2-21-3513/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (9)

2-21-3513

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2021. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3513

Tsiviilasi

Jõgeva Veevärk OÜ hagi Txxx Pxxxxxx vastu võla

nõudes

Hagihind

971,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Jõgeva Veevärk OÜ (registrikood: 11541489;

aadress: Toominga 34, Jõgeva linn, Jõgeva vald, 48303

Jõgeva maakond; e-post: info@jvv.ee);

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Rait Persidski;

Hageja lepinguline esindaja: Indrek Põder (ASIS Consult

OÜ; e-post: info@asisconsult.ee);

Kostja: Txxx Pxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxmaakond; e-post: x

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jõgeva Veevärk OÜ hagi.

2. Mõista kostjalt Txxx Pxxxxxxxx välja hageja Jõgeva Veevärk OÜ kasuks 1039,10

eurot, sh põhivõlgnevus 752,51 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja seisuga 02.06.2021.

a sissenõutavaks muutunud viivis 281,59 eurot.

3. Välja mõista TxxxxPxxxxxxxxx Jõgeva Veevärk OÜ kasuks alates 03.06.2021. a

viivis põhivõlalt (752,51 eurot) määras 0,1% päevas kuni põhivõla täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja Txxx Pxxxxxxx kanda.

2. Mõista kostjalt TxxxxPxxxxxxxxx hageja Jõgeva Veevärk OÜ kasuks menetluskuluna

välja 655 eurot, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja 480 eurot

õigusabikulu.

3. Välja mõista kostjalt TxxxxPxxxxxxxxx hageja Jõgeva Veevärk OÜ kasuks viivis

2 (9)

punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõgeva Veevärk OÜ esitas 04.03.2021. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagiavalduse

(tl 4-7) TxxxxPxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Jõgeva

Veevärk OÜ ja TxxxPxxxxxx 31.12.2019. a ÜVK taristu teenuselepingu nr 7-01744 vee- ja

kanalisatsiooniteenuste

osutamiseks

aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond.

Hageja

kohustus

igakuiselt esitama osutatud teenuste eest arveid kaugloetava veearvesti näidu alusel ning seda

kostja e-posti aadressile xja kohustus arved vastavalt tarbitud teenusele tähtaegselt tasuma.

Teenuselepingu lahutamatu osa on teenuselepingu üldtingimused.

Hageja on vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule tarbitud teenuse eest esitanud järgmised

arved:

 31.12.2019. a arve nr MA19-011008 summas 351,06 eurot maksetähtajaga

20.01.2020. a;

 29.02.2020. a arve nr MA20-001585 summas 32,94 eurot maksetähtajaga

20.03.2020.a;

 31.03.2020. a arve nr MA20-002895 summas 45 eurot maksetähtajaga 20.04.2020. a;

 30.04.2020. a arve nr MA20-004077 summas 40,98 eurot maksetähtajaga

20.05.2020.a;

 31.05.2020. a arve nr MA20-004931 summas 36,96 eurot maksetähtajaga

20.06.2020.a;

 30.06.2020. a arve nr MA20-006119 summas 40,98 eurot maksetähtajaga

20.07.2020.a;

 31.07.2020. a arve nr MA20-007163 summas 36,96 eurot maksetähtajaga

20.08.2020.a;

 31.08.2020. a arve nr MA20-008251 summas 36,96 eurot maksetähtajaga

20.09.2020.a;

 30.09.2020. a arve nr MA20-009361 summas 36,96 eurot maksetähtajaga

20.10.2020.a;

 31.10.2020. a arve nr MA20-010560 summas 40,98 eurot maksetähtajaga

20.11.2020.a;

 31.11.2020. a arve nr MA20-011542 summas 40,98 eurot maksetähtajaga

20.12.2020.a;

 31.12.2020. a arve nr MA20-012853 summas 40,98 eurot maksetähtajaga

20.01.2021.a ja

 31.01.2021. a arve nr MA20-000647 summas 7,73 eurot maksetähtajaga 20.02.2021.a.

31.12.2019. a koostatud arvele nr MA20-011008 summas 351,06 eurot on pooled sõlminud

võlatunnistuse, mille alusel kostja kohustus osamaksetega tasuma 2020. a jooksul võlgnevuse

summas 351,06 eurot. Kostja tasus üksnes ühe osamakse, s.o 01.03.2020. a summa 36,96

eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale osutatud veeteenuse eest põhisumma 752,51 eurot.

3 (9)

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostjale teenust osutanud ning kostja on

tellitud teenuse kätte saanud. Seega on hageja täitnud enda lepingulised kohustused

nõuetekohaselt. Hageja on kostjale korduvalt vastu tulnud ning andnud võlgnevuse

tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, katkestas hageja

07.01.2021. a kostjale teenuse osutamise.

29.01.2021. a pöördus hageja Debitum Collectio OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse

sissenõudmiseks, kes edastas võlgniku e-postile võlateatise. Kostja ei ole võlateatisele ega

korduvatele kõnedele ja sõnumitele reageerinud. Vastavalt teenuselepingu tüüptingimustele

on ettevõtjal õigus nõuda kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist 0,1% päevas.

Kokku kuulub kostjal tasumisele 971,37 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 752,51

eurot, lepingujärgsetest viivistest summas 312,86 eurot ja VÕS § 1132 lg 1 alusel

sissenõudmiskulust summas 5 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist

kostjalt lepingujärgses määras kuni nõude kohase täitmiseni.

Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis hagi 08.03.2021. a määrusega (tl 1-2) menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. 08.04.2021. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele (tl 62-63). Kostja ei võta hagi

õigeks osaliselt ning esitab omapoolsed vastuväited. Kostja on seisukohal, et hageja on

hagiavaldusega kohtusse pöördunud ennatlikult ning põhjendamatult.

Õige on, et poolte vahel on 31.12.2019. a sõlmitud hagiavalduses viidatud leping vee- ja

kanalisatsiooniteenuste osutamiseks. Tõele vastab ka väide, et kostja on jäänud arvete

tasumisega võlgnevusse. 31.12.2019. a koostatud arve nr MA19-011008 summas 351,06

eurot tasumiseks on poolte vahel sõlmitud võlatunnistus võlgnevuse tasumiseks

osamaksetega. Ebaõige on väide, et kostja on tasunud võlatunnistuse alusel üksnes ühe

osamakse. Sõlmitud kokkuleppe alusel on kostja tasunud kaks osamakset, s.o 09.02.2020. a

summas 36,96 eurot ja 01.03.2020. a summas 36,96 eurot. Seega on 31.12.2019. a arve

võlgnevus 277,14 eurot. Perioodil 2020. a veebruar kuni 2021. a jaanuar lisandub koostatud

arvete alusel võlgnevusele 438,05 eurot. Kokku saab hageja põhinõue kostja vastu olla 715,19

eurot.

Tulenevalt ebaõigesti arvutatud põhinõudest ei ole õige ka hagiavalduses märgitud viivise

suurus. Viivis arvele nr MA19-011008 saab olla 113,46 eurot. Vahe seega 13,70 eurot.

Teistele arvetele koostatud viivisearvestus vastab tegelikkusele. Kostja võlgneb hagejale

lepingujärgset viivist hagiavalduse esitamise seisuga 200,16 eurot.

Kostja ei ole kunagi võlgnevust eitanud ega ka keeldunud selle tasumisest. Kostja on hagejaga

olnud pidevas kirjavahetuses ning viimati vaidlustanud ebaõige viivisearvestuse, mille peale

hageja katkestas kostjaga suhtluse ning pöördus kohtusse. Kostjal õnnestus hagejaga sõlmida

teenuseleping uuesti alles 31.12.2020. a. Enne lepingu sõlmimist ei olnud kostjale teada

antud veenäitude edastamise viisi ega ka makserekvisiite. Lepingu sõlmimise kuupäevaga

esitati kostjale arve summas 351,06 eurot, mille tasumine käis kostjale üle jõu. Võlgnevuse

tasumiseks koostati maksegraafik ning kostja tasus kaks osamakset. Seejärel puhkes riigis

pandeemia ning kostja kaotas oma sissetuleku. Ainsaks sissetulekuks jäi peretoetus 120 eurot.

Kostja ülalpidamisel on kaks last, kes õpivad.

Kostja leiab, et tema võlgnevus hageja ees saab hagiavalduse esitamise seisuga olla 920,35

eurot, mis koosneb põhinõudest summas 715,19 eurot, lepingujärgsest viivisest 200,16 eurot

ja sissenõudmiskulust summas 5 eurot. Kostja taotleb võlgnevuse väljamõistmist selliselt, et

4 (9)

ta saab võlgnevuse tasuda 46 osamaksega ning seejuures on iga osamakse suurus 20 eurot.

Osamakse tasumise tähtaeg on iga kuu 15nes kuupäev. Kostja taotleb, et graafikujärgsetele

maksetele jääks lisamata jooksev viivis. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

4. 13.04.2021. a esitas hageja kirjaliku seisukoha (tl 72-73) kostja seisukohale. Hageja ei

nõustu asjaoluga, et hageja on kohtusse pöördunud ennatlikult ja põhjendamatult. Pooled

sõlmisid võlgnevuse tasumiseks võlatunnistuse, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja

on kostjale võlgnevust 30.07.2020. a meelde tuletanud ning hoiatas kostjat, et võlgnevuse

mittetasumisel hiljemalt 10.08.2020. a edastab hageja nõude inkassoettevõttele. 17.11.2020. a

edastas hageja kostjale teenuse katkestamise teatise. 08.02.2021. a on hageja nimel edastanud

kostjale võlateatise Debitum Collectio OÜ. Teatises märgiti, et võlgnevuse mittetasumisel

hiljemalt 15.02.2021. a esitatakse hagiavaldus kohtusse. Kõik viidatud kirjad on kostjale

edastatud tema toimivale e-posti aadressile. Kostjale on 18.02.2021. a saadetud ka SMS.

Seega on hageja teinud kõik endast oleneva, et saavutada võlgnevuse tasumine kohtuväliselt.

Hageja leiab, et kostja ei ole käitunud heas usus ning tema eesmärgiks on võlgnevuse

tasumisega venitamine. Kostja eesmärgiks on ka kohtu eksitusse viimine. Kostja ei ole

kordagi hagejaga ühendust võtnud.

Hageja on seisukohal, et hagiavalduses märgitud võlgnevus ja arvestuslik viivis on õiged.

Hageja selgitab, et hageja on esitanud kostjale 31.01.2020. a arve nr MA20-000906 summas

36,96 eurot ning kostja on nimetatud arve tasunud 09.02.2020. a. Hageja ei ole viidatud arvet

käsitlenud hagiavalduses ning seal toodud nõudes, kuivõrd see arve on tasutud. Seega on

eksitav kostja väide, et ta on tasunud arve nr MA19-011008 katteks kaks makset. Hageja

palub kohtul lähtuda hagiavalduses toodust, sh hagiavalduses toodud viivisearvestusest.

5. 04.05.2021. a kirjaga (tl 77) andis kohus pooltele tähtaja soovi korral lõppseisukohtade

esitamiseks ning menetluskulude olemasolul menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

6. Hageja esitas 05.05.2021. a kohtule lõplikud seisukohad (tl 80-81). Hageja jäi varasemalt

esitatu juurde. Hageja teatas, et ta ei nõustu kostjaga sõlmima maksegraafikut, kuivõrd pooled

on varasemalt sõlminud maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja seda täitnud ei

ole.

7. Kostja esitas 21.05.2021. a kohtule oma lõppseisukohad (tl 89). Kostja peab õigeks tasuda

põhinõude ja viivised summas 213,86 eurot. Kostja soovib saavutada kompromissi ja mõista

võlgnevus välja osamaksetena. Kostja eesmärk ei olnud venitamine, vaid õige summa

väljaselgitamine. Kostja palub jätta graafikujärgsetele maksetele lisamata jooksva viivise.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja on

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab

kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu

kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja

puhastamist. ÜVVKS § 14 lg 1 p-de 1, 2, 3 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja

drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest võtta

tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise ees, tasu seadme- ja drenaaživee

ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest, aga ka abonenttasu.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja Jõgeva Veevärk OÜ ja kostja Txxx Pxxxxxx

sõlmisid 31.12.2019. a ÜVK taristu teenuselepingu nr 7-01744 (tl 8) ning teenuselepingu

5 (9)

lahutamatu osa on teenuselepingu üldtingimused (tl 9-11). Üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt

on tüüptingimuse esemeks vee-ettevõtja poolt kliendile osutatavad tasulised veevarustuse

ja/või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenused ning punkti 1.2 kohaselt osutab vee-

ettevõtja teenuseid kliendile kuuluva või tema valduses oleva kinnistu osas, mille asukoht on

ära toodud veevarustuse ja/või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuselepingus.

Üldtingimuste punkt 2.3 sätestab, et lepingu olemasolu ja selle nõuetekohane täitmine vee-

ettevõtja ja kliendi poolt on teenuste osutamise aluseks. Punkt 4.1 näeb ette, et veevarustuse

ja/või reovee ärajuhtimise teenuse arvestus toimub poolte vahel kliendi veemõõdusõlme

paigaldatud veearvesti näidu alusel.

9.1 Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et kostjal tuleb osutatud veeteenuse eest hagejale

maksta. Hageja on kostjale esitanud järgmised arved: 31.12.2019. a arve nr MA19-011008

summas 351,06 eurot (tl 13); 31.01.2020. a arve nr MA20-000491 summas 36,96 eurot

(tl 14); 29.02.2020. a arve nr MA20-001585 summas 32,94 eurot (tl 15); 31.03.2020. a arve nr

MA20-002895 summas 45 eurot (tl 16); 30.04.2020. a arve nr MA20-004077 summas 40,98

eurot (tl 17); 31.05.2020. a arve nr MA20-004931 summas 36,96 eurot (tl 18); 30.06.2020. a

arve nr MA20-006119 summas 40,98 eurot (tl 19); 31.07.2020. a arve nr MA20-007163

summas 36,96 eurot (tl 20); 31.08.2020. a arve nr MA20-008251 summas 36,96 eurot (tl 21);

30.09.2020. a arve nr MA20-009361 summas 36,96 eurot (tl 22); 31.10.2020. a arve nr

MA20-010560 summas 40,98 eurot (tl 23); 30.11.2020. a arve nr MA20-011542 summas

40,98 eurot (tl 24); 31.12.2020. a arve nr MA20-012853 summas 40,98 eurot (tl 25) ja

31.01.2021. a arve nr MA20-000647 summas 7,73 eurot (tl 12). Loetletud arvete alusel tuleb

kostjal Txxx Pxxxxxxxx hagejale osutatud teenuse eest tasuda kokku 826,43 eurot.

Vaidlust ei ole ka selles, et pooled sõlmisid 20.01.2020. a arve nr MA19-011008 (tl 13)

tasumiseks võlatunnistuse (tl 26). Võlatunnistuse kohaselt on võlgnevus võlatunnistuse

sõlmimise hetkel 351,06 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub võlgnevuse 12ne

osamaksega, kusjuures esimene osamakse summas 21.06 eurot tuleb tasuda 30.01.2020. a

ning viimane osamakse summas 30 eurot 10.12.2020. a. Tsiviilasjas on veenvalt tõendatud

asjaolu, et kostja Txxx Pxxxxxxxtasus 20.01.2020. a sõlmitud võlatunnistuse alusel

01.03.2020. a 36,96 eurot. Selle asjaolu tõendamiseks on kohtule esitatud maksekorraldus nr

251 (tl 65). Ka nähtub 17.11.2020. a veeteenuse katkestamise teatisest (tl 32), et kuni

31.10.2020. a koostatud arvete alusel on kostjal tasumata võlgnevus 718,99 eurot, sh arve nr

MA19-011008 alusel 314,10 eurot (tl 33). Asjaolu, et arve nr MA19-011008 on tasutud

osaliselt, s.o summas 36,96 eurot, nähtub ka 08.02.2021. a koostatud võlateatisest (tl 36).

Nimetatud asjaolu üle pooled ei vaidle.

9.2 Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on tasunud arve nr MA19-011008 tasumiseks

ühe või kaks osamakset.

Kostja on oma seisukoha tõendamiseks, s.o et ta on lisaks 01.03.2020. a tehtud osamaksele

tasunud 09.02.2020. a ka teise osamakse summas 36,96 eurot, esitanud kohtule

maksekorralduse nr 240 (tl 64). Kohus leiab, et käesolevalt tuleb nõustuda hageja seisukohaga

ning lähtuda asjaolust, et kostja poolt 09.02.2020. a tehtud osamakse on arvestatud

31.01.2020. a koostatud arve nr MA20-000491 (tl 14) katteks. Nimetatud arve kohaselt tuli

kostjal hiljemalt 20.02.2020. a nimetatud arve katteks tasuda 36,96 eurot. Õigeks saab pidada

ka hageja osundust, et hagiavalduses arvet nr MA20-000491 käsitletud ei ole, kuivõrd see

arve on tasutud.

9.3 Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal

vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma

6 (9)

lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on

ta rikkunud oma kohustust tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1

p 1 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja Txxx Pxxxxxx on rikkunud raha maksmise

kohustust ning hagiavalduses esitatud arvetest tulenev kostja tasumata põhivõlg hageja Jõgeva

Veevärk OÜ ees on 752,51 eurot (826,43-36,96-36,96).

10. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist. Kohtu hinnangul on lisaks põhinõudele

põhjendatud ka viivisenõue. Kohus leidis eelnevalt, et kostja peab hagejale teenuselepingu

alusel tasuma põhivõlgnevuse summas 752,51 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale nimetatud

summat tasunud, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Teenuselepingu üldtingimuste punkt 5.9 näeb ette, et kui klient ei maksa arvet lepingus

toodud ajal ja korras, on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt kõigi tasude täieliku laekumiseni

viivist 0,1% päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja

lõpetatakse tasude laekumise päeval.

Hageja on kohtule esitanud viivisearvestuse (tl 40-51) ning nõuab kostjalt viivise

väljamõistmist summas 213,86 eurot. Kostja ei ole viivise maksmise kohustust ega ka

viivisemäära vaidlustanud. Kostja seisukoht on (08.04.2021. a kohtule esitatud

menetlusdokumendis), et kuna hageja on valesti arvestanud põhinõude suuruse, ei sa õige olla

ka hagiavalduses märgitud viivis. Arve nr MA19-011008 alusel ei saa lisanduda viivis

summas 127,16 eurot, vaid õige suma on 113,46 eurot. 21.05.2021. a menetlusdokumendis

(tl 89) on kostja hageja viivisearvestusega nõustunud.

Tulenevalt asjaolust, et käesolevas asjas saab tõendatuks lugeda, et kostja põhivõlg hageja ees

on 752,51 eurot, sh arvest nr MA19-011008 tulenev võlgnevus 314,10 eurot, saab asuda

seisukohale, et nimetatud arvest tulenev viivis perioodil 21.01.2020. a kuni 01.03.2020. a on

14,39 eurot ning perioodil 02.03.2020. a kuni 04.03.2021. a (s.o hagiavalduse esitamiseni)

115,59 eurot, kokku 129,98 eurot.

Esitatud tõenditest, s.o võlatunnistus (tl 26), e-kirjavahetus (tl 28-30; 35), veeteenuse

katkestamise teade koos lisadega (tl 32-34), võlateatis (tl 36), väljatrükk SMS-st (tl 74)

nähtub, et hageja on kostjale korduval tekkinud võlgnevust meelde tuletanud. Seejuures on

dokumendid tekkinud võlgnevuse kohta edastatud kostja toimivale e-posti aadressilex

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja on võlasuhtes kostjaga käitunud korrektselt ning

kooskõlas heade äritavadega ning kostja vastutab lepingu mittenõuetekohase täitmise eest.

Kohus osundab, et kostjal tulnuks hagejale võlgnevus tasuda osas, mille üle vaidlus puudus.

Poolte vahel on puudunud vaidlus nõude üle suuremas osas, s.t. vaidlusalune osa nõudest

moodustab kogu võlast üksnes väikese osa. Kostja võlgnevus on kogunenud 12 kuu kestel.

Seega ei saa käsitleda kohtule hagiavalduse esitamist ennatlikuna. Hagejal õigus nõuda viivist

vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (752,51 eurot) kokku

kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 281,59 eurot (213,86+67,73).

11. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

7 (9)

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Hageja on esitanud kohtule sissenõudekulu tõendava dokumendina 08.02.2021. a võlateatise

(tl 36). Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks sissenõudekulu summas 5 eurot

väljamõistmist.

12. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse võimaldada tal tasuda hagejale võlgnevus

maksegraafiku alusel, s.o 40 osamaksega ning iga osamakse suurus on 20 eurot. Kohus viitab,

et maksegraafiku sõlmimiseks on vajalik hageja nõusolek TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kuid

hageja sellekohast nõusolekut andnud ei ole.

Menetluskulude jaotus

13. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse

kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

13.1 Hageja lepinguline esindaja esitas kohtule 05.05.2021. a menetluskulude nimekirja (tl

83) tsiviilasjas nr 2-21-3513. Hageja kohtuväline kulu on kokku 1100 eurot, mis koosneb

järgmistest osutatud teenustest:

 02.03.2021. a esitatud dokumentatsiooniga tutvumine ning selle õiguslik analüüs 60

minutit;

 05.03.2021. a hagiavalduse koostamine ja kohtule edastamine, samuti kohtupraktikaga

tutvumine 240 minutit;

 10.03.2021. a menetlusse võtmise määrusega tutvumine 10 minutit;

 09.04.2021. a kostja vastusega tutvumine ning selle õiguslik analüüs 120 minutit;

 12.04.2021. a kohtunõudega tutvumine 10 minutit;

 13.04.2021. a vastuse koostamine ja selle edastamine kohtule 90 minutit;

 04.05.2021. a kohtu kirjaga tutvumine 30 minutit;

 05.05.2021. a lõppseisukoha koostamine ja edastamine kohtule 70 minutit ning samal

päeval menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 30 minutit.

Kokku 660 minutit, s.o 11 tundi. Hageja lepinguline esindaja osutab õigusteenust

tunnihinnaga 100 eurot, s.o ilma käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu

käibemaks ei kuulu tunnihinna hulka.

Lisaks on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Hageja menetluskulud

kokku on summas 1275 eurot. Hageja taotleb, et määrata kindlaks tema menetluskulude

rahaline suurus ning kohustada kostjat tasuma hageja menetluskulud hageja lepingulise

esindaja ASIS Consult OÜ arvelduskontole nr EE457700771002088443 LHV Pank AS-is.

Menetluskuludelt tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

8 (9)

13.2 Kostja esitas 21.05.2021. a vastuväited hageja menetluskuludele (tl 89). Kostja leiab, et

hageja menetluskulu summas 1275 eurot on kostja suhtes ebamõistlik. Kostja palub kohtul

arvestada nõude proportsioonidega ja soovib menetluskulude osalist rahuldamist. Samuti

palub kostja kohtul kaaluda menetluse ja asja liiki, mahukust ja keerukust ning otsustada, kas

on põhjendatud hageja esindaja maksimaalne tasu hind käesolevas menetluses.

13.3 TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas

175 eurot.

Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindajana osalenud Indrek Põder (ASIS Consult

OÜ). Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja iseloomu ja käiku, saab lugeda

põhjendatuks ja mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tasumäära, mis on 90 eurot (ei sisalda

käibemaksu) ühe töötunni eest. Kohus lähtub seejuures asjaolust, et õigusteenust osutanud

isiku näol ei ole tegemist advokaadiga ja nõude õiguslik keerukus, õigemini lihtsus, ei eeldagi

kõrgkvalifikatsiooni.

Kohus leiab, et hageja esindaja menetluskulude nimekirjas esitatud hagiavalduse koostamise,

(sh asjakohase kohtupraktikaga tutvumise) ja esitamise ning hagiavalduse alusdokumentide

õigusliku analüüsi ajakulu arvestusega ei saa nõustuda. Kohus tugineb esitatud hagiavalduse

(sh esitatud lisade) mahule, aga ka asjaolule, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega.

Kohus ei saa pidada põhjendatuks kohtupraktikaga tutvumise ajakulu. Seda põhjusel, et

tegemist on eriteadmistega, mida jurist peaks valdama ainuüksi seetõttu, et ta osutab

õigusteenust. Hagis esitatud nõue on võlaõiguse tüüpnõue (osutatud teenuse eest tasumise

nõue). Hagiavalduses on viidatud üksnes ühele Riigikohtu lahendile, mis puudutab

menetluskulude nimekirja koostamise kulu. Kohus peab esindaja põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisel (sh alusdokumentide analüüsil) 150 minutit.

Lisaks nähtub hageja menetluskulude nimekirjast, et hagejal on kostja vastusega

hagiavaldusele tutvumisele kulunud 120 minutit ning sellele omapoolse seisukoha

koostamisele 90 minutit. Ajakulu sellises mahus ei saa põhjendatuks pidada. Seejuures

arvestab kohus kostja 08.04.2021. a seisukohas esitatud õiguslikke põhjendusi ja

menetlusdokumendi mahtu üldiselt, mis kohtu hinnangul ei ole mahukad ning esitatud ei ole

ka õiguslikult keerukaid konstruktsioone, vaidluse olemus seda ei nõuagi. Samuti tuleb

arvestada hageja 13.04.2021. a seisukohas esitatut, mis osaliselt kordab hagiavalduses esitatut

ning täpsustavalt on lahti kirjutatud põhinõude kujunemine. Seega saab põhjendatuks kostja

vastusega tutvumise ja sellele vastuse koostaamise ajakuluks pidada kokku 90 minutit.

Hageja on 05.05.2021. a lõppseisukohas lühidalt kokku võtnud oma varasemad seisukohad,

mistõttu saab menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks pidada 30 minutit.

Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 minutit saab pidada põhjendatuks.

Võttes arvesse menetlusse võtmise määruses esitatut, aga ka kohtu 12.04 ja 04.05.2021. a

kirjades esitatut, saab pidada nimetatud menetlusdokumentidega tutvumise ajakuluks kokku

20 minutit.

Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi 20 minutit, s.o

summas 480 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohus kostjalt välja mõistab. Hageja nõue

mõista tasumata menetluskuludelt kostjalt välja viivis on kooskõlas TsMS § 177 lg.4 (Kohus

märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

9 (9)

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.) ja kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik