2-17-9022/175 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-9022

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Tallinna linna hagi XXi vastu YY 28.10.2016 koduse

testamendi tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt

tuvastamiseks, et XX ei ole YY pärija

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. augusti 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XXi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Tallinna linn, lepingulised esindajad Inge Lumiste

ja Andres Aas

Kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ivo Mahhov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata väljatrükk Xxxxxxxxxxxxx Maakohtu 1.04.2020 otsusest

X-x xx xx/xx.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31. augusti 2020 otsus osas, milles kohus rahuldas

Tallinna linna hagi XXi vastu YY 28.10.2016 koduse testamendi tühisuse

tuvastamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks

rahuldamata ja jaotada menetluskulud teisiti.

3. Jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata

Tallinna linna hagi XXi vastu tuvastamiseks, et XX ei ole YY pärija, muutes otsuse

põhjendusi. Samuti jääb muutmata kohtuotsus osas, milles kohus tühistas

12.06.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja,

Tallinna linna kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn esitas 09.06.2017 Harju Maakohtule hagi XXi vastu YY 28.10.2016 koduse

testamendi tühisuse tuvastamiseks. Alternatiivselt palus hageja tuvastada, et kostja ei ole YY

pärija. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja 17.12.2016 surnud AA (pärandaja) seadusjärgne pärija, sest

pärandajal ei olnud esimese ringi pärijaid ning üleskutsemenetluses ei ole ükski teise ja

kolmanda ringi pärija endast teada andnud. Notar teavitas hagejat, et kostja esitas notarile

pärandaja poolt 28.10.2016 tunnistajate juuresolekul allkirjastatud koduse testamendi, millega

pärandaja pärandas kogu oma vara kostjale.

3. Pärimisregistri andmetel on pärandaja teinud aastatel 1984-2008 notariaalseid testamente ja

neid tühistanud 13 korral. 28.10.2016 testamenti ei allkirjastanud pärandaja, sest tema allkiri

erineb pärandaja varasemal notariaalsel testamendil olevast allkirjast. Testament on koostatud

eesti keeles, kuid pärandaja ei osanud eesti keelt. Pärandaja ei teatanud tunnistajatele, et ta

soovib teha testamenti, mis sisaldab tema viimset tahet. Testamendist ei nähtu, et selle tegemise

algatus oleks tulnud pärandajalt. Testament ei ole koostatud pärandaja tahte kohaselt.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja ei ole tõendanud, et testamendil ei ole pärandaja allkiri. Pärandaja isikutunnistusel ja

testamendil olevad allkirjad on sarnased. Testamendi koostamise juures olid tunnistajad RR ja

VV. Pärandaja allkirjastas testamendi omakäeliselt. Pärandaja oskas nii eesti kui ka vene keelt.

Pärandaja avaldas tunnistajatele RRile ja VVle soovi ja tahet määrata oma pärijaks kostja.

6. Eksperdid ei leidnud, et testamendi allkirjastas keegi teine. Tunnistajad kinnitasid, et

pärandaja allkirjastas dokumendi; pärandaja teadis, mida ta teeb; tunnistajad olid pärandaja

poolt testamendi allkirjastamise juures; pärandaja ootas neid ja jäi mulje, et ta oli teadlik,

milleks tuldi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas AA 28.10.2016 koduse testamendi tühisuse. Hageja

alternatiivse nõude jättis kohus rahuldamata ning tühistas 12.06.2017 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskulude hüvitamiseks välja 350 eurot koos viivisega.

8. AA on 28.10.2016 kuupäeva kandva testamendiga pärandanud kogu oma vara kostjale.

Testament on koostatud arvutikirjas ja allkirjastatud käsitsi. Testamendi allakirjutajaks on

märgitud pärandaja AA. Testamendile on alla kirjutanud kaks tunnistajat VV ja RR. Tegemist

on pärimisseaduse (PärS) § 23 järgse koduse testamendiga.

9. Tulenevalt PärS § 23 lg-s 3 sätestatud tunnistajate allkirja tõendamisfunktsioonist on

testament iseseisvaks dokumentaalseks tõendiks, mis tõendab testamendi allakirjutamist

AA poolt. Kuna RRi ärakuulamise protokoll, tunnistajate RRi ja VV ütlused, ekspertide

EE ja KKi ekspertarvamus ja ütlused on vastuolulised ja vastuolu ei ole võimalik kõrvaldada

muid tõendeid hinnates, tuleb jätta eelnimetatud tõendid arvestamata osas, mis puudutab

vaidlusküsimust, kas AA on testamendi allkirjastanud. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks

olevat faktiväidet, et pärandaja ei allkirjastanud testamenti.

10. PärS § 23 lg 2 kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud

tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole

nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 2 mõistes teatamine on testaatori

tahteavaldus, mille testaator võib teha ka kaudse tahteavaldusena.

11. Tunnistaja RRi ärakuulamise protokolli ja ütlustega on tõendatud, et pärandaja ei teinud

otsest tahteavaldust ega teatanud tunnistajatele sõnaselgelt, et nad on kutsutud tunnistajateks

testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Tunnistaja avaldas,

et pärandaja midagi sellist ei teatanud. Tunnistaja VV ei andnud ütlusi, millest nähtub otsese

tahteavalduse tegemine või mittetegemine. Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et

pärandaja ei teinud kaudset tahteavaldust, st tegu, millega pärandaja avaldas tunnistajatele, et

nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema

viimset tahet. Selliseks teoks ei saa pidada testamendi allkirjastamist testaatori poolt, sest

vastasel juhul muudaks see PärS § 23 lg-s 2 sätestatud teatamise vorminõude sisutühjaks.

Tunnistajate ütlustest ei nähtu ühtegi pärandaja tegu, mida oleks võimalik tõlgendada kaudse

tahteavaldusena. Kuna testamendi tegemisel on rikutud vorminõudeid, on see tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel tühine.

12. Kuna eelnevalt on tuvastatud testamendi tühisus, jääb hageja alternatiivne nõue

rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 8 p 4 alusel.

Apellatsioonkaebus

13. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda.

14. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Pärandaja konkludentsetes tegudes väljendus nii

tema tahteavaldus kui ka tunnistajate teavitamine, mis järeldub tunnistajate ütlustest.

15. Edastades läbi loetud ja arutatud ning enda poolt alla kirjutatud teksti tunnistajatele, lastes

neil teksti enne kinnitamist läbi lugeda ja siis alla kirjutada, on testaator oma soovist teha

testamenti ilmselt teavitanud ka tunnistajaid. Tegemist on otsese tahteavalduse ja kirjaliku

teavitamisega.

16. Isegi kui testaatori poolt allkirjastatud teksti edastamine tunnistajatele allkirjastamiseks ei

ole kirjalik teavitamine, oleks tegemist tunnistajate teavitamisega kaudse tahteavalduse ehk

teoga. Kaudne tahteavaldus tuleneb sellest, et kõik koos on ühiselt dokumendi läbi lugenud ja

kahtlust ei ole selles, et testaator ja tunnistajad said loetust aru. Samuti ei ole kahtlust testaatori

vaimses tervises. Seda, et ta teksti luges, kinnitab asjaolu, et ta seda juuresolijatega ka arutas.

17. Teavitamise viisi hindamisel on otsustava tähtsusega mitte objektiivne teavitamine, vaid

subjektiivne külg, st kas tunnistajad said aru sellest, et testaator on endale teadvustanud, et ta

kirjutab alla oma testamendile ning on teo- ja otsusevõimeline. Tunnistajate ütlustega on

tõendatud, et tunnistajad said selgelt aru, millele testaator alla kirjutas.

18. Maakohus oleks pidanud lähtuma eeldusest, et testament on kehtiv. Vastupidist peab

tõendama hageja, kuid seda ta teinud ei ole.

19. Maakohus sisustas PärS § 23 lg-t 2 ebaõigesti, leides, et tunnistajate teavitamisnõude

täitmiseks ei pidada testamendi allakirjutamist testaatori poole. Selline käsitlus läheb vastuollu

Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt on PärS § 23 lg 2 esmane eesmärk see, et testaator

teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet. Tunnistajate teavitamine koduse testamendi

tegemisel ei ole eesmärgiks omaette, seda eriti testamendi kehtivuse seisukohast. Vastasel juhul

ei oleks seadusandja koduse testamendi teise liigina sätestanud omakäeliselt kirjutatud

testamenti, kus tunnistajaid ei pea juures olema.

20. Koduse testamendi vorminõuete kehtestamise mõte on tagada testamendi ehtsus ja vältida

selle võltsimist. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud testamendi ebaehtsust ega võltsimist,

millega on seaduse oluline eesmärk täidetud.

Vastustaja seisukoht

21. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud väljatrüki

Xxxxxxxxxxxxx Maakohtu 1.04.2020 otsusest X-x xx xx/xx, kuna teise riigi kohtuotsuses

avaldatud seisukohad ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust olenemata sellest, et Eesti ja

Xxxxxxxx õigusruumid on sarnased.

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles kohus rahuldas hagi koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks, samuti menetluskulude

jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab

hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja jaotab menetluskulud teisiti.

24. Kohtuotsuse resolutsioon jääb muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja

nõude tuvastada, et kostja ei ole AA pärija, kuid ringkonnakohus muudab selles osas otsuse

põhjendusi. Samuti jääb kohtuotsus muutmata osas, milles kohus tühistas hagi tagamise abinõu.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

25. Vaidlusaluse 28.10.2016 kuupäeva kandva testamendiga pärandas AA kogu oma vara

kostjale. Testament on koostatud arvutikirjas ja allkirjastatud käsitsi. Testamendi allakirjutajaks

on märgitud pärandaja AA. Testamendile on alla kirjutanud ka kaks tunnistajat, VV ja RR.

Tegemist on pärimisseaduse (PärS) § 23 järgse koduse testamendiga. Ringkonnakohtus on

jätkuvalt vaidlus testamendi kehtivuse üle.

26. Maakohtus ei olnud vaidluse all asjaolu, et AA oli testamendi tegemise ajal teo- ja

otsustusvõimeline. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud ka maakohtu seisukohta, et

tulenevalt PärS § 23 lg-s 3 sätestatud tunnistajate allkirja tõendamisfunktsioonist on testament

iseseisvaks dokumentaalseks tõendiks, mis tõendab testamendi allakirjutamist AA poolt ja

hageja ei ole vastupidist tõendanud.

27. Maakohus rahuldas testamendi tühisuse tuvastamise hagi, leides, et testamendi tegemisel

on rikutud PärS § 23 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et

nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema

viimset tahet. Maakohus põhjendas oma seisukohta üksnes sellega, et pärandaja ei teatanud

tunnistajatele sõnaselgelt, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et

testament sisaldab tema viimset tahet, samuti ei nähtu tunnistajate ütlustest ühtegi pärandaja

tegu, mida oleks võimalik tõlgendada kaudse tahteavaldusena ja selliseks teoks ei saa pidada

testamendi allkirjastamist testaatori poolt. Tunnistajate ütlustele maakohus selle järelduse

tegemisel sisulist hinnangut ei andnud, millega rikkus menetlusnorme.

28. PärS § 23 lg 2 oluline eesmärk on see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma

viimset tahet. Selle sätte eesmärk on ka teavitada ja hoiatada tunnistajaid, et nad on kutsutud

tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet.

Tunnistajate teavitamise eesmärgiks on see, et tunnistajad saaksid aru, et testaator kirjutab alla

oma testamendile ning et ta on teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajad peavad üheaegselt tajuma,

millele testaator alla kirjutab. Oluline on see, et tunnistajad teavad kinnitada, et testaator

otsustus- ja teovõimelisena sai aru, et ta kirjutab alla oma testamendile.

29. Tunnistajate teavitamine on testaatori tahteavaldus. Tahteavalduse võib TsÜS § 68 lg 1

kohaselt teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib olla ka

kaudne. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada

tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Seega peab PärS § 23 lg 2 kohaselt testaator tunnistajaid

teavitama küll ise oma tahtest, kuid pärimisseadus ei välista, et ta ei võiks teha seda ka muul

viisil kui suuliselt või kirjalikult, sealhulgas teoga (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-23-08,

p-d 14 ja 15; nr 2-17-5110, p 19).

30. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks tunnistajad kinnitanud ütlusi

andes üksnes seda, et testaator allkirjastas testamendi. Tunnistajad RR ja VV andsid testamendi

tegemise asjaolude kohta põhilises osas sarnaseid ütlusi (IV kd lk 38-40, lk 61-63).

Tunnistaja RRi ütlustest järeldub, et testaator luges enne allkirjastamist testamendi teksti üle,

noogutas ja vestles sellest kostjaga (vesteldes näidati näpuga paberi peale) ja ta sai aru, mis

toimub. Tunnistajale jäi mulje, et testaator teadis täpselt, miks tunnistajad sinna tulid ja mida ta

teeb. Pärast testaatori poolt testamendi allkirjastamist tutvus tunnistaja sellega ja kirjutas sellele

alla, saades aru, et tegemist oli testamendiga. Ka tunnistaja VV ütluste kohaselt lugesid testaator

ja tunnistajad testamendi enne allkirja andmist läbi (me kõik lugesime selle läbi enne

allakirjutamist, vanaproua esimesena ja siis tunnistajad). Tunnistaja kinnitas, et ta teadis,

millele ta alla kirjutab. Talle tundus, et testaator teadis, mida ta tegi ja jäi mulje, et kõik saavad

aru, mida nad seal teevad.

31. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses.

Asjaolu, et nad aastaid hiljem ütlusi andes ei mäletanud täpselt kõiki üksikasju, on loomulik.

32. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlustega on veenvalt tõendatud, et nad said aru

sellest, et pärandaja kutsus neid tunnistajatena testamendi tegemise juurde. Seega testaator

teavitas neid PärS § 23 lg 2 mõttes teoga. Samuti on tõendatud, et testaator oli endale

teadvustanud, et ta kirjutab alla oma testamendile, s.o avaldab oma viimset tahet pärandada oma

vara hõimlasele, s.o kostjale ning ta oli teo- ja otsustusvõimeline.

33. Pärandaja testamendis väljendatud tahte õigsust ja testamendi kehtivust tuleb eeldada.

Hageja ei ole neid eeldusi ümber lükanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole testament

eeltoodud asjaoludel TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine ja hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks jääb

rahuldamata.

34. Kuna hageja mõlemate nõuete aluseks olid samad asjaolud ja ringkonnakohus tuvastas, et

testament on kehtiv ja seega on kostja AA pärija, jääb rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue

tuvastada, et kostja ei ole AA pärija.

35. Hageja apellatsioonkaebuse vastuses esmakordselt esitatud asjaolud ja väited PärS § 23

lg 1 sätestatud nõude rikkumise kohta, mille kohaselt peab testaator märkima testamendi

tegemise kuupäeva ja aasta, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Hageja

ei ole põhjendanud uute asjaolude esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses. Samuti jätab

ringkonnakohus tähelepanuta hageja väited selle kohta, et testaator ei osanud piisavalt eesti

keelt. Hageja loobus sellele asjaolule tuginemisest 12.11.2018 istungil, mille tõttu jättis kohus

rahuldamata ka kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, kelle ütlustega ta soovis tõendada

vastupidist (II kd lk 69-70). Apellatsioonimenetluses ei saa arendada maakohtus peetud vaidlust

edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, millises ulatuses seda peeti maakohtus.

36. Kuna ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja mõlemad hageja nõuded jäävad

lõppkokkuvõttes rahuldamata, jäävad kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

37. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177

lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav