1-07-8604/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-8604

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juulil 2010.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-07-8604 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Alar Häidberg Kinnipeetav M.U Kindel elukoht puudub; isikukood: xxx; Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg3 ja KrMS § 432

Jätta vabastamata M.U, isikukood: xxx, temale Tartu Maakohtu 05.07.2007.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.07.2010. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

M.U on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 05.07.2007.a otsusega KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati M.U-le

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.09.2006.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi

mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, lugedes lõplikuks karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistusaeg algas 30.07.2007.a ja lõpeb 29.09.2010.a.

Tartu Maakohtu 09.06.2009.a määrusega jäeti M.U ennetähtaegselt vabastamata. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 09.06.2010.a.

M.U on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral:

1) 24.01.1995.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 alusel tingimisi 6 kuud

vabadusekaotust katseajaga 2 aastat.

2) 10.11.1995.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p1,2,3 alusel tingimisi vangistus

7 kuud katseajaga 2 aastat;

3) 21.05.1996.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 ja KrK§ 197 lg 2 p 1 – KrK § 15

lg 2 alusel 8 kuud vabadusekaotust;

4) 25.06.1996.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p1,2 ja KrK§ 197 lg 2 p1,2 alusel

10 kuud vabadusekaotust;

5) 30.06.1998.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 alusel 4 kuud vabadusekaotust;

6) 03.09.1999.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p1 alusel 4 kuud vabadusekaotust;

7) 07.05.2001.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2, § 203 lg 1 alusel lõplik karistus

KrK § 40 lg1 alusel 10 kuud vabadusekaotust;

8) 05.03.2004.a Võru Maakohtu poolt KarS § 356 lg1 ja KarS § 74 alusel 6 kuud vangistust

tingimisi katseajaga 3 aastat;

9) 20.09.2006.a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt KarS § 215 lg 2 p 1 alusel lõplik

karistus KarS § 65 lg 1 alusel ja KarS § 74 alusel 3 aastat vangistust tingimise katseajaga 3 aastat.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on M.U

vangistuse jooksul

distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral, viimati 03.03.2010.a kartserisse paigutamisega.

Vabanemise korral kindel eluja töökoht puudub, kuid loodab asuda erialasele tööle (tisler). Vanglas lõpetanud tisleri ja puidupingitöölise kutseõppe ning hetkel töötab AS-s Vanglatööstus majandusabitöödel. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 143 0000 krooni. Vabaduses tarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Katseajal pani toime

uued kuriteod. Vangla hinnangul on uute kuritegude toimepanemise risk kahe aasta jooksul olemas, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Eeltoodust kogumis lähtudes ei toeta Tartu Vangla M.U ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik ei toeta M.U vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamist. Vabanemise korral puudub tal kindel eluja töökoht ning toetav lähivõrgustik. A. Ivanov tarvitas enne vangistust alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Uue kuriteo

toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on eluja töökoha ning sissetuleku puudumine,

alkoholi tarvitamine, käitumiskontrollinõuete varasem rikkumine ning toetavate lähedaste

puudumine. Eeltoodust lähtuvalt leiab kriminaalhooldusametnik, et M.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik.

M.U avaldas kohtuistungil, et ta soovib vabanemise korral elama asuda xxx, kus

üürib endale eluruumi. Ta on vanadest sõpradest lahti öelnud ja tahab leida tööd. Esialgu on võimalik elama asuda ka xxx valda, kus elavad vanemad ja õde. Varem on kriminaalhooldaja leidnud, et õe juures elamine ei ole võimalik. Tema ise arvab, et on.

Prokurör leiab, et M.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole

võimalik eelkõige kinnipeetava senist elukäiku arvestades. Ka ei ole M.U määratlenud kindlat elukohta, kus kriminaalhooldust teostada.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et

arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ei ole M.U võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada.

M.U kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle ½ karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. VangS § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. M.U kannab liitkaristust õiguskorraga kaitstud mitme erineva õigushüve vastu suunatud kuritegude eest. Ta on varem korduvalt karistatud isik. Karistuse kandmise ajal

on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Nendest asjaoludest järeldub, et M.U

ei ole teinud küllaldaselt järeldusi oma seniste eluviiside suhtes ja jätkanud varasemat elukäiku. Vabanemisel puudub M.U kindel elukoht. Ta kavatseb Tartus eluruumi

üürida, kuid see kavatsus ei ole millegagi kinnitatud. Eluruumi puudumisel ei ole võimalik

teostada elukohajärgset kriminaalhooldust. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik ennetähtaegne tingimisi vanglast vabastamine.

Ene Muts täitmiskohtunik