutamisega. Seega tuleb vastavas vormis dokumentidega tõendada nõude

(seaduse alusel) ülemineku aluseks olevaid asjaolusid, mitte nõude loovutamist.

Sissenõudja õigusjärglus hüpoteekide seadmise lepingu ja selle alusel seatud hüpoteegi

suhtes on kohtutäiturile tõendatud nii kinnistusraamatu väljavõttega kui ka notariaalselt

tõestatud dokumendiga (hüpoteekide loovutamise leping).

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule ja kohtutäiturile tähtaja

sellele vastamiseks. Võlgnik vaidles kaebusele vastu, kohtutäitur seisukohta ei esitanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21. aprillil 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja teeb ise uue määruse, millega jätab

võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657

lg 1 p 2). Määruskaebus rahuldatakse ja võlgnik kannab kõik menetluskulud.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga nagu puuduks sissenõudjal nõue

võlgniku vastu, mille tagamiseks on seatud hüpoteek, ning nagu poleks sissenõudja esitanud

kohtutäiturile tagatiskokkuleppe osas tema õigusjärglust tõendavat dokumenti, mistõttu ei

võinud kohtutäitur sissenõudja täitmisavalduse alusel täitemenetlust võlgniku suhtes algatada.

12. Laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu läks üle sissenõudjale AÕS § 349 lg 3 ja VÕS

§ 173 lg 3 p 2 alusel. Sissenõudja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei olnud

nõude võlgnik, tasus pangale laenulepingust tuleneva hüpoteekidega tagatud nõude. Pank ja

sissenõudja sõlmisid hüpoteekide loovutamise lepingu, sest VÕS § 167 lg 1 teise lause kohaselt

oli pangal kohustus hüpoteegid sissenõudjale üle anda. VÕS § 167 lg 4 alusel läks sissenõudjale

üle õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi.

13. Täiteasi algatati sissenõudja avalduse alusel ja nähtuvalt kohtutäituri otsusest esitati

kohtutäiturile laenuleping, laenulepingu erakorralise ülesütlemise teade, notariaalselt tõestatud

hüpoteegi seadmise leping ja notariaalselt tõestatud hüpoteekide loovutamise leping. Seega oli

täidetud TMS § 18 lg-s 1 sätestatud tingimus täitedokumendi täitmisele võtmisel õigusjärgluse

korral ja kohtutäituril oli kohustus täitemenetlus algatada. Eeltoodust tulenevalt leidis

maakohus ekslikult, et täitemenetluse algatamine on õigusvastane.

5 (5)

14. Kuivõrd täitemenetlus algatati õigesti, siis tuleb võlgniku kaebus kohtutäituri otsuse peale

jätta rahuldamata.

15. Sissenõudja määruskaebuse rahuldamise ja maakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb

TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Mõlemas kohtuastmes

kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel võlgniku

kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu määrusega muudeti maakohtu määrust määral, mis tõi kaasa

ka menetluskulude jaotuse muutmise, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras

(Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).

16. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peal.

(allkirjastatud digitaalselt)