3-20-690/46 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2021, Tartu Haldusasja number 3-20-690 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Rakvere ja Jõhvi arestimajade kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.05.2021. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja ‒ Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON

1. Tagastada Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 24.05.2021. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

2. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 207 lg 4). RINGKONNAKOHTU SELGITUSED JA SEISUKOHT ESITATUD TAOTLUSE OSAS

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav.

2. Kaebaja esitas määruskaebuses taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. Kaebaja märgib, et põhiseaduse (PS) § 28 kohaselt on isikul õigus riigipoolsele abile. Ringkonnakohus mõistab taotlust nii, et kaebaja soovib põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist RÕS § 7 lg 1 p 1 osas. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

PS § 28 lg 2 tulenevalt on isikul õigus riigi abile puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §-s 7 on sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Ringkonnakohus selgitab, et isiku majanduslik seisund, mis ei võimalda ise õigusabi eest tasuda, on küll riigi õigusabi saamise eelduseks, kuid kui seejuures esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus, siis isikule riigi kulul õigusabi ei anta. Ringkonnakohus lisab, et olukord, kus isik on ise võimeline enda õigusi kaitsma, ei riiva ka isiku põhiseaduslikku õigust kohtusse pöördumiseks (PS § 15), kuna kohtusse pöördumine ei ole sellisel juhul takistatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajale riigi õigusabi andmata jätmine olnud õiguspärane ja ringkonnakohus ei näe alust RÕS § 7 lg 1 p 1 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

Kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)