2-20-7241/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-7241

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

XXi hagi YYu vastu kinkelepingust taganemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. novembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

50 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxx), esindajad PP ja

Õnneli Matt

Kostja: YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. novembri 2020 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, XXi kanda.

4. Välja mõista XXilt menetluskulude hüvitis 975 eurot YYu kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXil tasuda YYule kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 19.05.2020 Harju Maakohtule hagi YYu vastu kinkelepingu järgi saadu

tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt oli hageja aadressil Xxxxxxxx tn xx-xx Tallinnas asuva korteri

(korteriomand) omanik, mille varasemalt oli soetanud hageja poeg PP. PP ja kostja kooselust,

mis algas 2006.a, sündis 08.11.2008 tütar BB.

3. 25.01.2010 sõlmitud kinkelepinguga võõrandas hageja korteriomandi kostjale (kinkeleping).

Sama lepinguga koormas kostja korteriomandi tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega

PP kasuks.

4. 2020.a kevadel lõppes PP ja kostja kooselu. Koheselt pärast kooselu lõppemist esitas kostja

PP vastu mitmeid varalisi nõudeid, mis puudutavad nende kooselu ajal ühiselt soetatud vara.

5. Kostja on jämedalt tänamatu nii hageja kui ka hageja poja suhtes, mistõttu tegi hageja

02.04.2020 kinkelepingust taganemise avalduse, mille notar RR toimetas kostjale kätte.

Kinkelepingust taganemise avalduses tegi hageja ettepaneku sõlmida 29.04.2020 kell 12:00

notari büroos asjaõigusleping korteriomandi tagastamiseks. Kostja notari büroosse ei ilmunud.

6. Kostja, saades teada hageja poolt esitatud kinkelepingu taganemise avaldusest, soovis

koheselt lõpetada PP isikliku kasutusõiguse korteriomandile ja broneeris selleks notar NN

juures aja 28.04.2020. Seejärel esitas kostja kohtule hagi PP vastu isikliku kasutusõiguse kande

lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-20-6925).

7. Kuna kostja on käitunud hageja ja tema poja suhtes tänamatult, on hageja kinkelepingu

kehtivalt üles öelnud ja seetõttu tuleb kostjal korteriomand hagejale tagastada.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Hageja väide, et kostja on olnud jämedalt tänamatu, on ebaõige ja paljasõnaline. Samuti on

ebaõige hageja väide, et ta pöördus kinkelepingust taganemiseks notari poole. Kostja sai notar

RRilt teada hagiavaldusest. Kostja ei ole teadlik kinkelepingust taganemise avaldusest,

rääkimata avalduse kostjale kättetoimetamisest. Seetõttu ei saanud kostja teada ka notari ajast,

rääkimata sellest, et kostja oleks jätnud põhjuseta notarisse ilmumata.

10. Õige on see, et kostja ise pöördus notari juurde sooviga lõpetada korteriomandile PP kasuks

seatud isiklik kasutusõigus, kuid ebaõige on väide, et kostja tegi seda hageja poolt

kinkelepingust taganemise tõttu. Kostja on vaidlusaluse korteri omanik ning vajab seda enda ja

lapse jaoks, sest teist kinnisasja, mida eluruumina kasutada, kostjal ei ole. Kostja ei pea

võimaldama hageja pojale ega hagejale oma vara tähtajatut kasutusõigust olukorras, kus kostja

vajab korterit enda ja lapse tarvis. Hageja ei vaja korteriomandit elamiseks, sest hageja elab ise

Valgamaal ja hageja pojal on võimalik elada enda teistel kinnisasjadel.

11. PP ei ole kunagi vajanud korteriomandit elamiseks. Seda korterit on vaid üürile antud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 5130 eurot koos viivisega.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et 24.03.2020 lõppes kostja ja hageja poja PP kooselu. Pooled ei

vaidle ka selle üle, et pärast kooselu lõppemist esitas kostja nõude PP isikliku kasutusõiguse

lõpetamiseks.

14. Hinnates asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, ei ole kostja käitumine

hageja ja tema poja suhtes ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda

tänamatusena.

15. Tunnistaja PP ütlustega on tõendatud, et ta ei ole kasutanud tema kasuks seatud isiklikku

kasutusõigust eesmärgipäraselt. Kinkelepingu p 5.2. kohaselt oli tal õigus kasutada

korteriomandit elamiseks ja ta võis korterisse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid,

keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Tegelikult on PP, sõltumata notariaalse kinkelepingu

sisust, käsitlenud ennast korteriomandi n-ö tegeliku omanikuna ja mh korterit nii pika- kui

lühiajaliselt üürile andnud.

16. Kohus ei hinda käesolevas menetluses tsiviilasjades nr x-xx-xxxxx (kostja hagi PP vastu

isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks) ja nr y-yy-yyyyy (kostja hagi PP vastu hüvitise

väljamõistmiseks) esitatud nõuete põhjendatust. Pärast PP ja kostja lahkuminekut varaliste

nõuete kohtu kaudu lahendamine ei ole praeguses asjas aluseks, mille järgi saaks tuvastada

kostja jämeda tänamatuse kinkelepingust taganemise kontekstis. Mh tuleb arvesse võtta, et

kostja ei ole esitanud hagi hageja vastu ning hageja on kostjale kinnitanud, et ta soovib kostja

perega ka edaspidi suhelda ja ta on tiritud n-ö kodusõtta. Ka tunnistaja PP ütlustest nähtub, et

sisuliselt on vaidlused tema ja kostja vahel ning hagejat pidas tunnistaja üksnes vaidlusaluse

korteriomandi „formaalseks“ omanikuks.

17. Eeltoodust järeldub, et asjaolud, mida hageja ja hageja poeg PP käsitlevad kui kostja

jämedat tänamatust, on tegelikult seotud eelkõige endiste elukaaslaste PP ja kostja

erimeelsustega neile kuulunud kinnisvara ning muude varaliste hüvede jagamisel. Poolte

seisukohtadest ja tunnistaja ütlustest järeldub, et käesolevas tsiviilasjas hagi esitamiseni viinud

sündmused said alguse sellest, et kostja ei nõustunud tunnistaja PP sooviga müüa vaidlusalune

korteriomand, vähemalt mitte sellisel viisil, et korteri müügist saadav raha jääks PPle.

18. Nii kinkelepingust kui kinnistusraamatu kandest tulenevalt on vaidlusaluse korteri omanik

rohkem kui 10 aastat kostja. Seega ei saanud tunnistaja PP kui korteri omanikuks mitteolev isik

kostjalt nõuda korteri müüki ja kostjapoolne müügist keeldumine ei saa olla vaadeldav jämeda

tänamatusena hageja ega tema poja PP suhtes. Kuigi tunnistaja PP väitel olevat kostja

suuliselt lubanud vormistada vajadusel korteri PP nimele, on kostja seda eitanud ja sellise

lubaduse olemasolu on vastuolus kostja 30.03.2020 e-kirjaga. Seetõttu ei pea kohus

võimalikuks n-ö sõna-sõna vastu olukorras lugeda tunnistaja ütlustega tõendatuks korteri PP

nimele vormistamise lubaduse olemasolu. Pealegi ei oleks selline väidetav suuline lubadus

tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS )§ 641 regulatsioonist kehtiv ega jõustatav.

19. Samuti ei pea kohus konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades jämedaks tänamatuseks seda,

et kostja asus pärast endiste elukaaslaste suhte purunemist 24.03.2020 nõudma PP kasuks

vaidlusalusele korterile seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamist. Sellise nõude põhjendatust

saab kohus hinnata tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Tuvastatud asjaolude kohaselt elas PP vähemalt

kuni kostjast lahkuminekuni 24.03.2020 Xxxxxxxxxxx x majas ja eelnevalt elas ta koos

kostjaga aadressil Yyyyyyy 5. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et xxxxxxxx x– xx korter oli

üüril, üürileping oli 2013. aastani ja seejärel olid suulised lepingudx kuni 2019 aastani ning

samuti asjaolu, et PP üüris 2020. a suvel Xxxxxxxx tn xx-xx korterit kuu aega välismaalastele.

Sellest järeldub, et PP ei vajanud vaidlusalust korteri isiklikku kasutusõigust kinkelepingus

märgitud eesmärgil ehk enda elamiseks, oma pereliikmete majutamiseks või enda eest

hoolitsemiseks. Tunnistaja kinnitusel asus ta sellesse korterisse elama alles 10.09.2020.

20. Kuigi tunnistaja väitel elab ta käesoleval hetkel Xxxxxxxx tn xx-xx korteris, ei põhjendanud

tunnistaja kohtu jaoks veenvalt, miks ta asus sinna elama just pärast kostjaga juriidiliste

vaidluste tekkimist ja käesoleva kohtumenetluse ajal. Tunnistaja PP viitas talle kuuluva Tulbi

tee 5 maja ja tema senise kodu kasutusloa puudumisele, kuid jääb arusaamatuks, miks ta pidas

võimalikuks vaatamata puuduvale kasutusloale elada eelnevalt koos oma naise ja alaealise

lapsega Tulbi tee 5 majas mitu aastat. Tunnistaja käitumine oma senise elukoha väidetaval

muutmisel 2020.a septembris ja väidetav vajadus Xxxxxxxx tn xx-xx korteri kui enda uue

elukoha järgi just käesoleva kohtumenetluse ajal viitab soovile mõjutada pooltevaheliste

juriidiliste vaidluste tulemust. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus tunnistaja ei olnud

Xxxxxxxx tn xx-xx korteris püsivalt elanud alates kinkelepingu sõlmimisest rohkem kui 10

aastat tagasi ja vaidlusalune korter oli üürnike kasutuses, vajas ta just pärast kostjast

lahkuminekut ja juriidiliste vaidluste tekkimist seda korterit oma uueks elukohaks. Tunnistaja

väited Xxxxxxxx tn xx-xx korteri kui enda uue elukoha kohta on vastuolus ka tema kinnitusega,

et tema sooviks oli Paadi tn 14-a-10 korter müüa ja sellega, et ta üüris veel 2020. a suvel korterit

kuu aega välismaalastele.

21. Eeltoodud põhjustel ei saa pidada objektiivselt hukkamõistetavaks ega jämedalt tänamatuks

kostja poolt isikliku kasutusõiguse kustutamise vaidluse algatamist rohkem kui 10 aastat pärast

kinkelepingu sõlmimist. Seejuures on kostja jämeda tänamatuse hindamisel muude asjaolude

kõrval oluline ka kinkelepingu sõlmimise aeg - 25.01.2010. Rohkem kui 10 aastat pärast

kinkelepingu sõlmimist kostja kui korteri omaniku poolt algatatud vaidlus Xxxxxxxx tn xx-xx

korteri isikliku kasutamisõiguse üle ei ole vaadeldav objektiivselt hukkamõistetava teona.

Sõltumata tsiviilasja nr x-xx-xxxxx lahendusest ei ole kostja pärast PPga suhte purunemist

käitunud isikliku kasutusõiguse kustutamist nõudes jämedalt tänamatult, sest kostjal on

iseenesest mõistlikud põhjused sellise nõude esitamiseks. Kostja selgitas, et PP pereliikmeteks

olid kostja ning on jätkuvalt kostja ja PP ühine tütar BB, kes vajavad Xxxxxxxx tn xx-xx

korterit kui kostja omandit eluruumina kasutamiseks. Seejuures ei ole PP ise vajanud seda

korterit enda elukohana ning võiks elada ka enda ja kostja endises ühises elukohas - Wwwwww

tee w majas.

22. Samuti on tuvastatud asjaoludel PP pidanud end õigustamatult vaidlusaluse korteri

omanikuks ja nõudnud kostjalt Xxxxxxxx tn xx-xx korteri müüki viisil, et korteri müügist

saadav raha jääks PPle. Tunnistaja kinnitas kinnisvaraga seotud erimeelsuste olemasolu, kuid

lisas, et ei saa väita, et kostja tegeleks väljapressimisega. Sellistel asjaoludel ei ole PP ja kostja

kui endiste elukaaslaste vahelisi tülisid ning kohtuvaidlusi võimalik asetada käesolevas

menetluses kinkelepingust taganemise põhjendusena toodud nn jämeda tänamatuse konteksti.

Muuhulgas tuleb arvestades ka kinkelepingu sõlmimisest möödunud aega ja seda, et rohkem

kui 10 aastaga võivad pooltevahelised suhted paratamatult ja objektiivselt muutuda ilma, et

selles oleks midagi tavatut või ebaeetilist. Ei ole võimalik eeldada, et kellegi kooselu oleks

igavene. Xxxxxxxx tn xx-xx korteri kinkelepingust ei tulene kohustust tagastada kinkena

saadud korter hageja poja ja kostja kooselu lõppemisel hagejale.

23. Samuti ei kvalifitseeru kinkelepingust taganemist õigustava jämeda tänamatusena ka muud

käesolevas menetluses hageja ja PP poolt väljatoodud PP ja kostja suhet puudutavad

erimeelsused ja emotsioonid, nagu näiteks tunnistaja väidetu, et ta on kostjas pettunud ega see,

kuidas tuleks lahendada PP ja kostja ühise lapse suhtluskord. Samuti ei ole käesoleva menetluse

esemeks PP ja kostja vaidlused autokasutuse üle. Kohtu hinnangul vastavatest tõenditest kostja

jämedat tänamatust ei ilmne. Tõendite alusel ei ole põhjust nõustuda hageja seisukohaga, nagu

oleks kostja eksinud ühiskonna moraalinormide vastu, petnud PP usaldust ja headust ning

asunud astuma alatuid samme tema varaliseks ja emotsionaalseks kahjustamiseks.

24. PP ja kostja tülid ning vastastikused politsei kutsumised näitavad küll nendevaheliste suhete

probleeme ja kõrgendatud emotsionaalsust, kuid tõenditest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis

viitaks kostja jämedale tänamatusele. Muuhulgas ei ole kinnitamist leidnud hageja väide PP

ähvardamise kohta kostja poolt. Politsei- ja Piirivalveameti 23.04.2020 väljastatud teatisest

kostja suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nähtub, et PP kuriteokaebus ei ole

põhjendatud ning politsei selgituste kohaselt ei kuulu ühiselu ajal soetatud varaga seotud

vaidlused politsei pädevusse, vaid lahendatakse tsiviilkohtus. Kostjapoolset jämedat tänamatust

ei ole võimalik tuvastada ka hageja poolt esitatud kostja ja LLu vahel 02.04.2020 sõlmitud

Kkkkkkk tn k - kk korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning kostja esitatud

hagiavalduse alusel (tsiviilasi nr y-yy-yyyyy).

25. Lisaks tuleb arvesse võtta, et tunnistaja PP ütluste kohaselt ei ela ta oma emaga koos väga

kaua aega, 10.-ndast eluaastast saadik, st ta ei ole 42 aastat emaga koos elanud. See on oluline

hageja kui kinkija subjektiivse hinnangu kontekstis, sest kuigi PP on hageja lähedane, on

tegemist siiski pikaajaliselt eraldi elavate isikutega ja puuduvad tõendid selle kohta, et hageja

oleks ka ise kostja suhtes reaalset tänamatuse tunnet kogenud sarnaselt tunnistaja PPga.

Muuhulgas on hageja pärast hageja poja ja kostja lahkuminekut kostjale kinnitanud, et ta soovib

kostja perega ka edaspidi suhelda ja ta on tiritud n-ö kodusõtta.

26. Hageja ei olnud õigustatud kinkelepingust taganema ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 267

p-s 3 sätestatud alusel, st kui kostja kingisaajana oleks jätnud õigustamatult täitmata kinkega

seotud koormise või tingimuse. Esiteks ei ole hageja oma taganemisavalduses VÕS § 267

lg-le 3 tuginenud. Teiseks on hageja kinkelepingu p-s 3.2. selgelt kinnitanud, et ta ei soovi

kinkelepingus kostjale kui kingisaajale koormisi või kohustusi ette näha. Kolmandaks, isegi kui

isikliku kasutusõiguse tingimuste aktsepteerimist lugeda kinkega seotud koormiseks või

tingimuseks, jääb kohus kõigi oma eelnevate põhjenduste juurde ja leiab, et kostja ei ole seoses

isikliku kasutusõigusega näidanud üles jämedat tänamatust ei hageja ega tema poja suhtes.

Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks võis olla küll kostja takistamine korterit müüa,

kuid pooled ei väida ja asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kunagi üritanud seda

teha.

27. Eeltoodud põhjendustel ei ole hageja pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud,

sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja poolne kinkelepingust

taganemine on tagajärjetu (toimetu) ja hageja taganemisavalduse alusel leping ei lõppenud.

Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet korteriomandi hagejale tagastamiseks ja kostja

tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega, sest hageja nõuded põhinevad ekslikule eeldusele,

et kinkelepingust on kehtivalt taganetud.

Apellatsioonkaebus

28. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

29. Maakohus kuulas menetlusnorme rikkudes PP tunnistajana üle. PP on ja oli hageja esindaja,

mistõttu ei võinud kohus teda vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 251 lg-le 1

tunnistajana üle kuulata. Kuna PP ütlustega ei ole asja lahendamisel võimalik arvestada,

puuduvad tõendid, millele kohus oma järeldused rajas.

30. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et kinkelepingu ülesütlemise

materiaalsete eelduste kontrollimisel on oluline see, kas PP kasutas tema kasuks seatud

isiklikku kasutusõigust eesmärgipäraselt või mitte.

31. Maakohus ei analüüsinud jämedat tänamatust lähtuvalt kinkija (hageja) subjektiivsest

hinnangust ja jättis arvestamata VÕS § 267 p-s 1 sätestatud kinkijat kaitsva eesmärgi.

Arvestades asja lahendamisel vaid PP (kui hageja esindaja) ja kostja varasuhteid, mitte kinkija

(hageja) ja kostja suhteid, kohaldas kohus VÕS § 267 ebaõigesti.

Vastus apellatsioonkaebusele

32. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

34. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

35. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).

36. Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab asja lahendamisel arvestamata hageja 10.05.2021

menetlusdokumendis esitatud uued väited ja seisukohad. Ringkonnakohus selgitas 29.04.2021

kirjas, et avaldusi ja seisukohti saab kohtule esitada üksnes juhul ja ulatuses, milles

tsiviilkohtumenetluse seadustik seda võimaldab. Ringkonnakohus märkis ka seda, et apellandil

on apellatsioonkaebuse muutmise ja täiendamise õigus üksnes apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja lõppemiseni ja muid avaldusi ja seisukohti saab kohus arvesse võtta üksnes seaduses

sätestatud erandjuhtudel (TsMS § 634 lg 2). Eelnimetatud menetlusdokumendi näol on tegemist

apellatsioonkaebuse täiendamisega, mida praeguses menetlusetapis enam teha ei saa. Kuna

ringkonnakohus selles esitatuga otsuse tegemisel ei arvesta, ei käsitle ringkonnakohus ka kostja

poolt 13.05.2021 esitatud vastuväiteid hageja poolt 10.05.2021 esitatud seisukohtadele ega

hageja

poolt

14.05.2021

esitatud

vastuväiteid

kostja

vastuväidetele.

Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

37. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus TsMS § 251

lg-s 1 sätestatut, kui kuulas hageja esindaja PP tunnistajana üle. PP teatas 22.07.2020

maakohtule, et ta ei ole enam hageja lepinguline esindaja tsiviilasjas nr t-tt-ttttt (tlk-

d 78,79). Hageja esitas seejärel kohtule taotluse PP tunnistajana ülekuulamiseks (tlk 80) ja

kohus rahuldas selle taotluse 10.08.2020 (tlk 82 pöördel). Kuna PP ei olnud 03.11.2020

kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes enam hageja esindaja, oli tema ülekuulamine seaduse

järgi lubatav. Ekslik on hageja seisukoht, et tunnistaja ütlustega ei saa asja lahendamisel

arvestada ja puuduvad tõendid, millele kohus oma järeldused rajas.

38. PP poolt ringkonnakohtule 04.01.2021 saadetud e-kirjas märgitu, et ta on olnud käesolevas

asjas algusest peale hageja esindaja, on vastuolus tema 22.07.2020 teatega esindusõiguse

lõppemise kohta ja käitumisega maakohtu istungil. Samuti ei saa asja lahendamisel arvestada

PP väitega, et tema endine advokaat TT muutis ta tunnistajaks ja ta ei soovi tunnistaja olla (tlk

186). PP eelnimetatud e-kirjast järeldub üksnes see, et tal on alates 04.01.2021 jälle hageja

esindamise õigus. Tunnistaja ei saa pärast kohtus ütluste andmist kinnitada, et ta ei soovi

tunnistaja olla.

39. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus lähtunud hageja subjektiivse

hinnangu analüüsimisel sellest, et PP ei kasutanud korteriomandi isiklikku kasutusõigust

eesmärgipäraselt. Maakohus käsitles seda küsimust üksnes hinnangu andmisel sellele, kas

kostja poolt hageja poja PP vastu kohtuvaidluse algatamine isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks

on objektiivselt hukkamõistetav tegu. Maakohus märkis selgelt, et ei hinda käesolevas

menetluses kostja poolt hageja poja vastu kohtusse esitatud hagide põhjendatust.

40. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei analüüsinud jämedat

tänamatust hageja subjektiivse hinnangu alusel. Maakohus on sellele hinnangu andnud. Jäme

tänamatus kinkija või tema lähedase inimese vastu on hinnanguline kategooria, mis peab

seisnema mingis negatiivses käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine

jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohus peab käitumise hindamisel lähtuma

kinkelepingu eesmärgist ja arvestama kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset

hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivsest hinnangut. Seda on maakohus antud juhul

nõuetekohaselt ka teinud. Ekslik on apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud asja

lahendamisel eelistama hageja subjektiivset hinnangut objektiivsetele asjaoludele.

41. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

42. Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kuluna õigusabikulud 6,5

töötunni eest tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt tegi kostja

esindaja järgmisi toiminguid – kohtuotsusega tutvumine ja kliendile selgitamine – 1,5 tundi,

apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle õiguslik analüüs 1 tund ning apellatsioonkaebusele

vastuse koostamine 4 tundi.

43. Hageja leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud on ülepaisutatud ja ebamõistlikult suured,

mistõttu on ebaõiglane jätta need hageja kanda olukorras, kus ta pidi pöörduma oma õiguste ja

huvide kaitseks kohtusse.

44. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks on

põhjendatud. Kostja esindaja tehtud toimingud ja nende tegemisele kulunud aeg on TsMS 175

lg 1 tähenduses kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalik ja põhjendatud, s.h kliendiga

suhtlemine, ilma milleta ei ole esindajal võimalik oma kliendi seisukohti välja selgitada.

45. Ringkonnakohtu hinnangul on ka kostja esindaja tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta) TsMS

§ 175 lg 1 tähenduses mõistlik ega põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista

apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks õigusabikulu suurusega 975 eurot (6,5x125x1,2).

46. Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav