2-20-16805/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (8)

2-20-16805

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.06.2021. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-16805

Tsiviilasi

Rxxxxx Mxxxxxx Txxxxxx ja Pxxxx Ixxxxx Txxxxxx hagi

Ixxxxx Txxxxxxxvastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

I:

Rxxxxx

Mxxxxxx

Txxxxxx

(isikukood:

xxxxxxxxxxx);

Hageja

II:

Pxxxx

Ixxxxx

Txxxxxx

(isikukood:

xxxxxxxxxxxxxxxx

Hagejate seaduslik esindaja: Axxxxx Txxxxxx (isikukood:

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxx

maakond;

kontaktaadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond; e-post:

Kostja:

Ixxxx

Txxxxxx

(isikukood:

xxxxxxxxxxx;

registrijärgne

elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxx maakond; e-post:

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-16805 Rxxxxx Mxxxxx Txxxxxx hagis Ixxxxx

Txxxxxx vastu elatise nõudes.

3. Rahuldada PxxxxxIxxxxx Txxxxxx hagi Ixxxxx Txxxxxx vastu elatise nõudes

tagaseljaotsusega.

4. Mõista kostjalt Ixxxxx Txxxxxxxx hageja Pxxxx Ixxxxx Txxxxxx ülalpidamiseks

välja elatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 16.11.2020. a kuni lapse

täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx. a summas 650 (kuussada viiskümmend) eurot

kuus.

2 (8)

5. Mõista kostjalt Ixxxxx Txxxxxxxx hageja Pxxxx Ixxxxx Txxxxxx ülalpidamiseks

välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 01.01.2020. a kuni 15.11.2020. a kokku

summas 6825 (kuus tuhat kaheksasada kakskümmend viis) eurot.

6. Elatis

tasuda

hageja

Pxxxx

Ixxxxx

Txxxxxx

arvelduskontole

nr

EE607700771004372717 LHV Pank AS-is.

7. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Ixxxxx Txxxxxx kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks

määramata menetluskulude puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Hagejate RxxxxxxMxxxxxxxTxxxxxxxja Pxxxx Ixxxxx Txxxxxx seaduslik esindaja

Axxxxx Txxxxxx esitas 16.11.2020. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (tl 1-3) Ixxxxx Txxxxxx

vastu elatise nõudes. Hagejate seaduslik esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt igakuiselt

hageja I kasuks välja elatise summas 550 eurot ja hageja II kasuks elatise 650 eurot ning seda

alates 2020. a jaanuarist. Hagejad on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning soovivad

tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta.

2. 17.11.2020. a edastati hagiavaldus kohtualluvuse korras menetlemiseks Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumajale (tl 9).

3. Kohus võttis 11.12.2020. a määrusega (tl 11-12) hagiavalduse menetlusse ning edastas

kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega.

Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati postiga kostja elukohta aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond.

Menetlusdokumendid võttis vastu kostja ema AxxxFxxxxxxxx 18.12.2020. a. Seega tuleb

lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.

4. 17.01.2021. a esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule hagejate kuludokumendid, sh

üürilepingu (tl 18-49).

5. Kohus nõudis 17.03.2021. a kirjaga (tl 56) Maksu- ja Tolliametilt andmeid hagejate

seadusliku esindaja Axxxxx Txxxxxx ning kostja Ixxxxx Txxxxxx sissetulekute kohta viimase

12 kuu jooksul. Andmed sissetulekute kohta esitati kohtule 18.03.2021. a (tl 60-61).

6. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-20-16805 kohtuistungi hagejate seadusliku esindaja osavõtul.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Axxxxx Txxxxxx selgitas, et hageja Rxxxxx Mxxxxxx

Txxxxxx osas jääb nõue kostja vastu ära, kuna ta ei ole Ixxxxx Txxxxxxxxaps. Teise hageja

osas jäi Axxxxx Txxxxxx nõude juurde, märkides, et lapse kulud aasta lõikes on nii suured

nagu need on hagiavalduses välja toodud. Hageja seaduslik esindaja täpsustas kohtuistungil

kulude kujunemist.

7. Kohus andis 30.03.2021. a kirjaga (tl 65) kostjale veelkordse võimaluse vastata esitatud

nõudele, sh anda vastus igakuise elatisesumma kohta ning elatise väljamõistmise kohta

tagasiulatuvalt. Kohus märkis muu hulgas, et kui kostja hagile ei ole vastanud, loetakse hageja

3 (8)

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus võib tsiviilasjas teha tagaseljaotsuse.

Kostja kohtule vastanud ei ole.

8. 19.05.2021. a esitas Axxxxx Txxxxxxxkohtule hagi tagamise taotluse. Avaldaja taotleb

kohtumenetluse ajaks elatisabi seoses halva majandusliku olukorraga.

9. Kohus rahuldas 21.05.2021. a määrusega hagi tagamise taotluse ning kohustas Ixxxxx

Txxxxxx maksma Pxxxx Ixxxxx Txxxxxx ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus alates hagi

tagamise avalduse esitamisest kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

Kohtuotsuse põhjendused

10. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks.

11. Rahvastikuregistri andmetel (tl 5, 67) on Ixxxxx Txxxxxx nimele registreeritud üks laps,

s.o Pxxxx Ixxxxx Txxxxxx (sünd. xxxxxxxxxx. a). Rxxxxx Mxxxxxx Txxxxxxx on

Rahvastikuregistris üksnes emakanne (tl 7). Kohtuistungil selgitas hagejate seaduslik esindaja,

et Axxxxx Txxxxxxx ja kostjal oli omavaheline kokkulepe, et abielludes saab mees naise

perekonnanime ning mees hoolitseb Axxxxx Txxxxxx mõlema lapse eest. Axxxxx Txxxxxx

kinnitas, et kostja Ixxxxx Txxxxxx ei ole tema vanema poja, s.o Rxxxxx Mxxxxxx Txxxxxx

bioloogiline isa. Axxxxx Txxxxxx loobus kohtuistungil elatisenõudest kostja vastu hageja

Rxxxxx Mxxxxxx Txxxxxx osas.

Kohus leiab, et hagist loobumine hageja Rxxxxx Mxxxxxx Txxxxxx osas tuleb vastu võtta ja

selles osas asja menetlus lõpetada TsMS 429 lg 1 alusel. Hagist loobumine on kooskõlas TsMS

§ 429 sätetega.

12. Järgnevalt käsitleb kohus elatisenõuet Pxxxx Ixxxxx Txxxxxx osas.

PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Rahvastikuregistri andmetel (tl 5) on Ixxxxx Txxxxxx Pxxxx Ixxxxx Txxxxxx isa. Seega on

kostja, kui hageja isa, kohustatud hagejat ülal pidama.

PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi,

samuti tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 sätestab, et

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2020. a 292 eurot.

Hageja taotleb elatise väljamõistmist summas 650 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja

ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja saatis varasemalt laste ülalpidamiseks raha, kuid alates

eelmisest aastast ülalpidamiskohustust enam ei täida. Kostjale edastati menetlusdokumendid

4 (8)

tema registrijärgse elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond. Menetlusdokumendid võttis 18.12.2020. a vastu kostja ema AxxxxFxxxxxxxx.

Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt

määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

13. Hageja PxxxxIxxxxx Txxxxxx elab koos emaga ning on täielikult ema ülalpidamisel.

Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised vajadused 880 eurot. Hageja seadusliku esindaja

selgituste kohaselt on perekonna (perekonda kuuluvad Axxxxx Txxxxxxxja tema kaks alaealist

last) igakuised elamiskulud kokku 500-600 eurot. Perekonnal on Tartus üürikorter, mille eest

tuleb tasuda üüri 350 eurot ning lisanduvad kommunaalkulud. Hagiavalduses on hageja

eluasemekuluks märgitud 100 eurot. Hageja kulu toidule 120 eurot ning kulu transpordile 110

eurot. Axxxxx Txxxxxxxtranspordib last lasteaeda ning koju, sageli käiakse Peipsi ääres,

lisanduvad sõidud lapsehoidja ja ka arsti juurde. Hageja sidekulu hagiavalduse kohaselt on 30

eurot. Hagejal on oma telefon ning pakett sisaldab ka internetti. Lapse kõnepakett 17 eurot kuus.

Kulu tervishoiule 100 eurot. Kuna hagejal on probleem kõnearenguga, tuleb käia eriarstide

vastuvõttudel. Eriarsti maksumus on 30 eurot ja lisandub visiiditasu. Kulutused

hügieenitarvetele 50 eurot, sh mähkmed, märjad salvrätid, kreemid, palsamid, pesemisvahendid

jms. Kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 120 eurot. Tegemist on lapse arendamise

kuludega (huviringid). Kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. Hageja seaduslik esindaja

ostab hagejale vajaliku peamiselt teise ringi poodidest. Muud vältimatud püsikulutused 150

eurot. Kulu sisaldab reisimisi, SPA külastusi. Lisanduvad veel lasteaia- ja lastehoiukulud

ligikaudu 100 eurot kuus, kuid igakuiselt nii palju maksma ei pea.

Axxxxx Txxxxxx ülalpidamisel on kaks alaealist last ja Ixxxxx Txxxxxx ainsaks ülalpeetavaks

on poolte ühine x-aastane poeg Pxxxx Ixxxxx Txxxxxx.

13.1 Hageja on esitanud kohtule 28.06.2020. a sõlmitud eluruumi üürilepingu (tl 19-24).

Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustub üürnik Axxxxx Txxxxxx igakuiselt üürileandjale tasuma

350 eurot. Lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud

kõrvalkulud, sh elektrienergia, üldenergia, vesi ja kanalisatsioon, küte, prügivedu ning muude

kommunaalteenuste eest. Samuti igakuised haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu

haldajale (sh maksed remondifondi ja ühistu laenumaksed), maamaksu, elamu kindlustuse,

gaasi, valveteenuse ning tasu kaabeltelevisiooni-, telefoni ja internetiteenuse kasutamise eest.

Kommunaalkulude tõendamiseks on hageja seaduslik esindaja kohtule esitanud 31.12.2020. a

arve nr 14581002 (tl 26). Esitatu kohaselt tuli hageja seaduslikul esindajal 2020. a detsembri

teenuste eest tasuda kokku 102,47 eurot. Esitatu tõendab, et hageja seaduslik esindaja kannab

perioodilisi kulusid eluasemele. Hageja jagab eluaset koos ema ja vanema vennaga. Kohus on

seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema lapse

eluasemevajaduse rahuldamisel. Hageja on tõendina esitanud üksnes kulu kuu kohta, kus

eelduslikult on kulud kõrgemad (detsember). Puuduvad tõendid selle kohta, millised on

kommunaalkulud suvekuudel. Eluliselt on usutav, et suvel on kulud väiksemad. Kohus leiab

siiski, et hageja eluasemekulu 100 eurot on põhjendatud (350/3=116,66, millele lisanduvad

kommunaalkulud).

13.2 Sidekulude tõendamiseks on esitatud Telia Eesti AS 31.12.2020. a arve nr

20201203123959 (tl 27-28). Arve kohaselt kuulub tasumisele 139,15 eurot, sh kodused

teenused 40,98 eurot, mobiilsed teenused 62 eurot ning järelmaks 26,17 eurot. Koduteenus

sisaldab TV teenuseid ja koduinternetti (sh seadme üür). Esitatud tõendi kohaselt on Axxxxx

Txxxxxx nimele registreeritud kolm erinevat mobiiltelefoni numbrit ning kõik numbrid

kuuluvad Mobiilse Elu interneti gruppi (kuutasu 40 eurot). Hageja ema kinnitusel on hagejal

oma mobiiltelefon koos interneti võimalusega. Ema kinnitusel kasutab laps internetti olukorras,

kus sõidetakse kusagile, vaatab sõidu ajal multikaid. Telefoni kasutab vanavanematele

5 (8)

helistamiseks. Lisaks saab järeldada, et hageja kasutab mingil määral ka TV teenust. Samuti on

kohtu hinnangul usutav, et lapse ema kasutab oma telefoni teatud lapse asjade ajamiseks (sh

suhtlus arstiga, lapsehoidjaga jne). Seega loeb kohus põhjendatud sidekuluks 30 eurot.

13.3 Kohtule on esitatud hageja lasteaia- ja lastehoiu kuludokumendid (tl 29, 30,32). Esitatud

tõendite kohaselt on hageja lapsehoiu kulu 2020. a detsembris olnud 322 eurot ning 2020. a

novembris ja detsembris vastavalt 101,80 eurot ja 103,80 eurot. Seejuures on hageja seaduslikul

esindajal tekkinud võlgnevus lasteaiakulude kandmisel. Hageja seaduslik esindaja kinnitas

kohtuistungil, et kasutab nii lasteaia- kui ka lastehoiu teenust, kuna käib ise koolis. Hageja

seadusliku esindaja koolipäevadel läheb lapsehoidja hagejale lasteaeda järele. Ka reisidel on

lapsehoidja alati kaasas. Kohtu hinnangul on igasugune huvitegevus (ringid) lapsele kasulik

ning arendav. Hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et laps käib lasteaias ja lastehoius.

Kohtu hinnangul saab elatise väljamõistmisel arvestada ka asjaoluga, et lasteaiakulu on lapsele

vajalik ka tulevikus. Seega loeb kohus põhjendatud igakuiseks kuluks lasteaiale ja huviringidele

kokku 120 eurot.

13.4 Riiete kulu tõendamiseks on kohtule esitatud 11.12.2020. a arve nr 3081625 (tl 33). Arve

kohaselt on ostetud erinevaid riideesemeid kokku 78,99 euro väärtuses. Riiete ja jalanõude

kulutuste osas on kohus seisukohal, et kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et

igapäevased riiete ja jalanõude teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad

rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud on asjaolu, et laps vajab igapäevaselt

riideid ja jalanõusid. Kuna hageja on kasvueas laps, siis on tema sage garderoobi uuendamine

ka vajalik. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et osad riided tuleb osta mitmes

komplektis, kuna lapse riided võivad määrduda tihemini ning kuluvad kergemini. Lisaks

peavad lapsel olema kodused riided ning riided, millega laps saab olla lasteaias siseruumides.

Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid,

st et kulud riietele võivad olla hooajaliselt suuremad. Hageja ema on kohtuistungil selgitanud,

et soetab enamuse hageja riietest ning jalanõudest teise ringi poest. Käesoleval juhul ei saa

arvestada mastaabisäästu olemasoluga, kuna hageja vend on hagejast 13 aastat vanem.

Arvestades väljatoodud asjaoludega ning esitatud tõenditega leiab kohus, et põhjendatud kulu

riietele ja jalanõudele on 100 eurot kuus.

13.5 Kohtule on esitatud kviitungid ka toidukulude tõendamiseks ja hügieenitarvete ostmise

tšekid. Kuludokumentidest nähtuvalt teeb hageja seaduslik esindaja sisseoste allahindlusi

jälgides. Esitatud on tšekk välja söömise kohta (McDonalds) (tl 40). Asjaolu, et lapsed vajavad

elamiseks ja kasvamiseks toitu ning igapäevaselt hügieenitarbeid, on kohtu hinnangul üldtuntud

ja tõendamist mittevajav asjaolu. Toidu osas peab kohus vajalikuks märkida, et hageja on

aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju

ja juurvilju. Kohus möönab, et arvestades hageja vanusega käesoleval ajal, siis tarbib ta

eelduslikult koguseliselt vähem toitu kui täiskasvanu, kuid kuna tegemist on kasvava

organismiga, peab ta toidulaud olema mitmekesisem ning kooskõlas tervisliku toitumise

põhimõtetega, mis võib tuua omakorda kaasa täiendava kulu. Toidukulude arvestuse osas tuleb

kohtu hinnangul arvestada ka sellega, et hageja sööb nii kodus kui ka lasteaias. Tulenevalt

eeltoodust peab kohus hageja mõistlikuks toidukuluks 120 eurot. Kohus peab põhjendatuks ka

hügieenikulu 50 eurot. Hageja kasutab käesolevalt veel mähkmeid.

13.6 Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitanud kütusekulu tõendava dokumendi (tl 37).

Esmalt märgib kohus, et hageja poolt esitatud kütusetšekk ei ole kohtu hinnangul käesoleval

juhul asjakohaseks tõendiks. Välja ei ole toodud, et just nimetatud tšeki alusel oleks olnud

vajadust last kuskile viia/tuua. Samas on eluliselt usutav, et tänapäevases elus võivad lapse

vajadused transpordile olla reaalsed, s.o lasteaeda viimised ja koju toomised, väljasõidud

vanavanemate

juurde

ja

maakoju

(käesoleval

juhul

Peipsi

äärde),

arstile,

6 (8)

meelelahutusüritustele. Arvestades lapse vanusega ning transpordi vajadusele käesoleval ajal,

loeb kohus põhjendatud transpordikuluks 110 eurot.

13.7 Kohus peab põhjendatuks tervishoiu kulusid 100 eurot. Esitatust nähtub, et hageja vajab

eriarstide abi seoses mahajäämusega kõnearengus. Eriarsti vastuvõtt maksab 30 eurot, millele

lisandub visiiditasu. Kohtu hinnangul on usutav, et igakord arsti poole ei pöörduta ning

vajadusel saab lapsevanem osta ka käsimüügist näiteks palavikualandajat, valuvaigistit või

vitamiine. Samuti on kohtu hinnangul usutav, et teatud vitamiinide või ravimite vajadus on

lapsele aasta jooksul vajalik. Hageja on kohtule esitanud erinevate vitamiinide ostmise arved

(tl 34-49).

13.8 Arvestades lapse vanusega on usutav, et lapsega võidakse külastada SPA-sid, käia reisidel

jne. Kohus arvestab ka, et paljud meelelahutusasutused pakuvad alaealistele lastele

soodushindasid (s.h ka perepileti näol) ning samuti on teatud kohad eelkooliealistele tasuta.

Hageja seaduslike esindaja on kohtule selgitanud, et kuna kostja hagejaga ei suhtle, üritab ta

erineva meelelahutusega lapse heaolu korvata, mistõttu on kulu meelelahutusele mõnevõrra

suurem. Kohus peab põhjendatud kuluks meelelahutuses osas 150 eurot kuus.

14. Kokku on eeltoodust tulenevalt hageja ülalpidamiskulu ühe kuu kohta keskmiselt 880 eurot.

Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja ülalpidamiskulud on suuremad, kui seadusjärgne

alammäär.

15. Kostja hagiavaldusele ja hageja vajaduste suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.

16. Järgnevalt peab kohus hindama hageja vanemate varalist seisu.

16.1 Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-165-13 (p 16) kinnitanud, et PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte

kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele

võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb

aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi

proportsioonile.

Kohus selgitab, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate

sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku

ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

16.2 Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub

sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras.

Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Maksu-

ja Tolliameti andmetel (tl 60) on kostja palgatulu 2020. a olnud 30 174,98 eurot. 2021. a

väljamaksed puuduvad. Hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt töötab kostja Rootsis

ehitusel ning tema sissetulek on väga hea. Axxxxx Txxxxxx on varasemalt näinud kostja

arvelduskonto väljavõtteid. Hagiavalduse kohaselt kostjal igasugune vara puudub.

Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks, et kostja on töövõimeline, saab palgatulu ja

kostja majanduslik seis on keskmisest oluliselt parem.

16.3 Hageja seadusliku esindaja kinnitusel kannab ta kulusid varem saadud emapalgast (2000

eurot). Palk on 2500 eurot kuus ühest firmast ja lisandub stipendium kõrgkoolist. Hageja ema

töötab kodus. Tööle naasis 2020. a septembris. Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 61) sai

7 (8)

Axxxxx Txxxxxx 2020. a vanemahüvitist 5221,44 eurot ja Haigekassa ajutist töövõimehüvitist

815,68 eurot. 2021. a väljamaksed puuduvad. 19.05.2021. a esitas Axxxxx Txxxxxx kohtule

hagi tagamise taotluse kohtumenetluse ajaks elatisabi saamiseks seoses halva majandusliku

olukorraga (tl 70). Vara puudub.

16.4 Tuginedes esitatud andmetele ja tõenditele, leiab kohus, et hageja vanemate varaline seis

ei ole käesoleval juhul niivõrd erinev, et kõrvale kalduda võrdväärse ülalpidamise andmisest.

Kuigi Maksu- ja Tolliameti andmetest ei nähtu hageja seaduslikul esindajal palgatulu, on

viimane kinnitanud, et teenib igakuiselt sissetulekut 2500 eurot. Kostja igakuine sissetulek

2020. a oli samuti ligikaudu 2515 eurot. Seega on mõlemad vanemad suutelised andma lapsele

igakuiselt ülalpidamist 650 euro ulatuses. Kohus leiab, et laps ei pea elus toime tulema

minimaalsega, kui tema vanematel on võimalus lapsele pakkuda paremat elustandardit. Kui

kostja soovib väita, et hageja vajadused on väiksemad kui hagiavalduses esitatud, peab kostja

seda tõendama. Kostja ei ole praegusel juhul seda teinud. Kostja ei ole ümber lükanud eeldust,

et hageja vajadused ühes kuus on suuremad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäär. Kohus võib lapse huve puudutavas vaidluses TsMS § 230 lg 3 alusel omal algatusel

tõendeid koguda, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas saab kohus nimetatud sätte alusel

tõendeid siiski koguda nende asjaolude kohta, mis on vaidluse all. Kui pooled ei vaidle hageja

vajaduste suuruse üle, ei saa kohus TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ka TsMS § 230 lg 3 alusel

hagimenetluses omal algatusel selle kohta tõendeid koguda.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja hagi elatise väljamõistmiseks kostjalt

suuremas ulatuses kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tuleb

rahuldada. Kohus, arvestades hageja igakuiseid vajadusi, aga ka kostja sissetulekut, peab

põhjendatuks määrata lapsele makstava elatise suuruseks 650 eurot kuus. Igakuine elatis

summas 650 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, s.o

alates 16.11.2020. a. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustustest.

18. Puutuvalt tagasiulatuva elatise väljamõistmisse alates 2020. a jaanuarist, märgib kohus

järgmist.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule hagiavalduse Ixxxxr Txxxxxx vastu elatise nõudes

16.11.2020. a, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist alates 01.01.2020. a. Võttes aluseks,

et kostjal tuleb tasuda igakuiselt hageja ülalpidamiseks 650 eurot, kujuneb perioodil

01.01.2020. a kuni 15.11.2020. a hageja kasuks tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise

summaks 6825 eurot. Seega tuleb kostjalt nimetatud perioodil hageja ülalpidamiseks

tagasiulatuvalt välja mõista elatis kogusummas 6825 eurot.

19. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

8 (8)

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on

alust arvata, et hagejal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid (sh puudub lepinguline esindaja).

Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hagejalt menetluskulude nimekirja küsida.

Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik