2-17-6563/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-6563

Kohtuasi

X hagi Y Aktsiaseltsi vastu kutsehaigusega tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.12.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5792,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje

Mängel

Kostja

(vastustaja):

Y

Aktsiaselts

(registrikood

XXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Annika Vait ja Siret Siilbek

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.12.2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.

3. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-17-6563

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 25.04.2017 Harju Maakohtule hagi Y Aktsiaseltsi (kostja) vastu

kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse ja selle 20.09.2017, 26.11.2018, 28.03.2019 ja 02.05.2019 täienduste

kohaselt töötas hageja aastast 2002 kuni 25.08.2014 kostja ja kostja õiguseellase C AS

juures

monteerijana.

Hagejal

diagnoositi

15.09.2014

kutsehaigus

käte

ülekoormushaigus (M70.8/M65.4/M24.2/M25.5//Y96). Ohuteguriteks olid füüsiline

töö koormusega kätele ja sundasendid. Kutsehaiguse väljakujunemise periood on 2002-

2014. Hagejale määrati 28.12.2010 töövõimetuspension, mida pikendati kuni

31.12.2014, põhjuseks üldhaigestumine 40%. Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2014

otsusega tuvastati hageja osaline töövõimetus 40%, põhjus üldhaigestumine ja 20%

põhjus kutsehaigus ning kogu püsiva töövõimetuse ulatus 40%. Kostja lõpetas

25.08.2014 hagejaga töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel seoses

hageja töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu.

3. Hageja töötas 01.05.2010 - 28.02.2011 A-hallis ASC toodete monteerijana ning

01.03.2011 - 31.12.2012 samas A-hallis plaatide testijana, vahetustega tööaja (sh öine

vahetus) pikkuseks 12 tundi, mille jooksul tuli püsti seistes 1,7 kg raskuseid

kaitsejalanõusid kandes kassetialusel paiknevaid trükkseadmeid neljal testiseadmel

testida. Ühes tunnis tuli neljal testiseadmel testida 40-45 trükkplaati kaaluga 100-200

grammi, mõõtudega 100x200 mm ning vahetuse jooksul tuli neljal testeril testida ca 440

tükkplaati. Esimese ja neljanda testeri vahemaa oli 6 m ning hageja pidi 12 t pidevalt

istumise võimaluseta testseadmete vahel jooksma (vahetuses min ca 6 km).

4. Qvalitas Arstikeskus AS töötervishoiuarst H 26.10.2011 tervisekontrolli otsuse kohaselt

lubab hageja tervislik seisund töötada monteerija ametikohal. Tehti ettepanek

töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks: vältida üle 4 kg raskuste käsitsi tõstmist

ja teisaldamist. Kostja hageja töökeskkonda või töökorraldust ei muutnud. Qvalitas

Arstikeskus AS töötervishoiuarsti V 29.10.2012 tervisekontrolli otsuse kohaselt lubab

hageja tervislik seisund töötada monteerija ametikohal. Otsus töökeskkonna või

töökorralduse töötajale sobivuse kohta: töötaja üle viia istuvale tööle. Järgmise

tervisekontrolli aeg määrati 29.10.2012.

5. Ajavahemikul 29.10.2012 - 21.03.2013 viidi hageja A-hallist B-halli praakfiltreid

remontima, töö oli vahelduvalt istudes – püsti, tööpäeva pikkuseks 12 t, töö sisuks

praakfiltrite kaaluga 3 kuni 15 kg käsitsi remont ja ühelt laualt teisele teisaldamine.

Vahetuses pidi remontima 20 - 25 filtrit, s.o ca 2 filtrit tunnis, ühe filtri kaal 3 kuni 10

kg, s.o kordades üle 4 kg. Kostja ei täitnud töötervishoiuarsti H 26.10.2011

tervisekontrolli otsust kehtivusega kuni oktoober 2014, mille kohaselt tuli vältida üle 4

kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist ning samuti ei täitnud töötervishoiuarst V

29.10.2012 otsust viia töötaja istuvale tööle ning hageja viidi hoopis tööle, kus päeva

jooksul maksimaalne võimalus istuda oli 20-30 minutit.

6. Qvalitas Arstikeskus AS töötervishoiuarsti M 21.03.2013 tervisekontrolli otsuse

kohaselt lubab kostja tervislik seisund töötada töökorraldusega monteerija ametikohal.

Ettepanek töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks: ei sobi tööoperatsioonid

kätega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmest ja sõrmeliigestest.

Soovitatav on rakendada osalist tööaega 8-tunnise töövahetusega. Randme-ja

2-17-6563

küünarliigestel kanda tugisidemeid. Teha regulaarselt lühiajalisi puhkepause

lõõgastavateks harjutusteks kätele, õlavöötmele ja lülisambale igas tunnis. Püsiva

töövõime säilitamise eesmärgil vajab käsimassaaži kätele, kaelale. Õlavöötmele

ravikuurina 10 seanssi kuus a 20 minutit 2 korda aastas. Järgmise tervisekontrolli aeg

kuue kuu pärast 21.09.2013. Kostja täitis nimetatud otsust üksnes osaliselt, kindlustades

hageja üksnes randmeliigeste tugisidemetega, jättes küünarliigesed tugisidemetest ilma.

Samuti ei võimaldanud kostja hagejale käsimasaaži kätele, mis töötervishoiuarsti otsuse

kohaselt oli vajalik püsiva töövõime säilitamiseks.

7. Kostja viis 12.08.2013 hageja üle p04/22 osakonda 8-tunnisel tööajal käsitsi

komponentide jääkide loendamiseks /sorteerimiseks. Vahetuse jooksul loendas kostja

ca 40 - 50 pooli, s.t. kuni 5,5 pooli tunnis. Kogu töö toimus sundasendis, istudes ning

kogu tööaja vältel pidi hageja vasaku käega tegema pööravaid liigutusi, kerimaks

parempoolselt poolilt kile koos sorteeritavate ja loendatavate komponentide jääkidega

vasakpoolsele rullile. Töö jooksul roteerumise võimalus puudus, samuti puudus

igasugune võimalus kätt vahetada, et pidevalt rulli keeravale käele veidigi puhkust anda.

Kostja eiras töötervishoiuarsti M 21.03.2013 tervisekontrolli otsuste ettepanekut, mille

kohaselt hagejale ei sobi tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid

liigutusi randmest ja sõrmeliigestest ning millest järelduvalt hagejal kutsehaiguse

tekkimise ning kostjapoolsete rikkumiste vahel on põhjuslik seos.

8. Qvalitas Arstikeskus AS töötervishoiuarst H 30.08.2013 tervisekontrolli otsuse kohaselt

tehti ettepanek hageja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Hagejale ei sobinud

tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pööravaid-keeravaid liigutusi randmest ja

sõrmeliigestest. Lubatud ainult 8-tunnine päevane töö. Kasutada randmete

tugisidemeid.

Järgmise

tervisekontrolli

aeg

hiljemalt

30.08.2014.

Sama

töötervishoiuarst saatis hageja 05.09.2015 seoses hageja käte seisundi halvenemisega

SAPEK Kutsehaiguste Keskusesse kutsehaiguse diagnoosimiseks, diagnoos parema käe

karpaalkanali sündroom. Kostja tegevuse tõttu järgmise aasta jooksul hagejal kujunes

välja kutsehaigus.

9. 25.08.2014 võttis Qvalitas Arstikeskus AS töötervishoiuarst H vastu tervisekontrolli

otsuse, mille kohaselt hageja ei sobi tervisliku seisundi tõttu töötama antud ametil.

Ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks puuduvad. Samal päeval

kostja lõpetas hagejaga töölepingu.

10. Kostja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning ei kindlustanud hagejale

ohutuid töötingimusi; kostja ei arvestanud asjaoluga, et hagejal tuvastati tööga seotud

tervisehäire ega pakkunud hagejale temas tervisele vastavat tööd. Samuti ei koostanud

kostja antud töökoha riskianalüüsi. Kostja, arvestamata seda, et hagejal tuvastati tööga

seotud tervisehäire, ei pakkunud hagejale tema tervisele sobivamat tööd, millega rikkus

tervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning ei kindlustanud hagejale ohutuid töötingimusi.

11. Hageja palus kostjalt välja mõista ühekordse hüvitisena kutsehaigusega tekitatud

saamata jäänud tulu perioodi 26.08.2014 kuni 20.02.2019 eest 5792,15 eurot (4890,33

eurot + 901,82 eurot).

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

13. Hageja on väitnud, et ajaperioodil 29.10.2012 kuni 21.03.2013 pidi hageja tõstma kuni

10 kg kaaluvaid filtreid. See väide on ümberlükatud hageja enda poolt kohtule esitatud

tööinspektori kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttega. Tööandjale on kohustuslikud

täitmiseks töötervishoiuarsti otsused, kuid käesoleval juhul ei heida töötaja ette

tööandjale otsuse täitmata jätmist.

14. Hageja väidab, et tööandja ei täitnud töötervishoiuarst V 29.10.2012 otsust viia töötaja

istuvale tööle ning hageja viidi hoopis tööle, kus päeva jooksul oli maksimaalne

2-17-6563

võimalus istuda 20-30 minutit. Tegelikkuses viidi hageja üle teise osakonda istuvale

tööle. Alates 29.10.2012 - 21.03.2013 töötas hageja B-hallis, tema ülesandeks oli filtrite

kokkupanek ja testimine. Filter kaalus umbes 2,5 kg ja liini taga töötati istudes. Töötajal

oli oma reguleeritav töötool. Isegi kui kostja rikkumine esineks (millega kostja ei

nõustu), puudub väidetava rikkumise ja tagajärje vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4

mõttes. Käesoleval juhul ei ole kutsehaiguse tekkimisega seotud see, kas hageja tegi

tööd istudes või seistes.

15. Töötervishoiuarsti M 21.03.2013 otsuses sisaldub üksnes ettepanek kanda randme- ja

küünarliigeste tugisidemeid. Tegemist ei ole ettekirjutuse, vaid ettepanekuga, mis ei

oma tööandja jaoks siduvat iseloomu, vaid on üksnes soovituslik. Hageja väidetu põhjal

ei ole seega võimalik tuvastada tööandja poolset rikkumist, sest tööandjal puudus

õiguslik kohustus, mida saanuks üldse rikkuda. Hagejal diagnoositud kutsehaigus

hõlmab üksnes hageja randmepiirkonna vaevusi ega ole seotud hageja küünarliigestega.

Seetõttu puudub küünarliigese tugisideme andmata jätmise osas VÕS § 127 lg 4 kohane

põhjuslik seos tööandja väidetava rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel.

16. Hageja töökoht ei eeldanud pööravate liigutuste tegemist. Hageja ei pidanud tegema

pööravaid liigutusi – pöörles pool, mitte hageja käsi. Hageja sõrmed peavad pooli

pööramiseks olema fikseeritud selle ümber ning randmeside takistas randme keeramist.

17. Töötervishoiuarst H on 30.08.2013 teinud ettepaneku töökeskkonna või töökorralduse

muutmiseks. Kostja võimaldas hagejale randme tugisidemete kasutamise. 16.01.2013

väljastas kostja hagejale isikukaitsevahendina randmekaitse, mille kättesaamist on

töötaja kinnitanud oma allkirjaga ja mille kasutamist kinnitab ka hageja oma 27.11.2018

menetlusdokumendis. Randme tugisidemega ei tekkinud hagejal pöörlevaid-keeravaid

liigutusi,

nagu

tõendab

tööinspektsiooni

05.11.2014

kutsehaigestumise

uurimiskokkuvõte, milles on leitud, et kutsehaige töötas filtrite osakonnas testija

ametikohal, kus oli vaja ühendada filter testjaamaga kasutades kahte ühendust. Randme

tugisideme eesmärk on randme fikseerimine ning selle liikuvuse vältimine.

18. Töötervishoiuarst H 30.08.2013 otsuse tegemise ajaks oli hageja juba üle viidud 8-

tunnisele tööajale teisele tööle, kus oli vaja loendada masina abil väikseid komponentide

jääke. Kostja poolset rikkumist ei esine, sest kostja on taganud hagejale randmetoe

kasutamise võimaluse ja 8-tunnise tööpäeva ning igati arvestanud hageja tervisliku

seisundiga talle sobiva töö leidmisel. Kostja on koostanud töökohale, mida täitis hageja,

töökeskkonna riskianalüüsi ning esitanud selles ka kasutusele võetavad meetmed riskide

vältimiseks või vähendamiseks. Randmete ülekoormuse vältimiseks olid kasutusele

võetud konkreetsed meetmed: randmetoe kasutamine, massaažid, puhkepausid töös ja

tootmisvõimlemine ning töötaja oli juhistatud õigete töövõtete osas.

19. Hagejale on tutvustatud ohutusjuhendeid töökohtadel, kus ta on töötanud ning samuti

üldiseid kostja ettevõttes kehtivaid ametijuhendeid. Tööandja poolt kehtestatud juhendi

Ohutusjuhendite üldosa sätestab üheselt, et töötaja on kohustatud kasutama

isikukaitsevahendeid ning samuti toob esile, et teguriteks, mis võivad põhjustada

kutsehaigusi, on füüsiline ülepinge, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja

kätes ning muid ülekoormushaigusi. Seega on tööandja selgelt töökeskkonna

ohuteguriks määranud mh käte ülekoormuse ning hageja on olnud riskidest ka teadlik.

Tööohutusjuhendis monteerijale on ühe võimaliku ohuna välja toodud tugi-

liikumiselundkonna vaevused (lihaspinged, liigeste liikuvuse vähenemine). Nimetatud

juhendiga on hageja allkirja vastu tutvunud 05.10.2009, 10.05.2010 ja 05.03.2012.

Hagejat

on

juhistatud

õige

istumisasendi

suhtes,

monotoonsete

liigutuste

vähendamiseks regulaarsete tööpauside tegemiseks, isikukaitsevahendi kasutamiseks

(seejuures

oli

väljastatud

randmekaitse

allkirja

vastu),

kohustuslikus

tootmisvõimlemises osalemiseks ning võimaldati massaaž. Lisaks on hagejale

2-17-6563

tutvustatud veel mitmeid teisi tööohutusalaseid juhendeid ja kasutusjuhendeid erinevate

töövahendite kasutamisest, millega tutvumist on hageja oma allkirjaga kinnitanud.

20. Kostja on hagejale korduvalt otsinud ja pakkunud tema tervislikule seisundile vastavaid

töökohti, mille hageja on vastu võtnud. 01.03.2011 viidi hageja üle A-hallis

ametikohale, kus hageja sai töötada kergemate esemetega. 29.10.2012 viidi hageja üle

A-hallist B-halli filtreid remontima, et hageja saaks teha istuvat tööd. 12.08.2013 viidi

hageja üle B-halli kergemale tööle, kus hageja loendas masina abil komponentide jääki

ning tema tööpäev muudeti 8-tunniseks.

21. Hageja on kutsehaiguse väljakujunemise perioodil (2002-2014) töötanud ka teise

tööandja juures, kelleks on Q OÜ. Kostja saaks vastutada vaid 20% ulatuses ning

selleski ulatuses mitte ainuisikuliselt vaid koos teise tööandjaga, kelle juures hageja on

kutsehaiguse väljakujunemise perioodil töötanud. Hageja on jätnud alusetult teise

tööandja olemasolu arvestamata. Hageja on ebaõigesti kalkuleerinud hageja poolt

nõutava ühekordse hüvitise suuruse.

Maakohtu otsus ja põhjendused

22. Harju Maakohtu 18.12.2020 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

23. Tööandja tegevuse tõttu tervisekahjustuse saanud töötaja võib esitada kahju hüvitamise

nõude VÕS § 1044 lg 3 järgi nii lepingu rikkumisele (st nõude alusena VÕS § 115 lg-

le 1) või tööandja õigusvastasele teole (st VÕS §-le 1043) tuginedes.

24. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 23 lg 1 järgi on kutsehaigus haigus, mille

on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.

Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Vastavalt TTOS § 23 lg-le 5

diagnoosib kutsehaiguse töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi

ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta.

Hagejal diagnoositi 15.09.2014 kutsehaigus.

25. Hageja väitel tööandja ei täitnud töötervishoiuarst H 26.10.2011 ettepanekut vältida üle

4 kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist. Nimetatud perioodil töötas hageja A-hallis

testijana. Tõendamist on leidnud, et sellel ametikohal ei tulnud üle 4 kg raskuseid tõsta.

Hageja on menetlusdokumendis ise väitnud, et tal tuli ühes tunnis neljal testiseadmel

testida 40-45 trükkplaati kaaluga 100-200 grammi mõõtudega 100x200 mm, vahetuse

ajal (II kd, tl 95 pöördel). Nimetatu on tõendatud ka tunnistaja W 03.11.2020

kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et hageja ei tõstnud üle 4 kg raskuseid. Võib-

olla 300-400 grammi ja on natukene raskemaid, kuni 2 kg. Tunnistaja W andis ütlusi ka

selle kohta, et eeskiri, et ei tohi tõsta käsitsi üle nelja kg kaaluvaid plaate või tooteid oli

järgitud. Neil ei ole siiamaani plaate mis kaaluvad üle nelja kilo (kd III, tl 9 pöördel).

Vaidlus puudub selles, et hageja töötas liinil ja pidi tõstma filtri osasid, mitte tervet

filtrit. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt oli filtri kaal 3,1 kg (I kd tl 173-

174). Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Seega ei tõstnud hageja ühelgi töökohal

üle 4 kg. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, et töötervishoiuarsti 26.10.2011

tervisekontrolli otsuses on üksnes ettepanek vältida üle 4 kg raskuste käsitsi tõstmist ja

teisaldamist (I kd, tl 164).

26. Kohus analüüsib, kas kostja täitis töötervishoiuarst V 29.10.2012 otsust viia töötaja

istuvale tööle. Hageja väitel viidi ta hoopis tööle, kus päeva jooksul oli maksimaalne

võimalus istuda 20-30 minutit. Tunnistaja W ütlustega on tõendatud, et hageja töötas B-

hallis pärast oktoobris 2012 arsti juures käimist istudes (III kd, tl 9 pöördel). Asjaolu, et

2-17-6563

hageja viidi üle teise osakonda istuvale tööle, on tõendatud ka tööinspektsiooni

05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttega (I kd tl 102, p IV-4 teine lõik).

27. Hageja sõnul täitis tööandja töötervishoiuarsti M 21.03.2013 tervisekontrolli otsust

üksnes osaliselt, kindlustades hageja üksnes randmeliigeste tugisidemetega, jättes

küünarliigesed tugisidemetest ilma. Hageja on menetluses kinnitanud, et ta kasutas oma

vahenditega basseini, parafiinravi, tabletiravi, männiokka vanne ning kandis randme-ja

küünarliigestel tugisidemeid, ilma nendeta ei olnud töötamine üldse võimalik (I kd, tl

130). Vaidlus puudub selles, et hageja kasutas randmetuge ning hagejale väljastati

randmetugi. Hageja esindaja märkis 07.11.2018 eelistungil, et hageja käis massaažis (I

kd, tl 92). Seega on hageja kohtumenetluses omaks võtnud, et ta käis massaažis. Samuti

nähtub hageja 20.09.2017 hagiavalduse tekstist hageja sõnaselge kinnitus, et tööandja

kindlustas käsimassaaži kätele, kaelale, õlavöötmele (I kd, tl 130 p 13). Massaaži

võimaldamine on tõendatud ka tunnistaja W ütlustega. Tunnistaja W andis ütlusi selle

kohta, et massaaž on kostja motivatsioonipaketis ja töötajatele tasuta. Hageja väitis

kohtuistungil, et ta siiski massaaži ei kasutanud, sest käis samal ajal parafiini

elektrisoojendusel (III kd, tl 18 pöördel). Seega on tõendatud, et kostja võimaldas

massaaži, kuid hageja seda ei kasutanud.

28. Hageja on esile toonud, et kostja eiras töötervishoiuarsti M 21.03.2013 tervisekontrolli

otsuses sisalduvat ettepanekut, mille kohaselt hagejale ei sobi tööoperatsioonid kätega,

mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmetest ja sõrmeliigestest. Hageja ei ole

tõendanud, et ta oleks teinud pöörlevaid-keeravaid liigutusi. Tunnistaja R andis ütlusi

selle kohta milliseid liigutusi nad hagejaga tegi ning näitas randmeringi (III kd, tl 7

pöördel). Tõendamist on leidnud, et sel ajal kandis hageja tööülesandeid täites

randmekaitset. Tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttest

nähtuvalt ei tekkinud randme tugisidemega antud ühenduste tegemisel pööravaid-

keeravaid liigutusi (I kd tl 102 p IV-4, kolmas lõik). Samuti andis tunnistaja W ütlusi

selle kohta, et hageja keerlevaid-pöörlevaid liigutusi tegema ei pidanud (III kd, tl 12

pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et randmekaitse kandmisel ei saanud hageja teha

keerlevaid-pöörlevaid liigutusi.

29. Hageja väidab, et tööandja ei täitnud töötervishoiuarst H 30.08.2013 otsust, kuna

hagejale ei sobinud tööoperatsioonid käega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi

randmetest ja sõrmeliigestest. Lubatud oli ainult 8-tunnine päevane töö ja kasutada tuli

randmete kaitset. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, sest hagejale oli võimaldatud

randme tugisideme kasutamine. Tunnistaja W ütlustega on tõendatud, et hagejal oli

võimalus teha lühiajalisi pause ning võtta osa võimlemisest (III kd, tl 8 pöördel, 9

pöördel ja 11 pöördel). Samuti nähtub kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttest, et

hagejal oli võimalus teha lühiajalisi pause ning võtta osa tootmisvõimlemisest. Samuti

oli kutsehaigele kättesaadav massaaži võimalus, kus võis käia oma tööajast (I kd, tl 102

p IV-4 3 lõik). Hageja tööpäev oli selleks hetkeks juba 8-tunnine. Hageja on nimetatu

omaks võtnud oma 27.11.2018 menetlusdokumendi punktis 12 (I kd, tl 96 pöördel) ja

20.09.2017 hagi (I kd, tl 130) punktis 11.

30. Tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõte kohaselt on

tõendatud, et 12.08.2013 viidi hageja arsti otsuse alusel kergemale tööle, kus oli vaja

loendada masina abil väikseid komponentide jääke. Komponendid olid väiksed, 1 kg

raskused, mis asetsesid kilepakendis lindina plastikrullil. Töö oli ainult päevane, 8-

tunnises vahetuses, (I kd, tl 101 pöördel, p IV-1 viies lõik). Tunnistaja R andis ütlusi

selle kohta, et osad poolid olid väikesed ja kerged, aga olid ka 40 cm läbimõõduga

poolid. Need olid rasked ja kaalusid üle kolme kilo (kd III, tl 7). Tunnistajad R ja W

ütlustega on samuti tõendatud, et hageja tööpäevad olid sel ajal 8-tunnised. Seega on

2-17-6563

tõendatud, et kostja on täitnud töötervishoiuarsti ettepaneku kergema töö ja 8-tunnise

tööpäeva tagamise osas.

31. TTOS § 13 lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna

riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse

vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele,

arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des

10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja

töökorraldusega seotud riske. Kostja on esitanud kõikide ametikohtade kohta

riskianalüüsid (II kd, tl 65 pöördel kuni II kd, tl 82 pöördel). Riskianalüüsi olemasolu,

töötajatele riskianalüüsi arutelu vormis tutvustamise toimumise ning riskianalüüsi

järgimise kohta andis ütlusi ka tunnistaja W (III kd, tl 11). Nimetatut tõendab ka

tööandja järelepärimisele koostatud vastus Qualitas Arstikeskus AS-i poolt, mille

kohaselt

on

töötervishoiuarstid

enne

terviseotsuste

tegemist

tutvunud

nii

riskianalüüsidega kui ka tehases kohapeal viibides töötajate töökohtadega (II kd tl 114).

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et riskianalüüsi tutvustamist hagejale kinnitab ka

fakt, et hageja võttis randmetoe 16.02.2013, kuigi seda kajastati alles 21.03.2013

töötervishoiuarsti otsuses. Seega pidi hageja olema teadlik, et käte ülekoormusriski

ennetamiseks on võimalik kasutada randmetugesid. Selline info on hageja jaoks olnud

kättesaadav riskianalüüsi kaudu (II kd, tl 68 pöördel, 74, 79 pöördel).

32. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud TTOS § 13 lg 1 p 4 tulenevat kohustust

tutvustada hagejale tegevuskava, milles on välja toodud tervisekahjustust põhjustada

võivad riskitegurid.

33. Kostja poolt kehtestatud juhendi Ohutusjuhendite üldosa (II kd, tl 33 ja 39) sätestab

üheselt, et töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendeid ning samuti toob esile,

et teguriteks, mis võivad põhjustada kutsehaigusi, on füüsiline ülepinge, mis võib

põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi. Seega on

kostja töökeskkonna ohuteguriks määranud mh käte ülekoormuse ning hageja on olnud

riskidest ka teadlik. Tööohutusjuhendis monteerijale on ühe võimaliku ohuna välja

toodud tugi-liikumiselundkonna vaevused (lihaspinged, liigeste liikuvuse vähenemine)

(II kd, tl 49 ja 51). Kostja on tõendanud, et hagejat on juhistatud õige istumisasendi

suhtes, monotoonsete liigutuste vähendamiseks regulaarsete tööpauside tegemiseks,

isikukaitsevahendi kasutamiseks (seejuures oli väljastatud randmekaitse allkirja vastu),

kohustuslikus tootmisvõimlemises osalemiseks ning võimaldati massaaž. Hagejale on

tutvustatud veel mitmeid teisi tööohutusalaseid juhendeid ja kasutusjuhendeid erinevate

töövahendite kasutamiseks, millega tutvumist on hageja oma allkirjaga isiklikult

kinnitanud (II kd, tl 21).

34. Seega oli hageja kogu töötamise aja teadlik kõikidest kutsehaigusega seonduvatest

ohuteguritest, mis valitsesid töökohtadel, kus ta töötas. Tuvastamist on leidnud, et kostja

otsis ja pakkus hagejale korduvalt tema tervislikule seisundile vastavaid töökohti (I kd,

tl 17 ja 101-102 pöördel). Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga, et kõik kostjale

arsti poolt tehtud ettekirjutised olid soovitused ja ettepanekud. Eeltoodust tulenevalt ei

ole kostja rikkumisi toime pannud ning kohus ei analüüsi edasi lepingulise kahju teisi

eeldusi.

35. Kuivõrd tuvastamist on leidnud, et kostja on järginud kõiki töötervishoiuarstide

otsuseid, ettekirjutusi, aga ka soovitusi ja ettepanekuid, siis ei ole täidetud ka deliktilise

2-17-6563

vastutuse (VÕS § 1043) esmane eeldus ehk kostja tegu. Seetõttu ei ole vaja edasi

analüüsida deliktilise vastutuse teisi eeldusi.

Apellatsioonkaebus

36. Hageja esitas 20.01.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

37. Kostja on rikkunud TTOS § 13 lg 1 p 3 kohast kohustust korraldada töökeskkonna

riskianalüüsi. Kostjal puuduvad riskianalüüsid hagejale kutsehaiguse tekkimise

ajavahemikus aastatel 2002-2013 ning kuna kohtule esitatud riskianalüüs on koostatud

11.04.2013, siis ei saanud see kehtida eelnevalt üheteistkümnel aastal, mil hageja

kutsehaigus välja kujunes. Samuti puudub igasugune hageja töötamiskohtade

ergonoomiline analüüs aastate 2002 - 2013 kohta ning ka riskianalüüs aja kohta (2013

- 2014), mil hageja viidi üle monteerija kohalt käsitsi komponentide jääke loetlema.

38. Põhjendamatu on järeldus, et hageja oli kogu töötamise aja teadlik kõikidest

kutsehaigusega seonduvatest ohuteguritest. Kostja tegevusetuse tõttu riskianalüüside

koostamisel jäid kogu kutsehaiguse kujunemise perioodil 2002 - 2014 hageja

töökohtade ohutegurid kindlaks tegemata. Sellega kaasnevalt rikkus kostja aastatel 2002

– 2014 TTOS § 14 lg 5 p-s 2 sätestatud õigust saada teavet töökeskkonna ohuteguritest,

töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest

abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale.

39. Pärast töötervishoiuarstide tervisekontrolli otsuseid (hageja viitas 21.03.2013,

30.08.2013 ja 30.08.2013 otsustele) ei pidanud kostja vajalikuks TTOS § 13 lg 1 p 3

nõuete täitmist ja riskianalüüsi koostamist.

40. Kohus jättis hinnangu andmata tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise

uurimiskokkuvõtte hinnangule, mille kohaselt hageja riskianalüüs hinnati väga kõrgeks,

mh märgitakse, et tööandjal puuduvad meetmed abivahendite kasutamise osas raskuste

käsitsi teisaldamise vähendamiseks. Sundasendeid on hinnatud samuti väga kõrge

riskiga.

41. Kostja ei ole järginud töötervishoidu käsitlevate õigusaktide, eelkõige TTOS §§-de 13

ja 14 nõudeid. Põhjuslik seos töökeskkonna riskianalüüsi tegemata jätmise ja hageja

tervise kahjustamise vahel ilmneb selles, et hageja ei teadnud riskianalüüsi tegemata

jätmise tõttu ohuteguritest ega osanud oma tervist hoida tervist kahjustavates

tingimustes töötamise ajal. Kuigi töötervishoiuarstid tegid ettepanekuid hageja

töökeskkonna muutmiseks hageja terviseprobleemide tõttu, siis kostja sellele ei

reageerinud. Kostja käitus õigusvastaselt (st rikkus töökaitse norme) ja on seetõttu

hagejale kahju tekitamises süüdi. Kuna kostja oli võtnud endale töölepinguga kohustuse

tagada hagejale seadusega kooskõlas ohutud töötingimused, on kostja õigusvastane

tegevus käsitatav lepingu rikkumisena. Alternatiivselt peab kostja hüvitama hagejale

kahju VÕS § 1044 lg 3 alusel. Kostja vastutab hagejal kutsehaigusega tekkinud kahju

eest 100 % ulatuses.

Vastustaja seisukoht

42. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Tsiviilkolleegium, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

2-17-6563

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kohtu arutluskäik ja esitatud põhjendused on vaidlustatud otsuses

piisavalt põhjalikud, arusaadavad ning jälgitavad, sh on loogiliselt mõistetav, kuidas

mingi järeldus tõenditest tuleneb. Seejuures on kohus vaidlustatud otsuse p-des 30-35

põhjalikult analüüsinud, kuidas ja milliste tõenditega on hageja esitatud väited ümber

lükatud ning miks kohus nõustus kostja seisukohtadega. Kolleegium ei pea võimalikuks

hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest

teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu

menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse

tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

44. Maakohtus heitis hageja kostjale ette monteerija ametikoha, millel hageja töötas alates

12.08.2013 kuni 25.08.2014 riskianalüüsi koostamata jätmist. Antud töökohana käsitles

hageja 2013. aasta augustist testijana töötamist ehk töökohta, kus tuli komponente

käsitsi sorteerida. Seega tõi hageja maakohtus esile ühe konkreetse töökoha

riskianalüüsi puudumist, mitte aga kõikide hageja töökohtade osas, nagu

apellatsioonkaebuses.

45. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole rikkunud TTOS § 13 lg 1 p-st 3 tulenevat

kohustust koostada töökeskkonna riskianalüüsi ja TTOS § 13 lg 1 p-st 4 tulenevat

kohustust tutvustada hagejale tegevuskava, milles on välja toodud tervisekahjustust

põhjustada võivad riskitegurid. Maakohus on põhjalikult selgitanud, kuidas ta sellistele

järeldustele jõudis, viidates seejuures tunnistaja W ütlustele, Qualitas Arstikeskus AS

vastusele ja kostja poolt koostatud dokumendile „Ohutusjuhendite üldosa“, mida

hagejale allkirja vastu tutvustati. Kostja on töökeskkonna ohuteguriks määranud mh

käte ülekoormuse. Tööohutusjuhendis monteerijale on ühe võimaliku ohuna välja

toodud tugi-liikumiselundkonna vaevused. Hagejat juhistati õige istumisasendi suhtes,

monotoonsete

liigutuste

vähendamiseks

regulaarsete

tööpauside

tegemiseks,

isikukaitsevahendi kasutamiseks (hagejale oli väljastatud randmekaitse allkirja vastu),

kohustuslikus tootmisvõimlemises osalemiseks ning võimaldati massaaž. Hagejale on

tutvustatud ka teisi tööohutusalaseid juhendeid ja kasutusjuhendeid erinevate

töövahendite kasutamiseks, millega tutvumist on hageja oma allkirjaga kinnitanud.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu sellekohaseid põhjendusi ümber lükanud.

46. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kohus jättis hinnangu andmata

tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttele, mille kohaselt

hageja riskianalüüs hinnati väga kõrgeks. Maakohus jõudis kõiki tõendeid kogumis

hinnates põhjendatud järeldusele, et hageja oli kogu töötamise aja teadlik kõikidest

kutsehaigusega seonduvatest ohuteguritest, mis valitsesid töökohtadel, kus ta töötas.

47. Kolleegium

ei

nõustu

apellatsioonkaebuse

väidetega,

et

kostjal

puudusid

töökorralduslikud abinõud terviseriskide vältimiseks, et kostja jättis täitmata hageja

tervisekontrolli otsustest tulenevad nõuded ning hageja pidi tööoperatsioonide

täitmiseks tegema käega pööravate/keerlevate liigutusi. Need väited on ümber lükatud

tunnistajate R ja W ütlustega ning tööinspektsiooni 05.11.2014 uurimiskokkuvõttega.

Tõendatud on, et hageja kasutas randmetuge, mille kandmisel ei saanudki teha kätega

keerlevaid-pöörlevaid liigutusi. Tõendatud on ka, et kostja võimaldas hagejale tööajast

tasuta massaaži, kuid hageja ei kasutanud seda.

48. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus põhjendatult, et kostja ei ole toime pannud lepingu

rikkumist ega ka õigusvastast tegu, mistõttu ei vastuta kostja hagejale tekkinud kahju

eest.

2-17-6563

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus

jättis

menetluskulud hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja

kanda.

2. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)