2-20-15417/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuni 2021.a Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-15417

Tsiviilasi

V. S.i, A. O.i, A.-L. T., K. O.e, T. K., S. K.i, R. E. ja T. M.

avaldus

Nordic

Automation

Systems

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised

Avaldaja/võlausaldaja I: V. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Avaldaja/võlausaldaja II: A. O. (isikukood xxxx, elukoht

xxxx)

Avaldaja/võlausaldaja III: A.-L. T. (isikukood xxxx, elukoht

xxxx)

Avaldaja/võlausaldaja IV: K. O. (isikukood xxxx, elukoht

xxxx)

Avaldaja/võlausaldaja V: T. K. (isikukood xxxx, elukoht

xxxx)

Avaldaja/võlausaldaja VI: S. K. (isikukood xxxx, elukoht

xxxx)

Avaldaja/võlausaldaja VII: R. E. (isikukood xxxx, elukoht

xxxx)

Avaldaja/võlausaldaja VIII: T. M. (isikukood xxxx, elukoht

xxxx

Avaldajate/võlausaldajate I-VIII esindaja: Kuldar Kirt

Võlgnik: Nordic Automation Systems OÜ (registrikood

12644004, asukoht Töökoja tn 8, 10138 Tallinn) juhatuse

liikmed V. V. ja L. B.

Ajutine

pankrotihaldur:

Terje

Eipre

(osaühing

Advokaadibüroo EIPRE&PARTNERID, aadress Juhkentali tn

8, 10132 Tallinn; e-post: info@eipre.ee; telefon 50 34 471)

Pankrotiavalduse

läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Kuulutada välja Nordic Automation Systems OÜ (registrikood 12644004) pankrot

02.juunil 2021 kell 11.00.

2. Nimetada Nordic Automation Systems OÜ pankrotihalduriks Terje Eipre (osaühing

Advokaadibüroo EIPRE&PARTNERID, aadress Juhkentali tn 8, 10132 Tallinn; e-post:

info@eipre.ee).

3. Määrata Nordic Automation Systems OÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks

21.juuni 2021 algusega kell 12.00. Üldkoosolek toimub videokonverentsina aadressil

https://meeting.video.rik.ee, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi

kirjaga. Võlausaldajatel, kes soovivad koosolekul osaleda pöörduda kohtu poole mitte

hiljem kui 1 tund enne koosoleku algust e-posti aadressil kerli.kuusk@kohus.ee.

4. Kohustada juhatuse liikmeid V. V.t ja L. B.i koostama ning kohtule esitama pankroti

väljakuulutamise päeva (02.06.2021) seisuga nimekirja Nordic Automation Systems OÜ

varadest ja kohustustest hiljemalt 14.06.2021.

5. Kohustada Nordic Automation Systems OÜ juhatuse liikmeid V. V.t ja L. B.i ilmuma

enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 21.06.2021 kell 11.50 Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn, saal nr 2019) ning vandega kinnitama vara ja

võlgade nimekirja õigsust.

6. Võlausaldajad, sealhulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad, on kohustatud

hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast arvates teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul

on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama

sellest haldurile.

7. Kohustada Nordic Automation Systems OÜ juhatuse liiget V. V.t (isikukood xxxx) ja L.

B.i (isikukood xxxx) esitama pankrotihaldurile viivitamatult pärast pankrotihaldurilt nõude

saamist:

7.1.

Nordic Automation Systems OÜ bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.

7.2.

Nordic Automation Systems OÜ kassa ja raamatupidamisdokumendid ning kassa

jäägi olemasolul üle andma kassa jäägi.

8. Kui võlgniku juhatuse liige V. V. ja L. B. ei täida teabe andmise kohustust ja/või ei ilmu

vannet andma, siis on kohtul õigus neid trahvida või kohaldada sundtoomist või määrata

aresti kuni 3 kuud.

9. Pankrotihalduril tuleb esitada enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja

võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsioon.

10. Pankrotimenetluse kulud, sh käesoleva tsiviilasja menetluskulud, jätta võlgniku Nordic

Automation Systems OÜ kanda. Menetluskulude suurus määrata kindlaks pärast

kohtumääruse jõustumist.

11. Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tasuks 2382,71 eurot koos käibemaksuga.

Maksta ajutise halduri tasust 1000 eurot välja kohtu deposiiti tasutud summa arvelt ja

kanda nimetatud summa OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr xxxx,

AS S.

12. Välja Mõista Nordic Automation Systems OÜ-lt pankrotihalduri Terje Eipre kasuks

ajutise halduri tasu 1382,71 eurot.

13. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

14. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada määrus Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist

ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise

viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Asjaolud

Avaldajad esitasid 20.10.2020 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja 30.10.2020

avalduse täienduse. Võlausaldajate nõuded tulenevad Töövaidluskomisjonis töötajate kasuks

tehtud otsustest. Kohus võttis avalduse menetlusse 04.11.2020 ja nimetas 22.04.2021 ajutise

halduri.

Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik alustas oma tegevust 2014. aastal, kui arendati

välja SensorLink™ tehnoloogia – eesmärgiga vähendada “valge sõrme sündroomi” (inglise

keeles HAVS), mis võib tekkida töölistel, kes töötavad pikaajaliselt vibratsiooni tekitavate

seadmetega. SensorLink™ tooteseeria pneumaatilised ja elektrilised sensorid võimaldavad

tööstusettevõtetel lahendada tööriistade monitooringu ja halduse probleeme ning jälgida

erinevaid elektrilisi, temperatuuri, vibratsiooni ja muid näitajaid. Aastal 2016 muutis võlgnik

enda fookust. Ettevõte hakkas arendama ja tootma LoRa® tehnoloogial põhinevaid sensoreid.

Detsembris 2016 loodi esimene üleriigiline LoRaWAN™ (Long Range Wide Area Network)

võrk NORAnet, et toetada LoRaWAN™ sidevõrgu arengut Eestis. Aasta lõpuks said lisaks

mitmetele erinevate toodete protoüüpidele valmis ka esimesed tootmisküpsed tooted, mida

hakati klientidele paigaldama alates detsembrist. Ettevõte oli 2016 aastaks saavutanud

kompetentsi tootedisaini, elektroonika disaini, tootmise ettevalmistamise, tootmise korralduse,

dokumentatsiooni korralduse vallas ja kogus olulist infot potentsiaalsetelt klientidelt. Nordic

Automation Systems OÜ eesmärk oli pakkuda turul terviklikku LoRaWAN™ võrgulahendust.

Ettevõte soovis keskenduda vee, gaasi, soojuse ja elektri sensorite kui ka Targa Linna

tänavavalgustuse kontrollerite tootmisele. Samuti tegeleti pilveplatvorm NAS IoT Hub välja

arendamisega, mille kaudu saanuks kogutud andmeid analüüsida ning enneaegselt infot

võimalike lekete kohta. LoRaWAN™ on traadita sidevõrk, mis võimaldab seadmetel andmete

edastamisel kasutada oluliselt vähem energiat. Võrgu oluline eelis mobiilsidetehnoloogiate ees

seisneb võimekuses madalate ülalpidamiskuludega toetada seadmeid suurema leviala ulatuses.

Samuti võimaldab võrk kasutada kuni 10-aastase akukestvusega sensoreid, mis võivad asetseda

tugijaamast kuni 15 km kaugusel kui ka raskesti ligipääsetavates kohtades. Ettevõtte peakontor

asus Tallinnas, harukontor Hareid’s (Norras) ning tootmisüksus Kuressaares. 2017 aasta lõpuks

oli müügikontaktide mahuks kokku ligi 5 miljonit eurot ning tellitud mitmeid testpaigaldusi

mitmetes erinevates riikides. 2018 aasta lõpuks oli müügikontaktide mahuks kokku ligi 6

miljonit eurot ning tellitud mitmeid testpaigaldusi mitmetes erinevates riikides. 2017. aastal

alustas ettevõtte müügitegevust, mis muutis oluliselt ettevõtte kasumlikkust. Kuna aga ettevõtte

äritegevus oli kapitalimahukas ning vajas pidevalt uusi investeeringuid, siis ei piisanud müügist

laekuvatest vahenditest ettevõtte jätkusuutlikuks tegevuseks. Võlgnik kaasas iga aastaga oma

tegevusse ka aina rohkem töötajaid, kuna tootearendus oli väga tööjõumahukas. Töötajate

juurde palkamine ja mõningane müügimahu suurenemine ei olnud piisav, et kompenseerida

suurenenud tööjõu ja tootmismahuga kaasnevaid kulusid ja katta ka eelmiste perioodide

kulusid. Võlgniku sõnul oli nõudlus toodete järele olemas, kuid kuna tegemist oli siiski väga

spetsiifilise ja mahuka tarkvara arendusega, siis juhtkond hindas üle toodete keskmist

müügiperioodi (mis oli 2 aasta asemel 4 aastat). See omakorda tekitas investorites

vastumeelsust jätkata raha panustamisega toote arendusse. Tekkis püsiv maksejõuetus.

Arvelduskontolt nähtuva põhjal seiskus ettevõtte majandustegevus 2019 sügisel, praegu kontol

vahendid puuduvad.

Võlgniku põhivara koosneb tänase seisuga pilvetarkvarast NAS IoT Hub. Tarkvara arendus on

pooleli ja ilmselt kaotab see tarkvara arendustegevusse kaasatud inimesteta väärtuse. Müügi

korral oleks põhimõtteliselt tegemist koodibaasi üleandmisega, mis eeldab väga spetsiifilist

ostjat, kes saaks kaasata ka eelnevalt arendustegevusega tegelenud isikute ringi. Võlgnik on

seisuga 31.12.2020 oma põhivaradest maha kandnud erinevat tehnikaesemeid (arvutid,

telefonid, printerid jms) ja mööblit. Samuti on maha kantud masin VNA/Vector Network

Analyzer, mille soetusväärtus oli 34 650,00 eurot. Vektorvõrgu analüsaatoreid kasutatakse

komponentide spetsifikatsioonide testimiseks ja disainisimulatsioonide kontrollimiseks, et

süsteemid ja nende komponendid korralikult koos töötaksid. Võlgniku sõnul on maha kantud

kõik amortiseerunud seadmed. Võlgniku nimel registreeritud sõiduk xxxx (registreerimismärk

xxxx), on võlgniku väitel müüdud paar aastat tagasi, kuid omaniku muudatus jäi peale müüki

registrisse kantud keelumärgete tõttu ümber vormistamata. Äriregistri kohaselt kuulub võlgnikule

osalus tütarettevõttes N OÜ (registrikood xxxx). N OÜ on registreeritud seisuga 30.10.2018,

majandusaasta aruandeid pole registrile esitatud ja äriühingu maksuvõlg ulatub 58 167,43

euroni. Võlgniku bilansi järgi on tütarettevõttel võlgniku vastu nõue summas 26 000 eurot.

Kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole ka varasemalt

kuulunud. Patendiametis teostatud päringu kohaselt võlgnikule kaubamärke, leiutisi ega

tööstusdisainilahendusi ei kuulu.

Võlgniku esitatud 22.04.2021 bilansi kohaselt on võlgnikul kolmandate isikute vastu nõudeid

kogusummas 2 415 486,05 eurot. Nõuded on võlgniku väitel tütarettevõtte N OÜ (registrikood

xxxx) ja seotud ettevõtte N OÜ (registrikood xxxx) vastu, kes pidid tegelema toote

müügitegevusega, kuid mis ebaõnnestus, kuna toote arendus jäi investeeringute puudumise tõttu

pooleli. Kuna nii N OÜ kui ka N OÜ on tänase seisuga maksuvõlglased, kellel puudub

majandustegevus, siis ilmselt on tegemist maksejõuetute ettevõtetega. Võlgniku edastatud

22.04.2021 bilansi kohaselt on võlgnikul varusid (tooraineid ja materjale) kokku 24 073,77 euro

väärtuses. Varude rida on võlgniku sõnul raamatupidamislik viga, varud oleksid pidanud

väidetavalt olema maha kantud. Tootearenduse kasutatud komponendid olevat mingil kujul

reaalselt olemas, kuid aegunud. Laoarvestust ei ole raamatupidamisprogrammis artiklipõhiselt

tehtud, kõik võimalikud varud on ühe konto alla kantud. Esialgsetel andmetel puudub võlgnikul

väärtust omav ja realiseeritav vara, kuid vara täpsem väärtus selgub edaspidise

pankrotimenetluse jooksul. Võlgnikul võib ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel olla

kohustusi vähemalt kogusummas 2 665 290,07 eurot, kuid täpne võlasumma selgub edaspidise

menetluse jooksul.

Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et hetkel

pole võimalik põhjalikult anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalusele. Selleks tuleb

halduril eelnevalt kauem tutvuda võlgniku raamatupidamisega ning tuvastada võimalik

tagasivõidetav vara. Hetkel haldurile teadaolevalt kindlad tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalused puuduvad. Võlgnikul puudub igasugune vara, ettevõtte kohustuste maht on

ulatuslik ning võlgniku esindaja on haldurile teavitanud, et omanike vaheliste vaidluste ning

üleüldise majandusliku olukorra tõttu pole lisakapitali võimalik kaasata ja seda kaasamata on

ettevõte maksejõuetu (seega oma maksejõuetust tunnistanud). Eeltoodust tulenevalt asub haldur

kindlalt seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Halduri

hinnangul puudusid võlgnikul 2019.a sügisel vahendid võlausaldajate sissenõutavaks muutunud

nõuete rahuldamiseks ning ettevõtte majandustegevus polnud võimalik jätkata, kuna

arendustegevus oli pooleli, töötajatel töötasud saamata ja puudusid võimalused täiendavate

investeeringute saamiseks. Uute investorite leidmise väide on paljasõnaline ja ilmselt on

võlgnik olnud püsivalt maksejõuetu alates 2019.a lõpust. Võlgniku maksejõuetus seisneb

jätkuvas varade ja rahaliste vahendite ebapiisavuses, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega

halduri hinnangul on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada

viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu

pankrotiavalduse. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud peamiselt

äriühingu tegevuse ebaõnnestunud juhtimisest ja äriplaanist. Võlgnik on käitunud hooletult

investeeringuks vajalike vahendite hankimisel, tagamisel ja vastavate investeeringute

kulutamisel. Haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud muust

põhjusest PankrS § 22 lg 5 mõttes. Käesoleval juhul puudub ajutisel halduril info, et

maksejõuetuse on põhjustanud raske juhtimisviga või tahtlus. Haldur pole tänase seisuga

võlgniku raamatupidamisega tutvunud, võlgnik on vastanud vaid ajutise halduri küsimustele

Täpsemat hinnangut on võimalik aga anda edaspidise pankrotimenetluse jooksul, peale

võlgniku raamatupidamisega tutvumist. Haldur tuvastas, et võlgnikul puuduvad vahendid

pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasuks määrata 1 985,60

eurot, millel lisandub käibemaks, kokku 2382,71 eurot.

Võlgnik nõustub ajutise pankrotihalduri aruande järeldustega ja jätab ajutise pankrotihalduri

tasu kohtu määrata. Võlausaldajad avaldavad, et ajutise pankrotihalduri tasu jätavad nad kohtu

otsustada ning paluvad määrata ajutise halduri tasuks mõistliku ja põhjendatud tasu. Juhul, kui

kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis soovivad võlausaldajad avaldada täiendavaid andmeid

ja seisukohti lisaks ajutise pankrotihalduri aruandes avaldatule. Seda eelkõige põhjusel, et

võlausaldajad ei nõustu võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmetega. Võlgnik

ei ole võlausaldajate ees olevate kohustuste kohta avaldanud õigeid andmeid. 21.05.2021

määrusega tegi kohus ettepaneku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtu

deposiiti 5000 eurot. Võlausaldaja on tasunud nõutud summa deposiiti.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 3

sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Ajutine haldur on taotlenud kohtult pankroti väljakuulutamist, kui panktoimenetluse kulutuste

katteks tasutakse kohtu deposiiti nõutav rahasumma. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri

aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada

võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi

vähemalt summas 2 665 290,07 eurot, kuid puudub väärtust omav ja realiseeritav vara. Kohus

nõustub ajutise pankrotihalduriga, et esialgu tuleb pidada maksejõuetuse põhjuseks muud

asjaolu. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd võlausaldaja on kohtu

deposiiti tasunud pankrotimenetluse kulude katteks nõutava summa.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik

peab nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. PankS § 86 lg 1 ja 2

kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui

kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut. Tulenevalt PankrS § 87 peab võlgnik osutama haldurile abi tema

ülesannete täitmisel. PankrS § 88 lg 1 sätestab, et võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti

väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt,

kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste

täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes

elukohast lahkumise keeldu, lõike 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib

pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. Elukohast lahkumise keelu sisu on

konkretiseeritud TsMS § 379 lg-s 5, mille kohaselt elukohast lahkumise keeld seisneb isiku

kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks.

Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 punktidega 1-4 võib kohus teabe või vande andmise kohustuse

täitmata jätmisel või elukohast lahkumise keelu rikkumisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema

suhtes sundtoomist või aresti. Kui võlgnik on juriidiline isik kohaldatakse pankrotiseaduse §-

des 85-89 sätestatut juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme suhtes ka siis, kui ta on

vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankS § 90).

Kohus arvestades, et võlgnik on vastanud vaid ajutise halduri küsimustele ja ajutine haldur ei

ole raamatupidamisega tutvunud kohustab kohus võlgniku juhatuse liikmeid esitama võlgniku

vara ja kohustuste nimekirja ning bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga ning kassa ja

raamatupidamisdokumendid ning kassa jäägi olemasolul üle andma kassa jäägi. Samuti

kohustatakse võlgniku juhatuse liikmeid vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust.

Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt

kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida

pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Terje Eipre. Üldkoosolekul

osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul

ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda

kohus või haldur (PankS 80 lg 2).

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

PankrS 661 lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja

võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur

kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud

pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja

abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Seletuskirja kohaselt on VÕS-i

tähenduses tegemist mittesiduva eelarvega. Juhul kui haldur soovib eelarve olulise ületamise

korral nõuda tasu ja väljamõistetavate menetluskulude suurendamist, peab ta kohtule ja

võlausaldajatele viivitamata teatama eelarve ületamisest.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg

6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus arvestab

käesolevas tsiviilasjas asjaolu, et kuigi pankrotiavaldus võeti menetlusse 2020. aastal, oli

menetlus peatatud perioodil 20.11.2020 kuni 11.03.2021 ja kõik toimingud on tehtud peale

ajutise halduri nimetamist 22.04.2021 ning leiab, et ajutise halduri tasu osas on põhjendatud

rakendada kehtivat redaktsiooni. Ajutine haldur palub tasuks määrata 2 382,71 eurot, sh

käibemaks 397,12 eurot (ilma käibemaksuta summa on 1 985,6 eurot). Ajutise halduri aruande

kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks

kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 116,80 eurot mahub kehtestatud

piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 2 382,71 eurot koos käibemaksuga. Kuivõrd

käesoleval juhul ei ole tegemist võlgniku pankrotiavaldusega ja pankrotimenetlus ei lõpe

raugemise tõttu, siis ei ole põhjendatud ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise

halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti

väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus maksab ajutise halduri tasu välja

võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale

käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale.

PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks.

Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik