1-09-20410/9 · 1-09-20410/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-20410

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juulil 2010.a Tartu Kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-09-20410 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav S.N Isikukood: xxx; xxx Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata S.N, isikukood: xxx, temale Pärnu Maakohtu 07.12.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega.

Välja mõista S.N-ilt 600 (kuussada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049874.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.07.2010. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

S.N tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 07.12.2009. a otsusega KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 29.07.2009. a mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 7 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.12.2009.a ja lõpeb 04.08.2010.a.

Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 05.06.2010.a.

S.N on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 12.01.2006.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121, § 113 järgi 4 aastat vangistust; 2) 29.07.2009.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121, § 199 lg 2 p 4 järgi lõplik karistus 7 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole S.N vanglas distsiplinaarkorras karistatud.

Kinnipeetav soovib vabanedes elama endisesse elukohta xxx. Enne vangistust ei töötanud, oli

töövõimetuspensionil, millest suur osa kulus alkoholile. Kinnipeetaval on diagnoositud kerge

vaimne alaareng ja alkoholisõltuvus. Alkoholi tarvitades kaotab enesevalitsuse. Vabanemisel soovib leida töökoha ja taastada suhted elukaaslasega, kelle füüsilise väärkohtlemise eest kannab

karistust. Kuriteo sooritas katseajal. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 8000 krooni. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht panna toime

uusi kuritegusid olemas, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine. Vangla hinnangul tuleks kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada, et allutada ta käitumiskontrollile. S.N on esitanud avalduse nõusolekuks vabaneda elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametnik ei toeta S.N tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Vabanemise korral olemas kindel elukoht Raikküla külas Laane talus, kus toimusid alatasa

joomingud, kuna kinnipeetav kutsus sinna ka oma sõbrad, kellel oli probleeme alkoholi ja

seaduskuulekusega. Alkoholijoobes kaotab S.N enesevalitsuse ja muutub äärmiselt vägivaldseks. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on kriminaalne agressiivne

käitumine, kontrollnõuete rikkumine, alkoholi tarvitamine, isiksusega seotud häired (vajab psühhiaatrilist ravi), mõjutatavus sõprade poolt. Oma senise käitumisega on S.N näidanud,

et ta ei suuda vabaduses iseseisvalt toime tulla. Eeltoodust lähtuvalt leiab kriminaalhooldusametnik, et S.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik.

S.N seletas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vangistusest tingimisi vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Tal on varasem elektroonilise järelevalve kogemus olemas ja sel perioodil tal probleeme ei olnud. Probleemid tekkisid siis, kui vabanes elektroonilise järelevalve alt. Ta on vanglas lasknud endale panna ampulli alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Vabaduses

soovib ta kriminaalhooldajale ja lähedastele tõestada, et ta saab hakkama elektroonilise järelevalve all. Ilma elektroonilise järelevalvete on see raske. Ta tahab vabaduses ennast allutada alkoholisõltuvusest vabanemise ravile. Elektroonilise järelevalve all on see raskendatud, kuid hea sõber toob materjalid koju ja siis saab probleemiga iseseisvalt tegelda.

Prokurör leiab, et S.N vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamine ei ole võimalik

ja otstarbekas. Tal on jäänud karistust kanda vähem kui kaks nädalat ja kohtumääruse jõustumisel saabub kohe ka karistusaja lõpp.

Kaitsja toetab kinnipeetava seisukohti kuid jätab vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamise küsimuse kohtu otsustada.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ning varasemat elukäiku ei ole S.N vajalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. S.N kannab karistust teise astme kuritegude eest ning tema karistusaeg hakkab lõppema. KarS § 76 lg 1 p 1 ja 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks

vabastamiseks on olemas, kuid küsimust lahendav kohtumäärus jõustub vaid mõned päevad enne karistusaja lõppu. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. S.N kannab liitkaristust vägivallaga seotud isikuvastaste kuritegude eest. Varem

on teda karistatud raske isikuvastase, esimese astme kuriteo eest. Kuigi temal on varasem kogemus kriminaalhooldusest elektroonilise järelevalve all ja ta peab seda ise heaks kogemuseks,

ei ole see hoidnud teda uutest kuritegudest. S.N on vanglas alustanud tegevust

alkoholisõltuvusest vabanemiseks ja soovib seda jätkata ka vabaduses sõbra toel. Ise peab ta elektroonilist järelevalvet alustatud tegevust takistavaks asjaoluks ja näeb võimalust iseseisvaks

tööks probleemiga tegelemisel. Alkoholisõltuvusest vabanemisel on vajalik spetsialisti abi ja seetõttu vajadus pöörduda vastavasse raviasutusse. S.N endal ei ole oskusi ega kogemusi

iseseisvalt probleemidega tegeleda. Eelkõige alkoholisõltuvusest vabanemise probleemidega

tegelemine võib teda edaspidi hoida uutest kuritegudest ja aidata kaasa resotsialiseerumisele. Selleks tahte olemasolul ei pea ta olema kriminaalhooldusel. S.N on lähedastest koosnev

sotsiaalne võrgustik, kes on valmis teda toetama ja kelle toetusega tuleb tal arvestada. Kriminaalhooldusametnikku toetava isikuna esikohale seades alahindab ta lähedaste toetust ning

ei ole valmis eluviise muutma. Ennetähtaegsel vabanemisel kandmata jäänud karistuse osa on praktiliselt olematu, mis ei mõjuta katseajal hoiduma uutest kuritegudest. Eeltoodud põhjustel ei ole vajalik S.N ennetähtaegne tingimisi vanglast vabastamine.

Vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega kaasnes menetluskulu 600

krooni, mis maksti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasuna. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb menetluskulu kinnipeetava kanda.

Ene Muts täitmiskohtunik