3-21-1188/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1188 Määruse kuupäev 2.juuni 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Andres Kelkka taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määruse tõlge toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Halduskohtusse saabus 02. juunil 2021 Andres Kelkka riigi õigusabi taotlus. Taotluse asjaolude kohaselt ei ole ta rahul Viru Vangla ametnike tegevusega ning ta sooviks on vangivalvuri karistamine, kes väidetavalt lükkas teda trepikojas jj. 2. Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi õigusnõustamises, halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigete 1 ja 2 järgi on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

3. Taotleja on märkinud, et soovib ka riigi õigusabi EIK pöördumiseks, Seoses sellega märgib halduskohus, et RÕS § § 37 sätestab riigi õigusabi andmise Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Sama sätte lg 1 kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 nõuetele, võib käesolevas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Sama sätte lg 2 kohaselt taotlus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi saamiseks esitatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 3 kohaselt. RÕS § 37 lg 3 kohaselt Maakohus keeldub käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Käesoleva asja materjalide kohaselt ei ole taotleja kaebus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav ning seetõttu jätab halduskohus selles osas riigi õigusabi taotluse tähelepanuta.

3-21-1188

2

4. Halduskohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning HKMS 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 6. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. RÕS § 7 lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Nimelt sätestab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Avalikus õiguses kehtib seadusliku aluse põhimõte, mis tuleneb põhiseaduse (PS) §-st 3 ja tähendab, et avaliku-võimu kandja võib tegutseda vaid seaduses või muus õigusloovas aktis lubatud piirides. Käesoleval juhul puudub taotlejal õigus taotleda kohtult Viru Vangla ametniku karistamist. 7. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud mitmeid taotlusi ja kaebusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on halduskohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma nii kohtus kui ka halduskohtumenetluses. Seega 7n kaebaja võimeline ise koostama eelnimetatud kaebust ja taotlusi ise. 8. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kohtu hinnangul on kaebaja suuteline iseseisvalt esitama oma seisukohad ja põhjendused, miks haldusorgani otsused või tegevus on väidetavalt õigusvastane jj. Kaebaja on suuteline tegema enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Kaebaja riigi õigusabi taotluses märgitu ei anna kohtule alust arvata, et kaebaja ei ole võimeline menetlustes oma õigusi kaitsma ega ole piisav tema riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. Kõike eeltoodut arvestades ei pea kohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Kirjeldatu alusel jätab halduskohus taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)