2-20-2663/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2663 Tsiviilasi RK avaldus UR suhtes isikuõiguste kaitseks abinõude rakendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14. aprilli 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RK 28. aprilli 2021. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja RK (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jaanus Silm Puudutatud isik UR (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. aprilli 2021. a määrus resolutsiooni p 5 osas, milles maakohus jättis menetluskulud RK kanda ja märkis, et puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud UR kanda.

2. Rahuldada RK määruskaebus.

3. Määruse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1. Rahuldada RK avaldus. 3.2. Keelata URl suhelda RKga mistahes viisil sidevahendite kaudu (s.o telefonikõned, SMS-id, tavaja elektronpost, sotsiaalmeedia jms). 3.3. Punktis 3.2 toodud piirang kehtib 3 (kolm) aastat. 3.4. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest URle. 3.5. Jätta maakohtu menetluses ja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud UR kanda.

2(3) 3.6. Käesoleva määruse avalikustamisel asendada menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. RK (avaldaja) esitas 18.02.2020 Harju Maakohtule avalduse UR (puudutatud isik) suhtes isikuõiguste kaitseks abinõude kohaldamiseks. Avaldaja palus kohaldada puudutatud isiku suhtes suhtlemiskeeldu ja keelata puudutatud isikul avaldajaga suhelda mistahes kaugsidevahendite teel kolmeks aastaks. Puudutatud isik on avalduse kohaselt avaldajale alates 2017. aastast saatnud ähvardava ja solvava sisuga sõnumeid.

Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja selgitas, et ei ole avaldajaga kaugsidevahendite kaudu alates 2016. aastast suhelnud.

MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Maakohus rahuldas 14.04.2021 määrusega avalduse ning keelas puudutatud isikul suhelda avaldajaga mistahes viisil sidevahendite kaudu kolme aasta jooksul.

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimesele lausele tuginedes avaldaja kanda. Kohus rahuldas avalduse, mistõttu on lahend tehtud avaldaja huvides ja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.

AVALDAJA MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning teha vaidlustatud osas uus määrus, millega jäetakse menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku õigusvastasest tegevusest ja tegemist oli isiklike õiguste kaitseks esitatud avaldusega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole õiglane jätta kulusid puudutatud isiku kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusnorme (TsMS § 172 lg 1). Tegemist ei ole menetlusega, kus teist menetlusosalist ei ole. Käesoleva asja puhul on tegemist mitme menetlusosalisega kohtumenetlusega, mis on küll vormilt hagita menetlus, kuid sisult vaidlus kahe menetlusosalise vahel. Puudutatud isik vaidles avaldaja nõuetele vastu ja lahend tehti puudutatud isiku kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Asjas oleks tulnud kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset.

3(3)

Vastus määruskaebusele 4. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu. Avaldaja ei saanud menetluskulusid vaidlustada, kuna ta pole vaidlustanud lõpplahendit.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada resolutsiooni p 5 osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

6. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada ka ilma lõpplahendi muid osasid vaidlustamata (TsMS § 178 lg 1).

7. Riigikohtu praktika kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses reeglina õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt RKTKm 12.05.2021 2-19-15916, p 16). Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on TsMS § 172 lg 1 esimest lauset otstarbekas kohaldada juhul, kui hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt RKTKm 02.06.2008 3-2-1-42-08, p 16).

Avaldaja esitas maakohtule avalduse suhtlemiskeelu rakendamiseks tulenevalt puudutatud isiku õigusvastasest tegevusest (TsMS § 544 lg 1, võlaõigusseaduse § 1055 lg 1). Tegemist ei ole menetlusega, kus menetlusosaliseks on üksnes avaldaja. Seega tuleb praeguse avalduse menetlemisel tekkinud menetluskulud jaotada TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi.

Maakohus rahuldas avalduse ning lahend tehti puudutatud isiku kahjuks. Seetõttu tuleb maakohtu menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1 alusel).

8. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

9. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin