2-20-4917/293 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuni 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4917

Tsiviilasi

Lintgen Adjacent Investments S.à.r.l avaldus AS Tallinna

Moekombinaat pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja: Lintgen Adjacent vast S.à.r.l (registrikood

B208848), lepingulised esindaja vandeadvokaadid Toomas

Vaher ja Marika Kütt (Ellex Raidla Advokaadibüroo, e-post:

toomas.vaher@ellex.ee; marika.kytt@ellex.ee)

Võlgnik: AS Tallinna Moekombinaat (registrikood 11474184,

asukoht Sõjakooli tn 11, 11316 Tallinn), juhatuse liikmed A R

(isikukood: xxx, e-post: xxx) ja K K (isikukood: xxx, e-post:

xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Annika Jaanson

(Advokaadibüroo

COBALT,

e-post:

annika.jaanson@cobalt.legal)

Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Kristo Teder (Maria

Mägi Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn,

tel: 664 0600, e-post: kristo@mmab.ee)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Kuulutada välja AS Tallinna Moekombinaat (registrikood 11474184) pankrot 02. juunil 2021 kell

15.00.

2. Nimetada AS Tallinna Moekombinaat pankrotihalduriteks vandeadvokaat Kristo Teder (Maria

Mägi Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, tel: 664 0600, e-post:

kristo@mmab.ee) ja Indrek Lepsoo (tegutsemiskoha asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn, tel: 664 5138,

e-post: indrek@pankrotihaldur.ee).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17. juuni 2021 algusega kell 12.30 Tallinnas

Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast.

6. Kohustada AS Tallinna Moekombinaat juhatuse liikmeid A R (isikukood: xxx) ja K K (isikukood:

xxx) esitama hiljemalt 16. juunil 2021 pankrotihaldurile AS Tallinna Moekombinaat täpsustatud

vara ja võlgade nimekirja ning raamatupidamisbilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.

7. Kohustada AS Tallinna Moekombinaat juhatuse liikmeid A R (isikukood: xxx) ja K K (isikukood:

xxx) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate

üldkoosolekut 17. juunil 2021 kell 12.30. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul

õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

8. Menetluskulud jätta võlgniku AS Tallinna Moekombinaat kanda.

9. Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Teder tasuks 4 904,75 eurot, millele lisandub käibemaks

980,95 eurot, kokku 5 885,70 eurot.

10. Ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja võlgniku AS Tallinna Moekombinaat

pankrotivarast. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr xxx.

11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse

Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse

läbivaatamisel esindada.

Asjaolud

Kohus võttis 25.06.2020 kohtumäärusega menetlusse Lintgen Adjacent Investments S.à.r.l avalduse

AS Tallinna Moekombinaat pankroti väljakuulutamiseks ning lükkas ajutise halduri nimetamise

otsustamise edasi kuni SanS § 11 lg 1 p 4 sätestatud ajani s.o kuni saneerimiskava kinnitamiseni või

saneerimismenetluse lõpetamiseni. Harju Maakohus jättis 14.08.2020 kohtumäärusega rahuldamata

AS Tallinna Moekombinaat võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise

avalduse ning lõpetas AS Tallinna Moekombinaat saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Viidatud

kohtumäärus jõustus 26.04.2021 tulenevalt Riigikohtu määrusest AS-i Tallinna Moekombinaat

määruskaebust mitte menetleda.

Kohus nimetas 06.05.2021 kohtumäärusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi

Kristo Teder.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mille kohus lisab käesoleva kohtumääruse

juurde, ning mis sisaldab muuhulgas järgnevat:

Võlgniku põhitegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja arendus. Võlgnik on

välja toonud, et täpsemalt on võlgniku põhitegevuseks Eesti kõige uuema ja innovatiivsema xxx

kaubandus- ja meelelahutuskeskuse arendamine ning haldamine. xxx hoone (kinnisasi) moodustabki

võlgniku peamise vara. xxx hoone ehitustöid teostas xxx ja finantseerisid peamiselt Lintgen

Adjacent Investments S.ą r.l. (Lintgen) ja võlgniku enamusaktsionär xxx.

Võlgniku ettevõttes töötab vaid 8 inimest, samas võlgnik hindab, et läbi keskuse töö on loodud

töökohti ca 1 000 inimesele - kaupluste müügipersonal, keskuse haldamisega seotud ettevõtete

teeninduspersonal jne.

Kuigi xxx keskuse kontseptsioon pakkus väga suurt huvi nii potentsiaalsetele üürnikele kui ka

külastajatele juba selle avalikustamisest alates, siis ei ole paraku õnnestunud xxx keskuse

käivitamine selliselt, nagu võlgnikul oli esialgu plaanitud. Võlgniku plaanide realiseerumisele on

avaldanud esiteks mõju xxx keskuse ehitustööde ja üüripindade väljaehitamise hilinemine ehituse

lõppfaasis. See tingis olukorra, kus xxx keskus avati külastajatele hiljem, kui esialgu plaaniti ning

ka pärast keskuse avamist jätkusid kaubanduspindadel ehitustööd, mis häirisid külastajaid. Teiseks

ning mõjutatuna ehitustööde viibimisest ning küllaltki ühepoolsest negatiivsest meediakajastusest,

ei ole võlgnik suutnud leida üürnikke kõikidele keskuse pindadele, samuti ei ole kõik üürnikud veel

enda poolt üüritavaid pindasid välja arendanud ja avanud, mis omakorda mõjutab keskuse üldpilti

ja on jätnud negatiivse mulje keskuse külastajatele. Kolmandaks, käesolevaks ajaks on ilmnenud, et

xxx keskuses asuvate kaupluste senine kooslus ei ole külastajatele veel piisavalt atraktiivne ja

külastajate arvu suurendamiseks tuleb selles osas teha keskuses muudatusi. xxx keskuses on

esindatud mitmeid Eestis seni esindamata brände, mille jõudmine tarbija teadvusesse ja seega

edukas käivitumine võtab aega. xxx keskusele avaldas negatiivset mõju ka koroonaviiruse levik ja

selle tõkestamiseks rakendatud piirangud. Kuivõrd xxx keskus ei ole pelgalt kaubanduskeskus, vaid

ka meelelahutuskompleks, on piirangute mõju tugev. Keskuse olulise osa sulgemisega on kaasnenud

xxx keskuses tegutsevatele kauplustele ja seeläbi ka võlgnikule äärmiselt suur majanduslik kahju.

Keskuses tegutsevate kaubanduspindade külastatavus ja käibed on saanud kannatada. Esimeste

piirangute ajal üürnikel tuli maksta üüri ja töötajatele palka, samal ajal kui kauplustel sisuliselt käive

puudub. See omakorda tähendas seda, et selleks, et vastavad kauplused jääksid XXX-te püsima ja

ei läheks pankrotti, pidi võlgnik üürnikega sõlmima erikokkuleppeid, andes ajutisi üürivabastusi.

Sama olukord on jätkunud ka piirangute ajal alates detsembrist 2020 kuni maini 2021.

Saneerimisavalduses hindas võlgnik, et tulenevalt sellest, et keskuse käivitamisperiood on

kujunenud esialgselt prognoositust pikemaks ja Eestis on seoses koroonaviiruse kiire levikuga

kehtestatud eriolukord, on eelnevaga kaasnenud ja on sõltuvalt eriolukorra kestvusest veel

täiendavalt kaasnemas negatiivne mõju võlgniku rahavoogudele. Vabade üüripindade tõttu ei tooda

keskus esialgselt prognoositud üüritulu, samuti on tulnud üürnikega sõlmida üüri tasumise ja

tingimuste osas käivitamisperioodi ajaks erikokkuleppeid. Täiendavaid erikokkuleppeid üürnikega

tuli sõlmida ka riigis valitsevast eriolukorrast tingituna. Juba saneerimisavalduse esitamise seisuga

ei olnud paljud üürnikud korrektselt üürikohustusi täitnud ja mõned neist on ka pankrotistunud.

Käesolevaks hetkeks on teada, et piirangud, pärast mõningast leevenemist mais 2020, karmistusid

uuesti detsembris 2020 ja kehtisid kuni käesoleva ajani. Tagajärgede tõttu võivad veel mõned

üürnikud muutuda maksejõuetuks või lihtsalt oma tegevuse lõpetada. Võlgnik on oma 26.04.2021

seisukohas märkinud, et võlgnik on jätkuvalt tegutsev ettevõte ja plaanib jätkata igapäevaste

majandustegevustegevusega seotud tehingute tegemist kuni ajutise halduri nimetamiseni. Tegevuse

jätkamine on vajalik, et säilitada ettevõtte kui vara väärtus. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku

tegevusega tutvunud ja saanud ülevaate kuludest ning tuludest, samuti igapäevasest tegevusest.

Korraldatud on vajalike maksete tegemine, üürnikke ja koostööpartnereid on informeeritud tegevuse

jätkamisest ja on tehtud endast olenev, et tagada sujuv majandustegevuse jätkamine kuni

pankrotiavalduse lahendamiseni ja eeldatavalt ka pärast seda. Seega ajutise pankrotihalduri

nimetamise seisuga on võlgnikul jätkuv majandustegevus.

Võlgnikul on hetkel 8 töötajat, kes täidavad vastavalt juhatuse liikme (tegevjuhtine), haldusjuhi,

jaemüügi konsultandi, marketingi konsultandi, müügijuhi, marketingi juhi, kinnisvara halduri ja

marketingi assistendi funktsiooni. Üks töötaja on lapsehoolduspuhkusel. Ajutine haldur on

käesoleval hetkel seisukohal, et töötajate jätkamine on võlgniku majandustegevuse käigus

hoidmiseks vajalik ja seetõttu tuleks töötajatega töölepinguid jätkata.

Vaadeldud perioodidel on võlgniku omakapital olnud veel 2019 majandusaasta lõppedes positiivne.

Halduri hinnangul nähtub andmetest, et võlgniku omakapitali mõjutab tugevalt võlgniku poolne

kinnisvara investeeringute hindamine. 2018 majandusaasta lõpus hinnatakse seda väärtusega 129,2

m eurot, üleshindamisel on kapitaliseeritud kulusid, lisaks tugineti eksperdi hinnangule, kes

omakorda lähtus aruandes toodud selgituse kohaselt 7. aastase diskonteeritud rahavoogude

meetodist. Samas on aruandes märkus selle kohta, et tulude aluseks on võetud rahavoo prognoosid,

mis tulude osas põhinesid juba sõlmitud rendilepingutel ja eelkokkulepetel. Käesolevaks hetkeks on

selgunud, et võlgniku rahavoo prognoosid ei ole täitunud ja sellest tulenevalt võib hinnata, et

sisuliselt oli vara väärtus juba varasemalt madalam. 2019 majandusaasta lõpus hindab võlgnik

kinnisvara investeeringu õiglaseks väärtuseks juba 110,9m eurot, seega on seda vähendatud 18,3m

euro võrra võrreldes varasema majandusaastaga. 2020 majandusaasta lõppedes hindab võlgnik

kinnisvara investeeringute väärtuseks juba 66,27m eurot, väärtust vähendatakse juba 44,62 m eurot

võrra. Kokkuvõtvalt 2020 majandusaasta jooksul muutub võlgniku omakapital olulises osas

negatiivseks, kuid valdavalt on põhjuseks kinnisvara investeeringute ümberhindamine. Võlgniku

vara väärtus on halduri hinnangul sõltuvuses võlgniku müügituluga, mis tähendab, et võlgniku

võime saada üüritulu kajastub diskonteeritud rahavoogude meetodist lähtudes võlgniku kinnisvara

investeeringute väärtuses. Võlgniku rahavood ei ole vastanud algselt prognoositule ja see on

kokkuvõttes mõjunud negatiivselt võlgniku finantsnäitajatele.

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ei ole võlgnik ise kirjeldanud, kuid on selgitanud

saneerimisavalduses makseraskuste tekkimise põhjuseid. Võlgnik on välja toonud, et võlgniku

plaanide realiseerumisele on avaldanud esiteks mõju XXX keskuse ehitustööde ja üüripindade

väljaehitamise hilinemine ehituse lõppfaasis. See tingis olukorra, kus XXX keskus avati

külastajatele hiljem, kui esialgu planeeriti ning ka pärast keskuse avamist jätkusid

kaubanduspindadel ehitustööd, mis häirisid külastajaid. Teiseks toob võlgnik välja, et mõjutatuna

ehitustööde viibimisest ning küllaltki ühepoolsest negatiivsest meediakajastusest, ei ole võlgnik

suutnud leida üürnikke veel kõikidele keskuse pindadele. Kolmandaks on toonud võlgnik välja, et

XXX keskuses asuvate kaupluste senine kooslus ei ole külastajatele veel piisavalt atraktiivne ja

külastajate arvu suurendamiseks tuleb selles osas teha keskuses muudatusi. Halduri hinnangul on

võimalik viidatud põhjuseid detailsemalt sisustada, kuid käesoleval juhul on oluline välja tuua, et

toodud põhjuste üheseks tagajärjeks on võlgniku suutmatus piisavalt rahavoogu tekitada. Seda

olukorda omakorda on võimendanud Covid-19 pandeemia tõkestamiseks seatud piirangud. Viidatu

on seetõttu otseselt seostatav ka finantsandmetest nähtuvaga ja sellest sõltub nii võlgniku võimekus

oma kohustusi täita, kui ka võlgniku vara väärtuse hindamine tagamaks positiivne omakapital.

Võlgnikul on olnud kaheliikmeline juhatus, kellest ühe, K K, volitused lõppesid 14.05.2021.

Võlgnikul on kolmeliikmeline nõukogu. Võlgniku juhatus on ajutisele haldurile teadaolevalt

tegelenud võlgniku tegevjuhtimisega, eraldi tegevjuhti ei ole XXX Keskuse palgal olnud. Ajutisele

haldurile ei ole teada asjaolud, mis viitaksid, et juhatuse liikmed võiksid olla rikkunud oma

lojaalsuskohustust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus on olnud raskustes XXX

keskuse käivitamisel ja viidatud võimalikud vead võivad olla seostatavad võlgniku enda poolt

toodud põhjustega raskustesse sattumisel. Samas on haldur seisukohal, et viidatu on esialgu

informatiivne ja juhatuse tegevuse analüüsimine hoolsuskohustuse täitmise aspektist saab olla

edasise menetluse ese. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgniku juhatus täitnud oma kohustust

korraldada võlgniku raamatupidamist.

Ajutine haldur on seisukohal, et kohtumäärusega on tuvastatud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu

juba saneerimismenetluse eelselt või muutus selleks saneerimismenetluse ajal, millest järel võis

tekkida juhatusel õigeaegse pankrotiavalduse esitamise kohustus. Lähtudes PankrS §-ist 55 lg 3 p 1¹

kujundab maksejõuetuse aja osas, samuti pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumise

osas, pankrotihaldur oma seisukoha pärast pankroti väljakuulutamist ja maksejõuetuse aja

tuvastamine ei ole pankrotiavalduse läbivaatamise menetluses veel obligatoorne.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara kokku väärtuses 67 065 333,96 eurot. Arvelduskontode

jääk on 176 167,96 eurot. Võlgnikul on seisuga 07.05.2021 kassajääk summas 2 608,80 eurot.

Võlgnikul on ostjatelt laekumata debitoorseid nõudeid kokku 935 106,50 eurot, millest 500 477,00

eurot hindab võlgnik seisuga 30.04.2021 ebatõenäoliselt laekuvaks, seega on nõudeid kokku 431

746,94 eurot. Võlgnik kajastab bilansis ettemakseid kokku 64 389,58 eurot, mis koosneb teenuse

osutajatele teostatud ettemaksetest ja mille arvelt on võimalik vastastikuseid kohustusi

tasaarvestada. Võlgnik kajastab bilansis varudena 51 498,50 eurot, mis koosnevad üürnikelt

üürilepingu lõppedes võla katteks ülevõetud poodide sisustusest ja kaubast. Ajutine haldur ei ole

varaga tutvunud ja arvestab seda võlgniku poolt toodud väärtuses, kuid on seisukohal, et viidatud

vara väärtus võib olla selle realiseerimisel oluliselt madalam. Võlgnik kajastab bilansis muude

viitlaekumiste all 855,64 eurot. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol rahalised vahendid

puuduvad. Võlgnikule kuulub põhivara, milles on 8 ühikut vara sh mööbel, arvutid ja printer,

jääkmaksumusega 26 306,32 eurot, mida haldur arvestab varana. Võlgnikule kuulub immateriaalne

põhivara, sh kaubamärgid väärtuses 7 820,22 eurot ja üürnike halduse tarkvara 4 511,00 eurot, kokku

väärtusega 12 331,22 eurot. Kaubamärgid on panditud võlausaldaja xxx OÜ nõuete katteks ja igale

kaubamärgile on seatud registerpant summaga 200 000,00 eurot. Võlgnikule kuulub hoonestatud

kinnistu registriosa nr xxx, xxx, ärimaa 100%, pindala 43 568,00 m2. Kinnistule on seatud hüpoteek

summas 84 500 000,00 eurot Lintgen Adjacent Investments S.a.r.l. (registrikood B208848) kasuks.

Võlgnik hindab kinnisvara investeeringu bilansiliseks maksumuseks 66 299 429,00 eurot. Võlgnik

ei ole omanik teistes äriühingutes.

Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi 123 932 974,39 eurot. Vastavalt

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, ei ole võlgniku suhtes toimumas

ühtegi täitemenetlus.

Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes.

Võlgniku majandustegevus ei ole peatunud. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise

võimalusi ei saa välistada, kuid samas võlgnik ise ei ole esialgu selleks initsiatiivi üles näidanud.

Võlgnik on üritanud läbi viia pankrotimenetluse väliselt saneerimismenetlust, kuid see on

kokkuvõttes ebaõnnestunud.

Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust

olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses 67 065 333,96 eurot. Samas on võlgnikul

teadaolevaid kohustusi 123 932 974,39 eurot ulatuses, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata

võlgniku kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku majandustegevuse jätkamine on tõenäoline ja tervendamise võimalusi ei saa välistada,

kuid pigem ei ole see võimalus halduri hinnangul tõenäoline arvestades varasemat ebaõnnestunud

saneerimismenetlust.

Võlgniku seisukohast nähtub, et võlgnik tunnistab püsivat maksejõuetust ja pärast 26.04.2021

saneerimismenetlust lõpetavat määrust enam võlausaldaja pankrotiavaldusele vastuväiteid ei oma.

Nimetatu pinnalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on olnud raskustes XXX keskuse

käivitamisel ja võlausaldaja viidatud võimalikud juhtimisel tehtud vead võivad olla seostatavad

võlgniku enda poolt toodud põhjustega raskustesse sattumisel. Veel võib lisada, et XXX keskuse

tegevuse käivitamisel pärast avamist objektiivsed mõjutused, näiteks turuolukord, üldine

majanduskeskkond, võlgniku raskuste tekkimise põhjuseks ei olnud. Covid-19 pandeemiast

tulenevad mõjutused tekkisid alles pärast raskuste ilmnemist. Sisulised raskused tekkisid võlgnikule

juba suurimale võlausaldajale intressimaksetega viivitusse sattumisel, samuti ei suudetud varasemalt

täita kohustusi keskuse ehitaja xxx ees. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsivalt

maksejõuetuks muutmise hetke tuleb hinnata edasises menetluses, kuid halduri hinnangul on

maksejõuetus

muutunud

püsivaks

hiljemalt

hetkel,

mil

Harju

Maakohus

otsustas

saneerimismenetluse lõpetada saneerimismenetluses tuvastatud asjaolude põhjal.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud käesoleva pankrotiavalduse menetluse raames asjaolusid, mis

viitaksid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga

PankrS § 28 lg 3 mõistes. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et maksejõuetuse

põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Ajutine haldur ei saa välistada tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesolevas aruandes toodut arvesse võttes püsivalt

maksejõuetu. Võlgnik ise pankrotiavalduses toodule vastuväiteid ei ole esitanud.

Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS Tallinna

Moekombinaat pankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §

31 lg-ga 6 vandeadvokaadi Kristo Teder ja Indrek Lepsoo, kes on andnud selleks vastavad

nõusolekud.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja

põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul

kohustusi vähemalt summas 123 932 974,39 eurot, kuid vara väärtuses 67 065 333,96 eurot.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine

haldur ei ole välistanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga

püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse

tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega ning kokkuvõtvalt kinnitavad seda asjas

kogutud tõendid ja teave.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus-

või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise

kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud

viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib

kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Võlgniku juhatuse liikmed on kohustatud esitama

haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste

nimekirjaga.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt

§ 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud

AS Tallinna Moekombinaat juhatuse liikmed A R (isikukood: xxx) ja K K (isikukood: xxx).

Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe

andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikut trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist

või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on

ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti

nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab

kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende

kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 4 904,75 eurot, millele lisandub

käibemaks 980,95 eurot, kokku 5 885,70 eurot. Aruande kohaselt on töötasu arvestatud 42,65

töötunni eest tunnihinnaga 115 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri tunnitasu 115 eurot

mahub kehtestatud piirmääradesse. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, peab kohus

põhjendatuks määrata ajutise halduri töötasuks 4 904,75 eurot, millele lisandub käibemaks 980,95

eurot, kokku 5 885,70 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik